3-24-909/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-909 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – X Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON Jätta riigi õigusabi taotlus esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 26.03.2024 X (taotleja) riigi õigusabi taotlus enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi menetlusdokumendi koostamiseks ja enda esindamiseks, kuivõrd soovib vaidlustada Sotsiaalkindlustusameti poolt koostatud ja taotlejale 18.03.2024 väljastatud otsuse nr 8-1/
2. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotleja soovib vaidlustada Sotsiaalkindlustusameti poolt tema suhtes tehtud negatiivset otsust halduskohtus.
4. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
5. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et taotleja on halduskohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on taotluse kirjutanud eesti keeles ning kohus saab aru, et taotleja valdab eesti keelt. Samuti on taotleja töötanud õena PERH Kiirabi Erakorralise Meditsiini Keskuses, millest järelduvalt on taotlejal piisav haridus, et iseseisvalt ja oma sõnadega kaebuses välja tuua, miks ta leiab, et tema suhtes tehtud otsus on õigusvastane. Taotleja soovib vaidlustada tema suhtes Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud otsust. Asjaolude kirjeldamine, miks taotleja Sotsiaalkindlustusameti poole pöördus ja miks ta leiab, et tema suhtes tehtud otsus ei ole õige, ei vaja juriidilisi teadmisi. Kaebaja saab asjaolud kirjeldada lihtsalt ja oma sõnadega kaebuse vormis. Sõltuvalt vaidluse olemusest (pension, toetus) võib kaebus olla riigilõivuvaba. Juhul, kui ilmneb, et kaebuselt tuleb tasuda riigilõiv, annab kohus selleks taotlejale tähtaja. Halduskohtumenetlus on oma olemuselt selline, et õigusteadmistega esindaja olemasolu ei ole hädavajalik. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 sätestab, et kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega peab kohus olema halduskohtumenetluses aktiivsem ja tagama, et menetlusosalise õigused ei jääks kaitseta üksnes sellepärast, et tal puudub advokaadist esindaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata.
6. Taotlusest tulenevalt on taotleja saanud teda puudutava haldusakti kätte 18.03.
7. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kuivõrd taotleja sai haldusaktist teada 18.03.2024, siis tuleb kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 17.04.
8. Kaebusele tuleb lisada vaidlustatav haldusakt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 2