Obsah (4)

§ 88§ 97§ 107§ 95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-23-5477 Otsuse teatavaks tegemise aeg 26. märts 2024, Jõhvi ja koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi X hagi MAXIMA Eesti OÜ vastu

S 88 lg1 p 5 alusel ilma eelnevat hoiatust tegemata (

§ 88

lg 3) ning ilma töölepingu ülesütlemisest ette teatamata (

§ 97lg 3).

Hageja ei ole kedagi seaduse nõudeid eirates tööle võtnud, veel vähem selle eest kauba jääkidega tasunud. Hagejale näidati tema süü tõendamiseks 20.01.2023 pilte, mis olid tehtud salvestuskaamera klipist kaupluse prügilas. Piltidel oli tõe poolest näha võõrast isikut ja tema poolt sorteeritud prügi (kauba jääke). Samas ei ole hageja selle isikuga mingit seost, rääkimata asjaolust, nagu ta oleks selle isiku mingil moel tööle võtnud. Töötajate seletustes esitatud väited ja selgitused ei vasta tegelikkusele ja need ei ole käsitletavad tõenditena. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine. 2. Hageja rikkumiste tõendamiseks ei piisa kostjale massiivsest kaupluse töökorralduse aluseks olevate dokumentide tsiteerimisest ühes paljasõnaliste väidetega, et töötaja rikkus nendes õigusaktides sätestatud nõudeid. Tsiviilmenetluses ei ole tõenditena käsitletavad kostja vastusele lisatud kostja töötajate seletuskirjad. Küll saaks tõendina käsitleda nende isikute tunnistajatena ülekuulamisel ristküsitluse käigus antud ütlusi. seletustes esitatud väited ja selgitused ei vasta tegelikkusele. Selgusetuks jääb, miks tööandja ei küsinud hagejalt mingeid selgitusi (seletuskiri) asjaolude kohta. Hageja palub tuvastada 20.01.2023 töölepingu ülesütlemise tühisus,

§ 107

lg 2 alusel lugeda tööleping lõppenuks 20.01.2023 ja mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest töötaja kolme kuu töötasu ulatuses (3 x 1212,43 eurot), s.o kokku 3637,29 eurot (neto). Teha kande muudatus TÖR-s, märkides töölepingu lõpetamise alusena

§ 107lg 2 ja kuupäevaks 20.01.2023.

II KOSTJA VASTUS 3. Kostja ei tunnista hageja nõudeid ja palub hagi jätta rahuldamata. Töötajale süüks pandud tegu on aset leidnud ja tõendatud, et töötaja lubas kaupluses töötada isikul, kes ei olnud tööle vormistatud ning lasi talle tasuda jäätmetega. Tööandjal oli piisavalt tõendeid leping erakorraliselt lõpetada

§ 88lg 1 p 5 alusel.

Tööandja suutis tuvastada videoväljavõtetega, et tundmatu mees tegi kokku 27 päeval tööd: korjas tänavalt ostukärusid, koristas kaupluse territooriumi ning töötas ka poes töölisena, kui viis ostukärud poes selleks ettenähtud kogumiskohta. Samuti on videomaterjalidega tõendatud, et tundmatu mees ei pääsenud juhuslikult

1. kategooria jäätmete ligi, vaid need anti talle teadlikult üle.
2. kategooria jäätmed ei tohi sattuda inimtoiduks. Tundmatu mehega töösuhte loomine rikkus töötaja töölepingut, ametijuhendit ja tööeeskirju. Ka hageja tegevusetus, so isikul kaupluses ja kaupluse territooriumil tegutsemise ning maha kantud toidu võtmise keelamata jätmine, on hagejale etteheidetavad ning aluseks usalduse kaotusele.
3. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus nr 2-18-5155, punkt 31: „hageja eksis teadlikult töölepingus ja reeglistikus toodud nõuete vastu, võttes ilma loata kostja vara, olles samas teadlik, et vara võtmiseks on vajalik eelnev nõusolek ja see võib olla usalduse kaotuseks aluseks.“. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus nr 2-18-19202, punktid 48-51) sõltumata tööandja koolitustest ja juhendamistest pani töötaja toime tahtliku rikkumise. Riigikohus on hoiatamise vajalikkust usalduse kaotuse puhul möönnud vaid juhul, kui usalduse kaotuse põhjustamise asjaolud on ebaselged, st töötajale ei olnud arusaadav tema ebaõige käitumine. 2 Töötajale oli aga tema käitumine väga selge (tegi tahtlikult), sest telefonivestluses tunnistas, et ta lubab vormistamata isikul tööd teha, kellele tasutakse
4. kategooria jäätmetega – tahtlik isiku orjastamine. Hageja on väga pika kogemusega kaupluse direktor, kes on läbinud mitmeid koolitusi, st pidi täpselt teadma, mis on tema kohustused ja mida tuleb kohustuste täitmiseks teha, sh keelata isikul kaupluses tööülesannete täitmine ning maha kantud toidu võtmine ja igal juhul hoiduda ebakorrektsete ja õigusvastaste kokkulepete tegemisest kaupluse töö korraldamisel. III KOHTU PÕHJENDUSED
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures kaupluse TXXX direktori ametikohal, kostja (tööandja) on hagejaga (töötaja) töölepingu erakorraliselt üles öelnud

§ 88

lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu ning hagejale on kirjalik ülesütlemisavaldus teatavaks tehtud 20.01.2023. Pooled ei vaidle töölepingu ülesütlemise formaalsete eelduste olemasolu üle. Tööandja on täitnud vorminõuetele vastava (

§ 95

lg 1, 2) teatamiskohustuse ja teinud nõutava, et realiseeruks töötaja õigus saada teada töölepingu lõpetamisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolne töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu

§ 88lg 1 p 5 alusel on põhjendatud või mitte (ülesütlemise materiaalne eeldus).

1. Ülesütlemise otsuse põhjuseks on asjaolu, et hageja ja tööandja vaheline usaldussuhe on pöördumatult katkenud, kuna hageja kasutas tööjõuna tööle vormistamata isikut, tasudes viimasele töö eest maha kantud toiduga (
2. kategooria jäätmed). Hageja väitel ei ole ta kedagi seaduse nõudeid eirates tööle võtnud ja töö eest tasunud maha kantud toiduga. Riigikohus on leidnud, et tööandja võib töölepingu lõpetada siis, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st. töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu (RKTKo 3-2-1-46-03 p 10). Kui tööandja otsustab töötajaga töölepingu üles öelda, viidates ülesütlemise otsuse alusena usalduse kaotusele, kontrollib kohus, kas see põhjus on usutav. Seda tehes ei asenda kohus arvamust, mille kohaselt usaldus on kadunud, enda omaga, vaid kontrollib ainult, kas otsuse aluseks olevat põhjust, mille tööandja on esile toonud, on ilmselgelt valesti hinnatud.
3. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et töötajate kirjalikud seletuskirjad ei ole käsitletavad tõenditena. Riigikohus on selgitanud, et Riigikohtu enne
4. jaanuari
5. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamisel väljendatud seisukoht, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku ütlused võivad olla tõendiks üksnes tunnistaja ütlustena ja neid ei või asendada muus vormis andmekandjaga, ei ole pärast selle seaduse kehtetuks tunnistamist asjakohane. Menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule (RKTKo 2-18-10961 p-d 11.2., 11.3.). Eeltoodust tulenevalt on töötajate kirjalikud seletuskirjad käsitletavad dokumentaalsete tõenditena, mida kohus hindab koos muude tõenditega.
6. Kostja esitatud videosalvestistega (22.12.2022-18.01.2023) on tõendatud, et hallis jopes, mustades pükstes ja mütsiga mees toimetab ostukärusid nende kogumiskohast väljast kauplusesse sisse, sorteerib prügi (kauba jääke) ning otsib midagi kaupluse sissekäigu juures asuvast prügikastist. Turvatöötaja seletuskirjaga (kostja vastuse lisa 3) on tõendatud, et kaupluses teostas erinevaid töid võõras isik, kes võttis tasuks selle eest maha kantud 3 toiduaineid. Kaupluse turvajuhi Y, töötaja Q ja W (kostja vastuse lisa 5) seletuskirjadega, on tõendatud sama ning lisaks asjaolu, et hageja oli olukorrast teadlik. TVK toimikus olev kaupluse töötajate pöördumine tööandja poole, millele hageja hagis viitab, olukorda ei muuda. Selleks, et töötajaga tööleping usalduse kaotuse tõttu lõpetada, pole kohtu hinnangul käesolevas asjas vaja tuvastada, kas hageja rikkus tööandja poolt kehtestatud töökorralduse ja ametijuhendit. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel puudus kokkulepe, mille järgi võis kaupluse direktor omaalgatuslikult, tööandjat teavitamata kasutada tööülesannete täitmiseks võõrast isikut, võimaldades viimasel selle eest kaasa viia maha kantud toiduaineid.
7. Kui hageja töötas kaupluse direktorina ja kaupluses täidab pika aja jooksul (ca kuu aega) tööülesandeid võõras isik, kelle tegevusest direktor väidetavalt teadlik ei ole, siis võib kohtu arvates selline tegevus põhjustada mõistliku ostja ja äripartnerite usaldamatust tööandja vastu ning olla töölepingu lõpetamise aluseks

§ 88lg 1 p 5 järgi.

Suurelt kaupluseketilt eeldatakse korrektset, viisakat ja kõigile nõuetele vastavat teenindust, millega ei lähe kokku olukord, kus kaupluses teeb tööd võõras isik, kes mh. otsib midagi prügikastidest ja saab tasuks maha kantud toiduaineid. Eelkõige on isiku selline tegevus nähtav kaupluse klientidele. Tähtust ei oma hageja väide, et tema ei ole sellist isikut tööle võtnud ja tasunud viimasele maha kantud toiduainetega. Arvestades kaupluse direktori tööalast staatust, peab viimane olema teadlik, mis tema juhitavas kaupluses toimub ning olenemata sellest, kas kaupluse direktor oli rikkumisest teadlik, või mitte, rikub ta kohustust kaitsta tööandja huve ja sellise olukorra võimaldamine kujutab ohtu kaupluseketi mainele tervikuna. 10. Juhtivtöötaja kutsealase kvaliteedi ja aususega peavad olema tagatud tööandja finants‑ ja majandushuvid, mitte võimaluse loomine nende kahjustamiseks. Viimasel juhul ei saa tööandja töötajat usaldada. Kohtu hinnangul ei saa niivõrd pika tööstaažiga töötaja pika aja vältel toimunud rikkumise korral eeldada, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks. Seega leiab kohus, et kostjal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles

§ 88

lg 1 p 5 alusel ilma hagejat enne hoiatamata (

§ 88lg 3 teine lause) ja kohus jätab hagi rahuldamata.

Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus

§ 107lg 2 ei kohaldu, st.

töötaja on vaidlustanud töölepingu ülesütlemise, kuid tema avaldus või hagi jääb rahuldamata, sõltub töölepingu lõppemise aeg ülesütlemisavalduse kättesaamise ja kehtivaks muutumise ajast TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 järgi (RKTKo 2-17-6057 p 16.2.). Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole tühine ja hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 20.01.2023, muutus see TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 alusel kehtivaks alates sellest ajast. Järelikult tuleb lugeda, et tööleping lõppes kostja poolse erakorralise ülesütlemisega 20.01.2023. MENETLUSKULUD Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja menetluskulud 2448 eurot. Tunnitasu on 180 eurot käibemaksuta ja õigusabi on osutatud 13,6 h. TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti 4 menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks 175 eurot käibemaksuta. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole oma sisult keskmisest keerukama ega mahukama asjaga ning kostjate esindaja esitatud dokumendid ei ole mahukad ja neid pole palju. Samuti leiab kohus, et pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus ei pea sellisteks vajalikeks ja põhjendatud toiminguteks selgitavaid e-kirju kliendile, e-kirjavahetust, e-kirjade edastamist, telefonivestlust ja kohtumist kliendiga ja sisemist nõupidamist. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakuluks 10 tundi tunnihinnaga 175 eurot käibemaksuta, so. 1750 eurot. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda viivist menetluskuludelt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5