) § 15 lg 1 alusel, sest ta puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks. 2. PPA esitas 07.04.2024 kohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks
lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad
Põgenemise oht esineb, sest isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (
Isikul on kehtiv sunniviisiline ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on isiku kaebused jätnud rahuldamata ning Riigikohus on otsustamas isiku kassatsioonikaebuse menetlusse võtmist. Arvestades isiku käitumist, rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuseid ja isiku ütlusi, on PPA seisukohal, et ta üritab leida erinevaid viise enda Schengenis viibimise perioodi ja raha teenimise pikendamiseks. Sellest lähtuvalt leiab PPA, et isik ei soovi ettekirjutust täita. Selleks võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda ennast varjama PPA eest riigisiseselt.
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et isik on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid tema varjupaigataotluse rahuldamata (asi nr 3-23-1863), seega on ta väljasaadetava seisundis. 6.
lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1).
järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (
7. Tallinna Halduskohus järeldas haldusmenetluse materjalide põhjal, et on ilmne, et isik tuli Schengeni viisaruumi tööle. Kohus leidis, et kaebaja on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja, kuna ta on esitanud selgelt põhjendamatu taotluse ning tema tegelik eesmärk Euroopa Liidus, sh Eestis viibida on töötamine (otsuse p 10, 13). Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse jõusse. Kaebaja on nende otsuste vaidlustamisega Riigikohtus näidanud, et ei soovi Eestist lahkuda. Seetõttu ei ole usutavad tema 06.04.2024 küsitluse käigus antud selgitus, et lahkub ise Eestist Gruusiasse. Seda väidet ei toeta ka rahaliste vahendite puudumine. Eestis puudub tal elukoht ja rahalised vahendid elukoha üürimiseks. Nendel põhjustel on põhjendatud prognoosotsus, et vabaduses olles ei pruugi isik olla kättesaadav lahkumisettekirjutuse täideviimiseks. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada
§-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). 2 8. Kohtul ei ole põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (
Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.
Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.