Obsah (5)

§ 207§ 119§ 204§ 104§ 210

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-893 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosal

) § 119 lg 1, § 235 lg 1). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS

1. X esitas 25.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks eesmärgiga kaitsta oma õigusi seoses sellega, et Tallinna Vangla tegevuse ja/või tegevusetuse tõttu on ohtu sattunud tema elu ja tervis. Taotleja osutas ka sellele, et vanglateenistus ei reageeri tema pöördumistele.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 26.03.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.03.2024 määrusega halduskohtu määruse ja saatis riigi õigusabi taotluse halduskohtule uueks lahendamiseks.
3. Tallinna Halduskohus jättis 28.03.2024 määrusega X riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ega vaja seega riigi õigusabi. 3-24-893
4. X palub määruskaebuses halduskohtu 28.03.2024 määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja kordab, et tema elu ja tervis on vanglas ohus ning halduskohus on riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisel eiranud põhiseaduse §-e 3, 10, 11, 12, 13, 14 ja 146 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 6, 13 ja 14, samuti väljakujunenud kohtupraktikat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

6. Määruskaebus tuleb rahuldamata jätta. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei vaja oma õiguste kaitseks riigi õigusabi, kuna suudab oma õigusi kaitsta ilma professionaalse õigusnõustaja abita. Seetõttu võis halduskohus keelduda riigi õigusabi andmisest riigi õiguseabi seaduse § 7 lg 1 punkti 1 alusel. Vanglas kinnipidamist puudutavates küsimustes, sh julgeoleku ja tervishoiuga seotud küsimustes vangla või halduskohtu poole pöördumine ei eelda põhjalikke õigusteadmisi. Vangistuse täideviimisega seotud mistahes probleemi (olmetingimused, vanglateenistuse haldusaktid, tegevus või tegevusetus) tuleb kinnipeetaval vanglale esitatavas taotluses või vaides, aga ka halduskohtule esitatavas kaebuses üksnes esile tuua faktilised asjaolud ja selgelt ära märkida, mida ta soovib. Selliseid taotlusi, vaideid ega kaebusi ei tule õiguslikult põhjendada. Halduskohus on kohaselt viidanud sellele, et taotleja on varem korduvalt esitanud vanglale taotlusi, vaideid, samuti kaebusi kohtule. See tähendab, et oma õiguste kaitse kord on taotlejale tuttav. Taotleja ei ole olukorras, kus ta mõista ilma professionaalse õigusnõustaja abita, kuidas oma õiguste kaitseks tegutseda. Riigi õigusabi on ette nähtud neile, kes eelduslikult ei saa ise oma õiguste kaitsmisega hakkama tingituna eelkõige ebapiisavatest õigusteadmistest või muudest isikut või probleemi iseloomustavatest asjaoludest, mis takistavad tal oma õiguste kaitseks vajalikku asjaajamist. X puhul vähemalt neis küsimustes, mis puudutavad tema kinnipidamist vanglas, selliseid asjaolusid ei esine. Määruskaebuses tsiteeritud kohtupraktika on taotleja riigi õigusabi vajaduse hindamise seisukohast asjassepuutumatu. Riigi õigusabi andmata jätmine ei takista kaebajal oma põhiseaduslike õiguste teostamist, sh kohtusse pöördumist. See, et taotlejale on varem mõnes muus küsimuses riigi õigusabi antud, ei ole oluline. (allkirjastatud digitaalselt) 2