Obsah (7)

§ 187§ 440§ 444§ 468§ 173§ 168§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-321 Tsivi

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. Omega Invest OÜ (hageja) esitas
2. jaanuaril 2024 M. K. (kostja) vastu hagi võlgnevuse saamiseks. 1.1 Hageja toob esile, et kostja sõlmis
3. mail 2022 laenulepingu nr S225422605 (leping nr 1), mille alusel väljastati investorite poolt kostjale laenu 3000 eurot, intressiga 33% aastas ja tagasimakse tähtajaga 5 aastat. Viivise määraks lepiti kokku 0,09% päevas (so lepingujärgne intressimäär). Krediidi kulukuse määraks on 42,3% aastas. 1.2 Laenulepingu nr S225784457 (leping nr 2) sõlmis kostja
4. detsembril
5. Selle lepingu alusel väljastati investorite poolt kostjale laenu 3820 eurot, intressiga 32% aastas ja tagasimakse tähtajaga 5 aastat. Viivise määraks lepiti kokku 0,087% päevas (so lepingujärgne intressimäär). Krediidi kulukuse määraks on 41,5% aastas. 1.3 Kostja ei tasunud mõlemast lepingust tulenevaid makseid kohaselt ning jäi kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (so
6. augustist 2023 kuni
7. novembrini 2023) viivitusse. Kostjale anti
8. novembril 2023 täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks koos hoiatusega lepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemisavalduse edastamisega (
9. novembril 2023) loovutas portaalihaldur Omaraha OÜ investorite nimel lepingust nr 1 tulenevad investorite nõuded kostja vastu Omega Invest OÜ-le. 1.4 Lepingust nr 1 tulenev võlgnevus on kokku 3235 eurot 48 senti, so tagastamata laenu põhiosa 2703 eurot 28 senti, intressivõlgnevus 429 eurot 74 senti, viivised 7 eurot 57 senti
10. novembri 2023 seisuga ning sissenõutavaks muutunud viivis laenulepingu ülesütlemisest 94 eurot 89 senti (arvestatud alates
11. detsembrist 2023 kuni
12. jaanuarini 2024, viivisemääraga 0,09% päevas, 39 päeva x 2,432952). 1.5 Lepingust nr 2 tulenev võlgnevus on kokku 4236 eurot 9 senti, so tagastamata laenu põhiosa 3622 eurot 90 senti, intressivõlgnevus 478 eurot 79 senti, viivised 5 eurot 17 senti
13. novembri 2023 seisuga ning sissenõutavaks muutunud viivis laenulepingu ülesütlemisest 129 eurot 23 senti (arvestatud alates
14. novembrist 2023 kuni
15. jaanuarini 2024, viivisemääraga 0,09% päevas, 41 päeva x 3,151923). Kostja vastus hagiavaldusele 2 2-24-321
16. Kostja M. K. esitas vastuse hagiavaldusele
17. veebruaril
18. Kostja tunnistab hageja nõuet, kuid tal puuduvad rahalised võimalused võlgnevuse koheseks tasumiseks. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostja on kohtule
2. veebruaril 2024 edastanud avalduse, milles on märkinud, et ta võtab hagi õigeks. Kostja vastusest hagile, milles kostja võtab õigeks laenulepingust tuleneva hageja nõude, nähtub piisaval määral, et kostja õigeksvõtt on sisuline ega ole esitatud eksimuse tõttu. Kohus ei näe põhjuseid keelduda hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest, mistõttu rahuldab kohus hagi kohtuistungit pidamata. Kohus jätab kohtulahendist välja põhjendava osa. 6.

§ 468

lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust esitada hagi. Praegusel juhul on kostja andnud põhjuse hagiavalduse esitamiseks, sest kohtueelsed kokkulepped võlgnevuse tasumiseks ei ole vett pidanud. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma, seetõttu jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

1. Hageja
2. veebruaril 2024 esitatud menetluskuludele nimekirja järgi on hageja menetluskulud kokku summas 2370 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja hageja õigusabikulud 1530 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale omapoolset vastuväidet esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja see kulu on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi hinnaga 170 eurot tund. Kohtu hinnangul vastab selline hind kohtupraktikas tunnustatud tavapärasele vandeadvokaadi tunnihinnale. Ka ajaliselt on hageja õigusabikulud põhjendatud, st kohus loeb põhjendatuks hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud 6 tundi. Menetluskäigu jälgimisele, kompromissi dialoogi vahendamisele, vastusele kohtule seoses kompromissiga ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 3 tundi on samuti põhjendatud. Hageja nõuab ka rahuldatud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras kuni nende täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3