Obsah (14)

§ 113§ 14§ 197§ 401§ 396§ 52§ 108§ 100§ 4034§ 4062§ 82§ 76§ 397§ 101

2-23-104488 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 19.märts 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-104488 Tsi

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.03.2023.a kuni põhinõude 7490,04 eurot täitmiseni.

1. Menetluskulude jaotus 3.1 Jätta menetluskulud kostja E. M.i kanda. 3.2 Mõista kostjalt E. M.ilt hageja Luminor Bank AS-i kasuks menetluskuluna välja riigilõiv summas 700 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 2-23-104488 Asjaolud
2. Luminor Bank AS esitas 31.01.2023.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. M.ilt 7906,55 euro saamiseks. Kohus tegi 02.02.2023.a võlgnikule makseettepaneku. E. M. esitas 20.02.2023.a nõudele e-kirjaga vastuväite. Pärnu Maakohus andis 15.03.2023.a määrusega asja arutamiseks Harju Maakohtule. Luminor Bank AS esitas 31.03.2023.a hagiavalduse. Hageja nõuded
3. Hagiavalduse kohaselt Luminor Bank AS ja E. M. sõlmisid 22.01.2021.a laenulepingu nr xxxx. Laenulepingu p 1 alusel kandis hageja kostja arvelduskontole laenusumma 10 000,00 eurot. Kostja kohustus laenulepingu p 5.1 alusel maksma laenu pangale tagasi ja tasuma intressi järjestikuste maksetena iga kuu 15.kuupäeval alates 15.02.2021.a. Laenulepingu p 5.2 kohaselt koosnes igakuine makse vastavas kuus tasumisele kuuluvast laenu põhisumma tagasimaksest ja arvestatud intressist. Igakuiste maksete arv kokku oli laenulepingu kohaselt
4. Maksegraafik oli koostatud annuiteedi põhimõttel. Laenulepingu p 5.5 kohaselt oli lepingu kestus 60 kuud alates esimesest igakuisest maksest. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustusi tähtaegselt ning jättis tasumata igakuised laenu tagasimaksed. Seetõttu saatis hageja kostjale 05.05.2022.a ülesütlemise hoiatuskirja nii elektrooniliselt kui ka posti teel, teavitades kostjat, et kostjal on tasumata osaliselt või täielikult 3 järjestikust makset summas 477,01 eurot. Lisaks hoiatas hageja, et juhul, kui kostja ei tasu tekkinud võlgnevust hiljemalt 19.05.2022.a, ütleb hageja kostjaga sõlmitud laenulepingu üles. Kuivõrd kostja hageja antud tähtajaks laenulepinguga tekkinud võlgnevust ei tasunud, saatis hageja kostjale 31.05.2022.a teate, millega teavitas kostjat, et ütleb laenulepingu 31.05.2022.a seisuga üles ning palus tasuda kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse hiljemalt 14.06.2022.a. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu tagastamata laenusumma sissenõutavaks. Kostja on peale laenulepingu ülesütlemist vähendanud osaliselt laenulepingust tulenevat võlgnevust ning hagiavalduse esitamise seisuga moodustab laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 7906,55 eurot. Alates 15.02.2021 kohustus kostja tasuma laenu pangale tagasi järjestikuste maksetena iga kuu 15.kuupäeval. Hageja on andnud kostjale laenu summas 10 000,00 eurot. Kostja on tasunud laenulepingu jooksul ja peale laenulepingu ülesütlemist põhiosa hagejale tagasi summas 2509,96 eurot. Seega põhiosa võlgnevus kokku on 10 000,00 eurot – 2509,96 eurot = 7490,04 eurot. Laenulepingu p 4.1 alusel kohustus kostja väljamakstud, kuid tagastamata laenusummalt maksma pangale intressi. Laenulepingu p 4.2 alusel arvestati intressi fikseeritud intressimäära alusel, milleks oli 15% aastas. Hageja intressi tasumise nõue kokku on 416,51 eurot. Intressi tasumise nõude summa on tõendatud lisas 5 esitatud pangapoolse kinnitusega. Seega lähtudes eeltoodust moodustab hagiavalduse esitamise seisuga kostja laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 7906,55 eurot (põhinõue 7490,04 eurot + intressinõue 416,51 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohustuste kohase täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 7490,04 eurot.

3. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude võlgnevuse summas 7490,04 eurot, intressinõude 416,51 eurot ja viivised alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohustuste kohase täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras Kostja vastuväited 4.

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on küll allkirjastanud laenulepingu, kuid on teinud seda 2 2-23-104488 pettuse tulemusena. Kostja pole ise hagejaga lepingu sõlmimisel kontaktis olnud. Kostja nimel on hagejaga suhelnud kolmas isik, kes veenis kostjat investeerimiseks laenu võtma. Laenu kandis kostja kohe üle kolmandale isikule. Tänaseks on kostja ka esitanud avalduse politseisse selle kohta, et kolmas isik on teda petnud. Kostja saab aru, et eeltoodu ei pruugi kostjat hageja hagi vastu kaitsta, kuid kostja esindaja leiab, et võib olla oleks jäänud ülejõu käiv laen võtmata, kui hageja professionaalse laenuandjana oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning oleks selgitanud laenu võtmise eesmärki ja poleks kostjale kergekäeliselt vähemalt sellises summas laenu väljastanud. Hageja hagiavaldusest ei selgu, kuidas on hageja enne lepingu allkirjastamist kostja krediidivõimekust hinnanud ning selleks missuguseid andmeid kostjalt küsinud ning mida on kostja selle kohta hagejale vastanud. Kostja avaldatu kohaselt ei ole ta hagejaga laenulepingu allkirjastamise eelselt kontaktis olnud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist

§ 14ja § 115 lg 1 alusel.

Kostja leiab, et on õigustatud

§ 197lg 1 alusel tasaarvestama oma kahju hüvitamise nõude hageja laenu nõudega.

Hageja nõue kostja vastu oleks sellega lõppenud. Juhul, kui kohus eeltoodud põhjenduste või käsitlusega ei nõustu ja leiab, et kostja on ka ise süüdi kergekäelisel laenuvõtmisel, on kompromisslahenduseks kostja valmis selleks, et tasub hagejale igakuiselt 100 eurot kuni võla täieliku tasumiseni. Igakuiselt suuremat summat kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt hagejale tasuda ei suuda. Hageja seisukoht kostja vastusele 5. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ebaseadusliku tegevuse tõttu on laenulepingu sõlminud kostja asemel kolmas isik. Samuti on tõendamata väited kuriteo teate esitamise ja/või kriminaalmenetluse alustamise kohta. Seega eelnevad väited tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on oma vastuses asunud väitma, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja eelnevaga ei nõustu. Kostja esitas hagejale tarbimislaenu taotluse, kust nähtub, et tema netosissetulek laenu taotlemisel oli ca 2000 eurot. Sissetulekute tõendamiseks esitas kostja konto väljavõtted, millest nähtub, et kostja 6 kuu keskmine sissetulek oli 1988,58 eurot. Laenu igakuine tagasimakse summa oli 238,30 eurot, mis moodustas kostja igakuisest sissetulekust ca 12 %. Laenutaotluse kohaselt puudusid kostjal muud kohustused ning ülalpeetavad. Lisaks oli kostjal tähtajatu tööleping, mistõttu oli põhjendatud hageja seisukoht, et igakuine sissetulek konto väljavõtetes kajastatud ulatuses laekub ka tulevikus. Laenutaotluse kokkuvõttes on kostja kinnitanud, et tema poolt esitatud andmed on õiged, täielikud ja asjakohased. Arvestades kostja sissetulekut, laenusummat ning igakuist tagasimakse summat, siis ei ole põhjendatud kostja paljasõnalised väited selles, et hageja on andnud kergekäeliselt ning kostjale üle jõu käivat laenu. Krediidiandja põhikohustuse sisuks laenusaaja vastu on hinnata laenusaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenusaaja ei satu krediidi tõttu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks Hageja on seisukohal, et olukorras, kus isiku igakuine sissetulek on keskmiselt ca 2000,00 eurot kuus ning isik ei oma muid kohustusi, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et 10 000,00 euro suuruse (võrdeline kostja 5-kuu palgaga) laenu andmisel on hageja andnud vastutustundetult laenu isikule, kes võib sattuda „laenuorjusesse“. Kostja on oma vastuses leidnud, et tal on õigus

§ 197lg 1 alusel tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude hageja laenu nõudega.

Hageja on seisukohal, et hageja ei ole kostjaga laenulepingut sõlmides rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei 3 2-23-104488 ole saanud kostjale kahju tekkida. Juhtumiks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, siis peab hageja oluliseks märkida, et vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine ei too kaasa laenusaaja vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest ega tähenda automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Oluline on kindlaks teha, kas kostjal on väidetava vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tekkinud kahju. Kostja ei ole hagiavalduse vastuses välja toonud millise hageja käitumise tõttu ning kui suures ulatuses on kostjale väidetavalt kahju tekkinud. Kostja vastusest võib aru saada selliselt, et kuivõrd kostja hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on kostja asunud seisukohale, et ta vabaneb tasaarvestuse tagajärjel oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Eelnev kostja seisukoht on otseselt vastuolus kohtupraktikaga. Kohtu põhjendused ja järeldused 6. Pooled sõlmisid 22.01.2021.a laenulepingu nr xxxx, mille p 1 alusel hageja andis kostjale laenu 10 000 eurot. Kostja kohustus laenulepingu p 5.1 alusel maksma laenu pangale tagasi ja tasuma intressi järjestikuste maksetena iga kuu 15.kuupäeval alates 15.02.2021.a kokku 60 osas 60 kuu jooksul. Kostja on teinud kokku tagasimakseid summas 2509,96 eurot, seega põhiosa võlgnevus on 7490,04 eurot. 7. Pooltevaheline leping on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 401

lg 3 näeb ette, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 52

lg 1 p 2 näeb ette, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis.

§ 108

lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (

§ 100) nõuda kohustuse täitmist.

8. Kostja arvates on võlausaldaja on oluliselt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ta ei ole kostja majanduslikku võimekust piisavalt kaalunud. Kostja võttis laenu pettuse tulemusel ja ei saanud ise laenust tegelikult kasu. 9.

§ 4034

lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, 4 2-23-104488 tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks, küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

1. Hageja on selgitanud, et enne kostjale laenu andmist ta hindas kostja krediidivõimelisust. Kostja esitas hagejale tarbimislaenu taotluse ja 6 kuu konto väljavõtted andmetega, et tema keskmine netosissetulek ühes kuus on 1988,58 eurot. Laenu igakuine tagasimakse summa oli 238,30 eurot, mis moodustas kostja igakuisest sissetulekust ca 12 %. Kostja väitis, et tal puuduvad muud kohustused ning ülalpeetavad. Kostja kinnitas, et tema poolt esitatud andmed on õiged ja täielikud. Hageja asus seisukohale, et kostja on võimeline tasuma laenuks 12 % oma sissetulekust ühes kuus.
2. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et on kostja majanduslikku võimekust hinnanud. Krediidiandja võimalused laenutaotleja majandusliku võimekuse hindamiseks on piiratud. Need võimalused sõltuvad laenuvõtja enda poolt antud teabest, kontrollitavatest andmetest asjakohastest andmebaasidest ning avalikult teatavaks saanud asjaoludest (nt maksehäirete registrist). Laenaja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt laenuandja hooletus. Laenuvõtjal on võimalus erinevate võlausaldajate käest laenu taotleda nö üheaegselt, mis loob laenuandjatele olukorra, kus nad ei saa laenuvõtja eelnevaid kohustusi tema pangakonto väljavõtteid analüüsides arvesse võtta. See loob laenuandjale kunstlikult olukorra, kus laenuvõtja võimekus laenu tagastada paistab olevat suurepärane. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kohus leiab, et laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta

§ 14tulenevate nõuete ja hea usu põhimõtte vastaselt.

Kostja vastuväidetest lähtudes, annavad kostjal tekkinud makseraskused talle õigustuse vabaneda laenu tasumisest, kuna alati on võimalus väita, et laenuandja polnud piisavalt hoolas. Selline kostja seisukoht ei ole kooskõlas laenusuhte olemusega. Kostja on teovõimeline isik, kes vastutab oma tegude ja tagajärgede eest.

1. Kostja on laenulepingu nr xxxx punktis 15.3 kinnitanud, et pank on väljastanud talle mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, milles sisalduva teabe alusel on laenusaajal olnud võimalik võrrelda erinevaid pakkumisi ning teha kõiki asjaolusid arvesse võttes kaalutletud otsus lepingu sõlmimiseks; samuti on ta lepingu tingimustega ja panga hinnakirjaga tutvunud, pank on talle lepingu tingimusi, panga hinnakirja ja lepingust tulenevaid kohustusi, samuti laenu võtmisega kaasneda võivaid riske ja ohte selgitanud, laenusaaja on nendest aru saanud ning kohustub neid täitma.
2. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et esialgne võlausaldaja on piisava põhjalikkusega hinnanud kostja võimet krediidilepingus kokkulepitud tingimustel laenu tagasi maksta ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 14.

§ 4062

lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud 5 2-23-104488 tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. 15. Võlausaldaja ning kostja on 22.01.2021.a krediidilepingus krediidikulukuse määraks kokku leppinud 17.12 % aastas. Lepingu sõlmimisele eelnenud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09 %,Seega 22.01.2021.a sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidikulukuse määr ei ületa

§ 4062lg-st 1 tulenevat piirmäära.

1. Laenulepingu p 5.1 kohaselt laenusaaja maksab laenu pangale tagasi ja tasub intressi järjestikuste maksetena iga kuu
2. kuupäeval (“maksetähtpäev“) alates 15.02.
3. Juhul, kui maksetähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale lükkub maksetähtpäev maksetähtpäevale järgnevale esimesele pangapäevale ning p 5.2 kohaselt igakuine makse koosneb vastavas kuus tasumisele kuuluvast laenu põhisumma tagasimaksest ja arvestatud intressist. Igakuiste maksete arv kokku on
4. Maksegraafik on koostatud annuiteedi põhimõttel. Kostja, jättes tegemata igakuised laenumaksed, on rikkunud laenulepingu punkte 5.1 ja 5.
5. 17.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud 31.05.2022.a.

1. Kostja väited, et teda peteti ning laenusumma sai endale kolmas isik, ei ole olulised hageja ja kostja vahelises võlasuhtes. Laenu hagejalt võttis nimelt kostja ning tagasimaksmise kohustus on temal.
2. Hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt

§ 76lg 1 ja § 108 lg 1 põhivõlgnevusena välja mõista 7490,04 eurot.

20. Lisaks palub hageja enda kasuks välja mõista intressi 416,51 eurot.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on krediidilepingu p 4.1 lepitud kokku intressimääras 15% aastas, mida tuleb tasuda igas kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu lõpetamiseni 22.05.2021.a kokkulepitud määras 15% aastas, kokku summas 416,51 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt

§ 76

lg 1, § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 kohaselt kostjalt hageja kasuks intressina välja mõista 416,51 eurot. 21. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohase täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras 22.

Lepingu p 8.1 kohaselt lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel on laenusaaja kohustatud maksma pangale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Viivise määraks on lepingujärgne laenu intressimäär, välja arvatud juhul, kui see on madalam seadusjärgsest tarbijakrediidi viivise määrast. Juhul kui lepingujärgne laenu intressimäär on madalam kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr, arvestatakse viivist vastavalt seadusjärgsele tarbijakrediidi viivise määrale. 6 2-23-104488 23.

§ 101

lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 24. Kostja on olnud laenumaksete tasumisega viivituses. Kostjalt tuleb

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest 31.03.2023.a kuni laenulepingu täitmiseni. 25. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 näeb ette, et kohtukuludeks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 172 lg 9 viimase lause kohaselt arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 237,2 eurot. Edasises hagimenetluses on hageja tasunud täiendava riigilõivu summas 462,8 Seega kokku riigilõiv 700 eurot. Asjas tasutud riigilõiv kuulub hageja menetluskuluna kindlaksmääramisele ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 7