Obsah (10)

§ 1§ 31§ 13§ 22§ 15§ 2§ 163§ 28§ 23§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-5560 Tsiviilasi

§ 1lg 2).

Võlgniku püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Võlgniku suutlikkus oma kohustusi teenindada on sisuliselt olematu, kuna majandustegevus puudub alates

1. a maist. Võlgnikul ei ole töötajaid. Võlgniku maksejõuetus esineb sõltumata laenulepingute kehtivusest. Võlgniku juhatuse liige E. Ahas on esitanud pankrotiavalduse tulenevalt ÄS § 180 lg
2. Teine juhatuse liige A.Kalmer on menetluse kestel läbivalt pankroti situatsioonile vastu vaielnud. Olukorras, kus juhatuse liikmed on niivõrd suurte erimeelsustega ning kohtule ei ole näha, et äriühing oleks majandusolukorra halvenedes astunud samme majanduslike raskuste ületamiseks, on juhatuse liige E. Ahas avalduse esitamisel käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Avaldus on esitatud õiguspäraselt, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu. Maakohus ei nõustunud A. Kalmeri seisukohtadega, eelkõige sellega, et vaidlused laenulepingute üle väljuvad pankrotimenetluse piiridest. Kohtule on ajutine haldur esitanud aruande, millest tulenevalt on näha, et kohustused ületavad varad. Kohtul ei ole alust ajutise halduri esitatud andmetes kahelda. Asjaolu, et võlgniku tavapärane ja eesmärgipärane majandustegevus on katkenud, võlgnikul puudub pikema perioodi jooksul mõistlik juhtimine ning juhatuse liikmed ei saa vastu võtta juhtimisalaseid otsuseid, kinnitab võlgniku püsivat maksejõutust. Kohtule ei ole esitatud mõistlikku kava võlgniku majandustegevuse taastamiseks või muul viisil võlgniku maksevõime taastamiseks. Seetõttu leidis maakohus, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot (

§ 31lg 1 ja lg 4).

Ajutise halduri tasutaotluse kohaselt kuulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 55,75 tundi. Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ja halduri kutseoskusi, on ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kohus määras tasuks 6690 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA SEISUKOHAD

1. Võlgnik esitas juhatuse liikme A. Kalmeri kaudu maakohtu määruse peale
2. veebruaril 2024 (täiendatud
3. veebruaril 2024) määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata või jätta pankrotiavaldus rahuldamata (pankrot välja kuulutamata). Võlgniku juhatuse liige A. Kalmer ei nõustu pankrotimäärusega ning leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Maakohus on menetlenud avaldust, mis võeti tagasi. Maakohus pidi jätma pankrotiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Kohus võib menetleda ÄS § 180 lg 51 alusel esitatud pankrotiavaldust üksnes siis, kui selles on väljendatud juhatuse liikmete üksmeelne tahe algatada pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse menetlemise üle otsustamisel ei ole määrav, kas 4 äriühing on maksejõuetu, sest see küsimus lahendatakse alles siis, kui on otsustatud menetluse algatamine. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu (

§ 31lg 1).

Maakohus ei ole määrust põhjendanud, vaid on pelgalt nõustunud ajutise halduri seisukohtadega neid sisuliselt kontrollimata. Maksejõuetuse tuvastamine eeldas sisulise hinnangu andmist vähemalt üheksale erinevale õigussuhtele. Seega ei saa pankrotiavalduse aluseks olevaid nõudeid lugeda selgeks. Ajutine haldur leidis, et majandustegevuses on sõlmitud tühised lepingud, kuid A. Kalmer vaidles nende tühisusele vastu. Ajutine haldur ei saa kajastada võlanimekirjas kohustusi, millele ei ole pankrotiavalduses tuginetud. Viivistega (kokku 88 364,72 eurot) ei saanud arvestada, sest võlgnikule ei ole ühtegi viivisenõuet esitatud. Ebaõige on järeldus, et laenulepingutes tulenevad nõuded (Mintralt Grupp OÜ-ga, Tehnilise Ülevaatuse Osaühinguga, AGAL Kinnisvarad OÜ-ga) tähtajaga 2026, on muutunud sissenõutavaks nagu nende lepingute alusel saadud raha eest soetatud väärtpaberitega teenitud intressi- ja dividenditulu (26 689 eurot). Maakohus leidis, et võlgnik oleks maksejõuetu ka juhul, kui lepingud on kehtivad, kuid ei selgitanud välja, kas selle järelduse aluseks olevad arvutused on õiged ja kuidas need mõjutavad ühingu majanduslikku seisundit. Kuigi ajutine haldur on oma esialgset aruannet täpsustanud, ei ole ajutine haldur võtnud arvesse kõiki vaieldavaid summasid. Ajutine haldur jättis ebaõigesti kajastamata võlgnikule loovutatud kogunõude Saare Hostel OÜ vastu ning on jätnud võlgniku varana tunnustamata 45 411,60 eurot (57 891,60 – 12 480). Sisuline vaidlus tulnuks pidada hagimenetluses. Nõuded AGAL Kinnisvarad OÜ vastu, mis koosnevad kolmest raamatupidamisteenuse eest tasumata arvest (15 342,75 eurot), on ajutise halduri poolt tervikuna arvestamata. Samuti ei kajastu ajutise halduri aruandes õigesti võlgniku nõue AGAL Kinnisvarad OÜ vastu

1. aprilli 2021 lepingust. Seni on tasumata 3300 eurot. Ajutine haldur jättis võlgniku Urban Estate OÜ-ga sõlmitud nõude loovutamise lepinguga omandatud nõude AGAL Kinnisvarad OÜ vastu osaliselt põhjendamatult arvestamata. Kogu loovutatud summa on 34 378,30 eurot (mitte üksnes 10 080 eurot). Ajutine haldur jättis arvestamata seega 24 298,30 eurot. Krüptokaevandamise seadmete väärtus on ekslikult hinnatud 8340 eurole. A. Kalmer esitas kohtule seadmete ostupakkumise 29 000 eurot. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta sellega ei arvestanud. Eeltoodust tulenevalt on halduri poolt jäetud arvestamata võlgniku vara 90 369 eurot. Lisaks on võlgniku kohustused ajutise halduri aruandes ebaõigesti näidatud. Arusaamatu ja alusetu on AGAL Kinnisvarad OÜ nõue 2863,82 eurot. Kui A. Kalmeri suhtes läbiviidavas kriminaalmenetluses konfiskeerimise tagamiseks arestitud 220 000 eurot ei konfiskeerita, siis ei esine võlgniku pankroti ohtu. Ajutise halduri
2. detsembri 2023 aruande täpsustuse järgi ületasid võlgniku kohustused võlgniku vara kehtivate lepingute puhul ulatuses 28 239 eurot (574 417- 546 178). Maakohus ei põhjendanud, miks see on piisav, et kuulutada välja pankrot. Maakohtu järeldused maksejõuetuse püsiva iseloomu kohta ei tugine tõenditel. Ajutine haldur on ekslikult leidnud, et võlgniku majandustegevust ei toimu. On laekumised investeerimistoimingutelt. Ka pangakontol oleva raha suurenemine menetluse ajal kinnitab, et äriühingule tuleb raha juurde. Ene Ahas ei ole avalduses nimetanud ühtegi sissenõutavaks muutunud ja võlgnikule esitatud võlausaldaja nõuet. Maakohtu määrusest ei nähtu, millal võlgniku maksejõuetus tekkis ja mis on selle põhjuseks. 5 Maakohus on rikkunud määruse põhjendamise kohustust ka ajutise halduri tasu suuruse määramisel. Töömaht 55,75 tundi ei ole usutavalt põhjendatud ning see ei vasta senisele kohtupraktikale.
3. Võlgniku juhatuse liige E. Ahas palub jätta määruskaebuse määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud A. Kalmeri kanda. rahuldamata ja Maakohtul puudus alus jätta pankrotiavaldust läbi vaatamata, sest juhatuse liige E. Ahas jäi avalduse juurde. Võlgniku viiest osanikust neli olid pankrotiavalduse esitamise poolt. Pankrotiavalduse menetlemise otsustas kohus
4. aprilli 2023 määrusega, mitte vaidlustatud pankrotimääruses. Maakohus hindas võlgniku maksejõulisust ja

§ 1lg-te 2 ja 3 eelduste täidetust.

Maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Ebaõige on võlgniku väide, et juhatuse liikmete vahelised erimeelsused tuleb lahendada hagimenetluses. Tegemist on võlgniku sisesuhtest tulenevate erimeelsustega võlgniku maksevõimes. Võlausaldajate nõuete suurus ja põhjendatus tehakse kindlaks pankrotimenetluse käigus. Võlgniku juhatuse liikme Ago Kalmeri seisukohtadest mittelähtumine ei tähenda, et kohus ei ole hinnanud võlgniku maksevõimet. Seadusest ei tule kohtule kohustust arvestada pankrotimääruse tegemisel üksikasjalikult võlgniku vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Võlgnikul puudub jätkusuutlik majandustegevus. Vastuväited ajutise halduri tasule on alusetud. Tunnitasu on mõistlik ja töömaht põhjendatud.

1. Pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ajutise halduri ajakulu 55,75 tundi on põhjendatud. Tegemist on mahuka ja keeruka pankrotiasjaga, mille käigus tuli hinnata A. Kalmeri ja E. Ahase vastandlikke väiteid ja seisukohti ning läbi töötada hulgaliselt dokumente.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Määruskaebuse väited ei anna alust võlgniku pankrot väljakuulutamise tühistamiseks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Võlgniku (esindaja A. Kalmer) määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4. Määruskaebemenetluses vaidlustab üks võlgniku juhatuse liige A. Kalmer võlgniku nimel võlgniku pankroti välja kuulutamise. Maakohus leidis, et ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema pankrot tuleb välja kuulutada.
5. Asja materjalide kohaselt on võlgnikul 5 osanikku: AGAL Kinnisvarad OÜ, Osaühing Autobaas, Osaühing Kalbro, OÜ Autobaas töökojad ja Tehnilise Ülevaatuse Osaühing. Kõigi osanike osa nimiväärtus on 500 eurot. Võlgnikuga seotud isikuteks (sh võlgniku tegelike kasusaajate A. Sorokini ja A. Kahari kaudu) on osaühing Aleksi Vara (ainuosanik A. Sorokin), osaühing Kalbro (ainuosanik Anteil OÜ, mille ainuosanik on A. Kalmeri poeg Hans Markus Kalmer), osaühing AGAL Invest (osanikud OÜ Aleksi Vara ja OÜ Kalbro), mis on ainuosanik äriühingutes Tehnilise Ülevaatuse Osaühing, OÜ Autobaas töökojad ja osaühing Autobaas (viimased kolm on võlgniku osanikud). Osaühing AGAL Invest on AGAL Kinnisvarad OÜ osanik. AGAL Kinnisvarad OÜ on Mintralt Grupp OÜ ainuosanik. Võlgniku põhitegevusalaks on registriandmetel raamatupidamine ja maksualane nõustamine.
6. Ajutine haldur selgitas vastuseks määruskaebusele mh järgmist. 6 Osaühingu AGAL Invest osanikud on võrdsetes osades osaühing Aleksi Vara, mille ainuosanik on A. Sorokin, ja Osaühing Kalbro, mille ainuosanik kuni
7. augustini 2023 oli A. Kalmer. A. Kalmeri ja A. Sorokini suhted on konfliktsed, mistõttu ei suudeta vastu võtta vajalike otsuseid osaühingu AGAL Invest, Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu, AGAL Kinnisvarad OÜ, Mintralt Grupp OÜ jt seotud äriühingute juhtimiseks ja esindamiseks. Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu juhatuse liikmete A. Sorokini ja A. Kalmeri ametiaeg lõppes
8. juunil
9. Tehnilise Ülevaatuse OÜ ainuosanik AGAL Invest OÜ ei ole juhatuse liikme(te) ametiaega pikendanud ega uut juhatust valinud. AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liikmete A. Kalmeri ja A. Sorokini ametiaeg lõppes
10. juulil
11. Pärnu Maakohtu
12. märtsi 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3988 rahuldati hagi tagamise taotlus. Kohus määras lugeda AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liikmete A. Sorokini ja A. Kalmeri ühine volitus äriühingu esindamisel kehtivaks kuni selles tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Mintralt Grupp OÜ juhatuse liikmed on A. Kalmer ja A. Sorokin, kes valiti osaühingu juhatuse liikmeteks osanike
13. juuni 1999.a. otsusega. Äriregistri andmetest ei nähtu, et juhatus liikmete ametiaega oleks pikendatud. Sellises olukorras otsustas A. Kalmer anda võlgnikule pikaajalist ja turutingimustele mittevastavat laenu Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu nimel 355 000 eurot, AGAL Kinnisvarad OÜ nimel 150 000 eurot ja Mintralt Grupp OÜ nimel 10 000 eurot. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik on saanud laenulepingute alusel kokku laenu 515 000 eurot. Tehnilise Ülevaatuse Osaühing, AGAL Kinnisvarad OÜ ja Mintralt Grupp OÜ ei ole laenu andmist võlgnikule heaks kiitnud. Määruskaebuse esitaja ei ole neid ajutise halduri seisukohti menetluses kummutanud ega esitanud tõendeid laenulepingute kehtivuse kohta. 15.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 täiendab eeltoodud üldpõhimõtet, sätestades, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse selle sätte kohaselt ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 1

lõikes 2 sisaldub seega n-ö likviidsustest, mille kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, ning lõige 3 sätestab n-ö bilansitesti, mis loeb maksejõuetuks juriidilise isiku, kelle varad ei kata tema kohustusi. Mõlema lõike puhul on oluliseks kriteeriumiks see, et maksejõuetus ei oleks võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Püsiva maksejõuetuse mõiste

§ 1

lõike 3 järgi ei rajane ainuüksi raamatupidamislikel näitajatel, vaid arvestada tuleb ka majandusliku prognoosiga, mille raames on võimalus arvestada konkreetse äritegevuse eripäraga. Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama võlgniku pankrotiavalduse (TsÜS § 36). Käesoleval juhul on võlgniku juhatuse liige E. Ahas esitanud võlgniku pankrotiavalduse arvestades TsÜS §-s 36 ja ÄS § 180 lg-s 51 sätestatut. Püsiva maksejõuetuse olukorras iga juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustust rõhutab ka

§ 13

lg-s 4 sätestatu, mille kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatuse iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Selle kohustuse eesmärk on tagada juriidilise isiku vara võimalikult suures ulatuses säilimine ja seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine, samuti see, et püsivalt maksejõuetu juriidiline isik ei jätkaks oma tegevust. Tegemist ei ole üksnes sisesuhtest tuleneva juhatuse liikme kohustusega, vaid seadusest tuleneva kohustusega ühingu võlausaldajate ees. Kui juriidilisest isikust võlgnik esitab pankrotiavalduse, siis eeldatakse, et juriidiline isik on maksejõuetu (

§ 31lg 4).

Ajutine haldur ja kohus peavad neid eeldusi kontrollima, seda eriti 7 siis, kui mõni võlgniku juhatuse liige vaidleb võlgniku püsiva maksejõuetuse olukorrale vastu. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on nii ajutine haldur kui ka kohus võlgniku maksejõuetuse eeldusi piisava põhjalikkusega kontrollinud. Pankrotiavalduse menetlus kestis maakohtus ca 8 kuud. Maakohus on oma seisukohta, miks ta leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja tema pankrot tuleb välja kuulutada piisavalt põhjendanud. Maakohus on seejuures õigesti märkinud, et võlgnikul puudub pikema aja jooksul toimiv juhtimine ja olukord, kus juhatuse liikmed ei saa vastu võtta juhtimisalaseid otsuseid, kinnitab võlgniku püsivat maksejõuetust. 16. Ringkonnakohus märgib, et ajutise halduri ülesandeks on selgitada välja võlgniku kohustused (

§ 22

lg 2 p 1), milleks peab ajutine haldur andma hinnangu ka võlgniku tehingutele, sh nende kehtivusele, samuti võimalikele viivise nõuetele ja seda sõltumata sellest, kas tehingu teine pool on sellise nõude esitanud või mitte. Ajutine haldur asus seisukohale, et laenulepingud on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühised, sest A. Kalmer sõlmis need eelnimetatud äriühingute nimel esindusõiguseta (dtl 170– 175). Maakohus nõustus ajutise halduri hinnanguga. Kuivõrd Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu, AGAL Kinnisvarad OÜ ja Minstralt Grupp OÜ-ga sõlmitud laenulepingud kokku 515 000 euro laenamiseks on tühised, tuleb võlgnikul saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1 jj) ja nõuded on muutunud sissenõutavaks. Ajutine haldur on käsitlenud seda küsimust aruande lk-del 15-

1. Ringkonnakohus tuvastab ajutise halduri aruande alusel, et
2. detsembri 2023.a. seisuga olid võlgniku kohustused kokku vähemalt 665 823 eurot, millest sissenõutavaks olid muutunud nõuded kokku 632 931 eurot (dtl 558-560). Ajutise halduri aruande kohaselt seisuga
3. detsember 2023 oli võlgnikul vara 546 178 euro väärtuses, millest 220 000 eurot on arestitud A. Kalmeri kriminaalmenetluses. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda sissenõutavaks muutunud kohustuste ja varade väärtuse osas teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub ajutise halduriga, et olukorras, kus laenulepingud, mille alusel võlgnik sai laenu on tühised, võlgniku majandustegevusest saadav tulu ei kata kulusid, võlgniku juhatuse liige A. Kalmer loovutab võlgniku väidetavaid nõudeid endale kuuluvale äriühingule, juhatuse liikmete koostöö ühingu esindamisel ja juhtimisel ei laabu, esitas võlgniku juhatuse liige E. Ahas õigeaegselt pankrotiavalduse, et tagada võlgniku vara võimalikult suures ulatuses säilimine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine ning vältida maksejõuetu võlgniku osalemist majandustegevuses. Määruskaebuse esitaja ei ole

§ 31lg-s 4 sätestatud eeldust võlgniku maksejõuetuse osas ümber lükanud.

Seega on maakohus õigesti leidnud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik tegeles ja tegeleb üksnes oma osanikele raamatupidamisteenuse osutamise ja neiltsaadud rahaliste vahendite investeerimisega. Võlgnikul positiivne tulevikulootus puudub, seega ei saa sellele asjaolule tuginedes püsivat maksejõuetust eitada. Objektiivsel kõrvaltvaatajal puudub alus pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (vt RKTKm 3-2-1-74-13 p 22; RKTKm 3-1-1-49-11 p 19). Positiivse tulevikustsenaariumi tõendamiskoormus on määruskaebuse esitajal, kes ei ole seda teinud. 17. Ka määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus ei pidanud jätma pankrotiavaldust läbi vaatamata. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohus võib võlgniku pankrotiavaldust menetleda üksnes siis, kui juhatusel on ühine tahe esitada pankrotiavaldus. Maakohus jättis küll määruses A. Kohari vastava taotluse lahendamata, kuid ringkonnakohus saab selle maakohtu minetuse kõrvaldada. A. Kohari taotluse osas seisukoha võtmata jätmine ei mõjuta võlgniku pankroti välja kuulutamise otsustuse õigsust. Maakohus on võlgniku maksevõime hindamiseks vajalikus määras võlgniku õigussuhteid hinnanud. Kuivõrd pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, mitte võlausaldaja, siis ei kuulu asjas kohaldamisele

§ 15lg 3 p 1 sätted.

Kohus ei saa jätta võlgniku pankrotiavaldust menetlemata seetõttu, et võlgniku juhatuse liikmed vaidlevad võlgniku nimel sõlmitud lepingute kehtivuse ja ettevõtte tulevikuprognoosi üle. Ajutine haldur on hinnanud võlgniku sõlmitud lepinguid sisuliselt ning maakohus on ajutise halduri hinnanguga nõustunud. Seega ei ole maakohus jätnud andmata hinnangut võlgniku õigussuhetele, mis mõjutavad võlgniku varalist olukorda. Tegemist ei ole vaidlusega, mida 8 peab enne pankrotiavalduse rahuldamist selgeks vaidlema hagimenetluses. Võlgniku sõlmitud laenulepingutest tulenevate võlausaldajate nõuete täpse suuruse osas võtab kohus seisukoha pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel

§-des 1001-1003 sätestatud korras. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on määruse tegemisel tuginenud eelkõige ajutise halduri arvamusele, on õige. Ringkonnakohus selgitab, et ajutise halduri määramise eesmärgiks on arvamuse saamine võlgniku maksevõime kohta (

§ 22lg 2 p 2).

Ajutise halduri peamised ülesanded on sätestatud

§ 22lg-s 2.

Sama paragrahvi lõige 5 kohaselt esitab ajutine haldur oma ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes peab ajutine haldur andma ka hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine haldur on sõltumatu asjatundja, kelle hinnang ongi aluseks maakohtule võlgniku maksevõime hindamisel. Kui kohus ajutise halduri seisukohtade ja järeldustega nõustub, märgib kohus seda lahendis. Maakohtule ei saa olla etteheidetav see, et kohus ajutise halduri seisukohtadega nõustus. See ei tähenda, et kohus ei ole ajutise halduri seisukohti kontrollinud ning asus seetõttu ebaõigele järeldusele võlgniku maksevõime osas. Määruskaebuse esitaja väidab, et ajutine haldur on jätnud aruandes arvestamata võlgniku vara kokku 90 369 eurot. Määruskaebuse esitaja leiab, et krüptokaevandamise seadmete väärtuseks tuleb hinnata 20 660 eurot rohkem. Võlgniku varaks on ka 45411, 60 eurot Saare Hostel OÜ-le loovutatud nõue Tehnilise Ülevaatuse OÜ-le ja 24 298, 30 eurot Urban Estate OÜ-le loovutatud nõue AGAL Kinnisvarad OÜ vastu. Haldur selgitas vastuses määruskaebusele, et loovutus Saare Hostel OÜ-le on tühine, kuivõrd võlgnik ei ole Tehnilise Ülevaatuse Osaühingule lepingus kokkulepitud ulatuses teenust osutanud. A. Kalmer ei ole kunagi varem ka avaldanud, et võlgnikul on nõue Urban Estate OÜ vastu. Ringkonnakohus märgib, et ajutine haldur peab vara väärtuse hindamisel lähtuma konservatiivsuse põhimõttest. Ajutisele haldurile ei ole etteheidetav, et ta hindab kriitiliselt seotud isikute vahelisi tehinguid ja nendest tulenevaid nõudeid võlgniku varana. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud, et A. Kalmer on taotletud nõusolekut krüptokaevandamise seadmete müügiks osaühingule Kalbro ajutise halduri aruandes märgitud hinnast oluliselt kõrgema hinnaga. Ajutine haldur väidab, et ta ei ole vastavat taotlust saanud. Kokkuvõtvalt ei lükka määruskaebuse väited ümber ajutise halduri hinnangut võlgniku vara koguväärtusele detsembris 2023. Määruskaebuse esitaja viitab A. Kalmeri seletusele maakohtu istungil, mille kohaselt osutab võlgnik raamatupidamisteenust, on laekumised, maksmised, müügiarved. Lisaks toimub laekumisi investeerimistegevusest, dividendidest. A. Kalmeri seletusest ei nähtu, millises rahalises mahus võlgniku väidetav majandustegevus toimub ja milline on võlgniku äriplaan. Asja materjalide kohaselt takistab võlgniku majandustegevuse jätkumist eelkõige osanike ja juhatuse liikmete omavahelise koostöö puudumine, mis ongi olnud võlgniku tegevuse seiskumise peamiseks põhjuseks. Investeerimistulu saamist ei ole ajutine haldur eitanud. Tegemist on aga eelkõige passiivse sissetulekuga, mida ei saa käsitleda ettevõtte majandustegevuse jätkumise positiivse prognoosina, mis välistaks võlgniku maksejõuetuse. Pankrotimääruses ei pidanud kohus tuvastama võlgniku maksejõuetuse põhjust ega tekkimise täpset aega. Sellist nõuet kohtule

§-st 31, mis käsitleb pankroti välja kuulutamist, ei tulene. Võlgniku maksejõuetuse põhjused selgitatakse välja pankrotimenetluse käigus (

§ 2

). Kohtul on kohustus märkida võlgniku maksejõuetuse põhjus pankrotimenetluse lõpetamise määruses (

§ 163lg 5).

Kohus võib võlgniku maksejõuetuse põhjuse märkida ka muus lahendis

§ 28

lg 2 alusel, kui kohtule on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud asjaolud selged, kuid kohus ei ole selleks enne pankrotimenetluse lõpetamist kohustatud. 18. Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määruse ka ajutisele haldurile määratud tasu suuruse osas. 9 Maakohus määras ajutise halduri tasu suuruseks vastavalt tema taotlusele 55,75 h eest 6690 eurot (koos käibemaksuga). Ajutisele haldurile tasu määramise alused on sätestatud

§-s 23. Tasu suuruse määramisel peab kohus arvestama ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur peab esitama kohtule tööaja arvestuse (

§ 23lg 2).

Ajutise halduri

1. detsembril 2023 esitatud taotlusest ei nähtu selgelt, millise töö eest ajutine haldur tasu küsib. Ajutine haldur esitas ringkonnakohtule
2. märtsil 2023 tasutaotluse täpsustuse ning selgitas ajutise halduri tehtud toimingute sisu ja erinevatele toimingutele kulunud aega. Maakohus nimetas ajutise halduri
3. aprilli 2023 määrusega. Tasutaotluse täpsustusest nähtub, et ajutine haldur on teinud toiminguid, mille eest ta küsib tasu perioodil
4. aprill -
5. detsember
6. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus kestis maakohtus tavapärasest pikema aja (8 kuud) ja selle aja jooksul pidi haldur ka oma seisukohti täpsustama, mis mõjutaski halduri töömahtu ja sellest tulenevalt tema tasutaotluse suurust. Tasutaotluse täpsustusest nähtub, et oluline osa ajutise halduri tööajast on kulunud suhtlusele võlgniku juhatuse mõlema liikmega ning nendelt saadud teabe analüüsimisele. Arvestades aruande ja selle täienduse sisu ja mahtu (kokku 20 lk) on selle koostamisele kulunud aeg 14 h põhjendatud. Kuivõrd juhatuse liikmed on olnud võlgniku majandusliku olukorra, tegevusperspektiivide, varade ja kohustuste osas erinevatel seisukohtadel, siis ka see asjaolu suurendas võrreldes tavapärasega ajutise halduri töö mahtu. Asja materjalidest nähtub, et ajutine haldur pidi kujundama seisukohad ka A. Kalmeri erinevate ettepanekute osas võlgniku vara võõrandada. Ajutise halduri taotletav tunnitasu määr 100 eurot/h on kooskõlas

§ 23lg-s 3 sätestatuga.

Kokkuvõtvalt ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud ajutise halduri tasu on kooskõlas ajutise halduri ülesannete mahu ja keerukusega ning halduri kutseoskustega. Määruskaebuses ja

1. aprilli 2024 menetlusdokumendis esitatud A. Kalmeri vastupidised väited ja ajahinnangud ei anna alust maakohtu määrust ka ajutise halduri tasu suuruse osas muuta.
2. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
3. Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse.

§ 5

lg 1 ja § 32 lg 1 koosmõjus ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse rahuldamata jätmise peale ei saa võlgnik määruskaebust esitada. Võlgnik võib vaidlustada ajutise halduri tasu kohta tehtud määruse.

§ 5

lg 1 ja § 23 lg 7 koosmõjus ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse rahuldamata jätmise peale ei saa võlgnik määruskaebust esitada. Menetlusosalised saavad vaidlustada ringkonnakohtu määrust osas, milles ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178 lg 1; vt ka RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13 p 11). (allkirjastatud digitaalselt) 10