3-24-806/3

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-806 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27.02.2024 vastusele nr 6-1/2975-2 (pöördumine seoses toitjakaotuspensioni maksmisega) Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X, seaduslik esindaja ema Y Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.
2. Tagastada tasutud riigilõiv 20 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tallinna Halduskohtusse saabus 17.03.2024 kaebus, mida kohus tõlgendab X kaebusena. Kaebajat esindab tema ema Y. Kaebaja on 16-aastane X, kes on juba 8 aastat põdenud insuliinisõltuvat diabeeti. Kuna kaebaja isa on surnud, on talle määratud riigi poolt toitjakaotuspension. Kuna kaebaja sõnul ei saa alates 16- aastaseks saamist taotleda puude määramist vaid peab taotlema töövõime hindamist, siis on kaebaja taotlenud töövõime määramist. Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa on asunud seisukohale, et taotleja peab valima, kas saab toitjakaotuspension või osalise töövõime eest saadava toetuse. Kaebaja nõuab enda kohtlemist võrdväärselt teiste lastega, kelle vanemad on elus ja kes samuti põevad elukestvat haigust. Kui kaebaja isa oleks elus ja maksaks elatist, siis oleks tal õigus saada samal ajal töövõimetoetust. Kaebaja leiab, et arvestades võrdse kohtlemise põhimõtet, peab olema võimalik, et talle jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist ka töövõimetoetuse maksmisega samaaegselt.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5. Leian, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas kaebeõigus. 3-24-806
6. Asja materjalidest nähtub (kaebuse lisana esitatud 28.02.2024 kaebaja esindaja kirjavahetus töötukassa spetsialisti Anita Saarega), et Eesti Töötukassa 15.01.2024 otsusega nr TVH/24/002120 tuvastati X osaline töövõime perioodiks 27.12.2023 -26.12.
7. Eesti Töötukassa teavitas nimetatud kirjas, et osalise töövõime korral on töövõimetoetuse kehtiv päevamäär 10,6020 eurot päevas, keskmiselt 318,06 eurot kuus. Töötukassa lisas, et kui Te soovite, et Eesti Töötukassa määraks taotlejale töövõimetoetuse, on vajalik Teil pöörduda Sotsiaalkindlustusametipoole avaldusega, milles soovite toitjakaotuspensioni maksmise lõpetamist seoses töövõimetoetuse määramisega. Järgnevast 28.02.2024 kirjavahetusest selgub, et taotleja X töövõimetoetuse määramise otsus on ootel kuni 10.03.2024 ja vajadusel saab töötukassa menetlustähtaega pikendada.
8. Kohus küsis kohtunõude korras Töötukassalt infot, kas Töötukassa on teinud otsuse X töövõimetoetuse määramise kohta või on menetlus selles küsimuse endiselt peatatud. Töötukassa vastas kohtule 28.03.
9. Töötukassa selgitas, et X esindaja on palunud Eesti Töötukassalt menetlustähtaja pikendamist, kuna väidetavalt soovivad nad toitjakaotuspensionist loobuda. Seetõttu pikendati menetlustähtaega esialgu kuni 10.03.
10. Lisaks selgitas töötukassa, et märtsi 2024 toitjakaotuspension maksti Sotsiaalkindlustusameti poolt X välja ja kuna vaide esitaja oli varasemalt avaldanud soovi toitjakaotuspensionist loobumiseks ja palunud menetlust pikendada, siis pikendas Eesti Töötukassa menetlustähtaega kuni 12.04.
11. Selleks ajaks selgub, kas aprilli 2024 toitjakaotuspension makstakse Sotsiaalkindlustusameti poolt välja või mitte. Juhul, kui toitjakaotuspensionist ei loobuta ja toitjakaotuspensioni makse laekub ka aprillis 2024, siis tehakse X töövõimetoetuse mittemääramise otsus töövõimetoetuse seaduse § 12 lg 4 alusel.
12. Seega, ei ole tänase päeva seisuga Sotsiaalkindlustusamet ega Eesti Töötukassa kaebaja suhtes vastu võtnud ühtegi keelduvat otsust või teinud toimingut, mis tooks kaebaja suhtes kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi. Töötukassa vastused kirjavahetuses kaebaja esindajaga ei ole käsitatavad kaebaja suhtes tehtud siduvate haldusaktidena. Ehkki ka viidatud kirjavahetust nähtub, et kaebajal ei ole tõenäoliselt kehtiva regulatsiooni alusel õigus töövõimetoetusele samaaegselt toitjakaotuspensioniga ning sellise regulatsiooni põhiseaduspärasus vajab täiendavat analüüsi, on kaebus esitatud kohtule ennatlikult.
13. Eelnevast tulenevalt selgitan, et kaebajal tuleb oodata ära Töötukassa töövõimetoetuse mittemääramise otsus. Kui kaebaja SKA-le toitjakaotuspensionist loobumise avaldust ei tee, siis Töötukassa tõenäoliselt töövõimetoetust X töövõimetoetuse seaduse § 12 lg 4 alusel ei määra (töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni). Peale Töötukassa otsuse saamist ning kui kaebaja leiab, et otsus rikub tema õigusi, on kaebajal võimalik esitada vaie Töötukassale või kaebus halduskohtusse. Kaebuse esitamine on riigilõivuvaba. Kaebuses on võimalik esitada ka taotlus, et kohus kontrolliks kohaldatavate õigusnormide põhiseaduspärasust (käeoleval juhul võib selleks olla töövõimetoetuse seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse asjakohased sätted). Kohtul on ka iseseisvalt kohustus kontrollida haldusakti aluseks olevate normide põhiseaduspärasust.
14. Eelnevast tulenevalt tagastan kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
15. Selgitan, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16. Kaebaja on kohtusse pöördudes tasunud riigilõivu 20 eurot. Kaebuselt tasutud riigilõiv tagastatakse Y (HKMS § 104 lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 2 3-24-806 Maret Hallikma 3