3-11-865/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. oktoober 2012, Tartu 3-11-865 V.I.i kaebus Viru Vangla vastu seoses 24.11.2009 a kaebaja temaga sobimatu isikuga ühte kambrisse panemisega ning 28.12.
2. a käskkirja nr 6.-3/2906-D alusel kartseris viibimise tõttu mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 6391,16 eurot (100 000 krooni) välja mõistmiseks Tartu Halduskohtu 15.08.
3. a otsus V.I.i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Apellant V.I. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Halduskohtu 15.08.
5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. Jätta V.I.i kaebus Swedbank AS vastu mittevaralise kahju nõudes läbi vaatamata.
7. Kaebaja apellatsioonkaebuse lisad tagastada. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
8. novembrini
9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Vangla direktori 28.12.
11. a käskkirja nr 6.-3/2906-D karistati V.I.i vangistusseaduse § 67 p-des 1 ja 4 ning Viru vangla kodukorra punktides 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest viie ööpäevase kartserikaristusega.
12. V.I. esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse seoses tema 24.11.2009 sobimatu isikuga ühte kambrisse panemisega ja Viru Vangla direktori 28.12.
13. a käskkirja nr 6.-3/2906-D tühistamiseks. Kaebaja kambrisse pandi istuma inimene, keda kaebaja sinna ei tahtnud. See kinnipeetav ei maganud ise ega lasknud ka kaebajal magada. Lisaks see kinnipeetav lõikus ennast ja terve kamber oli verine. Kaebaja kartis enda elu ja tervise pärast. Lisaks karistati kaebajat viie ööpäevase kartserikaristusega, sest kaebaja juurest leiti toru, mis oli talle sokutatud ega polnud tema oma. HALDUSKOHTU LAHEND
14. Tartu Halduskohtu 15.08.
15. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kaebaja ei ole selgitanud, milles tekkinud kahju seisneb. Kohus mõistab vastustajalt välja 31,95 eurot, s.o 6 eurot ja 40 senti päevas iga ebaseaduslikult kartseris viibitud ööpäeva eest. Käesolevas asjas ei esine mingeid erakorralisi asjaolusid, mis tingiksid kaebajale iga kartseris viibitud päeva eest suurema summa kui 6,40 eurot välja mõistmise. Kaebaja ei ole millegagi motiveerinud seda, et tal oleks õigus suuremale summale kui 6,40 eurot päevas. Kaebajale ei ole kartseris viibimisega kaasnenud veel täiendavaid piiranguid peale selle, mis on kartseris distsiplinaarkaristuse kandmisel ette nähtud. Kaebaja ei ole tõendanud, et kartseris viibimisega viie päeva jooksul oleksid talle kaasnenud või saabunud mingid ebamugavad või negatiivsed tagajärjed. Vastustajal puudub süü selles osas, et kaebaja viibis verises ja lõhutud aknaga kambris ning, et teine kinnipeetav oli agressiivne ja rahutu. Kaebaja ei ole tõendanud, kuidas on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt süüliselt alandatud tema väärikust või kahjustatud tervist. Lisaks ei ole tuvastatud, et kaebajale oleks tekkinud mittevaraline kahju vastustaja süülise tegevuse tõttu. Kaebaja ei ole selgitanud, milles tekkinud kahju väljendub. Katkise aknaga ja agressiivse kambrikaaslasega ühes kambris olemine on ebameeldiv ja ebamugav, kuid ei anna alust mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks, eriti siis, kui kaebaja ise provotseeris oma käitumisega situatsiooni, mille peale ta kaebab. Kohtul ei ole alust mitte usaldada vastustaja kirjalikku seletust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. V.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse rahuldamata jäänud osas tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja istus kartseris 8 päeva rohkem ja teda ei lastud oma sünnipäeval kohtumisele. Kohtumisest võib ilma jätta ainult ettekande alusel või kui inimene istub kartseris. Isegi kartseris olevat inimest ei või kohtumisest ilma jätta, kui ta registreerib selle ära. Kaebajat ei lastud kaheksanda klassi eksamile ja ta sai selle eest kahe. Kaebaja kurvastas sellepärast ning see mõjutas tema karjääri. Kaebaja on kirjaoskamatu ega ole jurist. Kaebaja juurde kambrisse pandi istuma inimene, keda kaebaja kartis. Kaebaja palub välja mõista videosalvestis, kus on näha, et teine kinnipeetav ei tahtnud minna sinna kambrisse, teadmata, et kaebaja on ka seal kambris. Lisaks palub kaebaja hüvitist selle eest, et ta kirjutas kartseris olles kaebust ega saanud selle tõttu õppida.
17. Viru Vangla palub jätta V.I.i apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole kartseris viibimise ajal ilma jäänud ühestki kohtumisest, sest tal ei olnud sel ajal ühtegi kohtumist kokku lepitud. Kaebaja oli kartseris viibimise ajal koolikohustuslane, seega kartserikaristuse kandmise ajal on koolikohustuslased kohustatud jätkama kooliteed ning kaebajal oli võimalik sooritada kõik teadmistekontrollid ja ka teha järeltööd. Kahetsusväärne on asjaolu, et isik viibis alusetult kartseris, kuid kaebuse kirjutamine ei saanud olla sedavõrd koormav, et oleks isikule põhjustanud sügavat depressiooni või tekitanud muudmoodi kahju, mis õigustaks täiendava rahalise hüvitise väljamõistmist. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15.08.
19. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonkaebusele lisatud Eesti Töötukassa teatis, väljavõte kaebaja pangakontost ja bussipiletid kuuluvad tagastamisele, kuna ei oma tähtsust asja lahendamisel. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
20. Ringkonnakohus ei pea HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel vajalikuks antud asjas kohtuistungi korraldamist, kuna kaebaja taotlust kohtuistungil videosalvestiste vaatamist nõuda pole võimalik rahuldada. Ringkonnakohtule teadaolevalt vanglas videosalvestusi nii pikka aega (ligi 3 aastat) ei säilitata ja seega pole neid võimalik ka välja nõuda. Mingeid muid põhjuseid ei ole kaebaja kohtuistungi läbiviimiseks toonud.
21. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga nagu kuuluks kaebajale tekitatud mittevaraline kahju hüvitamisele suuremas summas kui seda mõistis välja halduskohus. Kaebajat karistati 28.12.
22. a käskkirjaga nr 6.-3/2906-D 5 ööpäevase kartserikaristusega. 25.06.
23. a vaideotsusega nr 6-12/21 tunnistati antud käskkiri kehtetuks. Riigikohus on 15.03.
24. a otsuses nr 3-3-1-93-09 leidnud, et ebaseadusliku kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, mille eest on võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel. Samuti on selles lahendis leitud, et õiglaseks rahaliseks hüvitiseks on 100 krooni (6,39 eurot) iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Käesoleval juhul viibis kaebaja alusetult kartseris 5 ööpäeva ja seega on selle eest väljamõistetavaks hüvitiseks 31,95 eurot. Halduskohus on õigustatult leidnud, et antud asjas puuduvad sellised asjaolud, mis tingiksid alusetult kartseris viibimise eest väljamõistetava hüvitise suurendamist.
25. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tõendatud ei ole kaebajal seoses A. Vassiljeviga ühes kambris viibimisega sellise mittevaralise kahju tekkimine, mille eest tal oleks õigus saada täiendavat rahalist hüvitist. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja paigutati ühte kambrisse koos A. Vassiljeviga seoses sellega, et neil mõlematel kahtlustati H1N1 tüvega grippi. Vastustaja ametnikele ei olnud teada selliseid objektiivseid asjaolusid, mis oleks välistanud kaebaja ja teise kinnipeetava paigutamise ühte kambrisse. Halduskohus on kogutud tõendite alusel õigesti tuvastanud, et antud juhul ei ole kaebaja oma kaebuses välja toonud asjaolusid, mis annaks alust väita, et kambrikaaslase enesevigastamine ja viibimine alla ühe ööpäeva lõhutud aknaga kambris oleks kaebajale kaasa toonud sellised tagajärjed, mille eest oleks kaebajal õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Neid põhjusi ei ole kaebaja välja toonud ka esitatud apellatsioonkaebuses. Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kaebaja jäi ilma kokkusaamisest ja tal puudus võimalus õppida, on seotud kaebajale mõistetud kartserikaristusega ja nagu ringkonnakohus juba eelnevas otsuse p-s 7 märkis ei ole need sellised asjaolud, mis tingiksid mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurendamise. Pealegi on vastustaja kinnitanud, et kaebajal ei olnud sel ajal, mil ta viibis kartseris käesolevas asjas vaidlustatud Viru Vangla 28.12.
26. a käskkirja nr 6.-3/2906-D alusel, ette nähtud mingisugust kokkusaamist. Kaebajal oli ka kartseris viibides võimalus tegeleda õppimisega ja selline lühiajaline kartseris viibimine ei saanud olla põhjuseks, miks kaebaja ei sooritanud eksameid paremini. 3
27. Ringkonnakohus ei saa käesolevas haldusasja lahendada kaebaja 20.12.
28. a avaldust seoses Swedbanki tegevusega (tl 143), kuna antud asjas kuulub läbivaatamisele kaebus Viru Vangla tegevuse peale, so osas, milles on lahendi teinud Tartu Halduskohus 15.08.
29. Juhul, kui kaebaja ei nõustu panga tegevusega, siis on tal õigus sellise kaebusega pöörduda maakohtusse tsiviilkohtumenetluse korras, kuna panga ja kaebaja vaheliste vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu kompetentsi.
30. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema poolt kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda, sealhulgas ka need kulud, mille hüvitamist on kaebaja taotlenud 31.07.2012 esitatud taotluses ning on seotud apellatsioonimenetlusega. Madis Ernits Maili Lokk 4 Agu Timmi