2-23-15150 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-15150 Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2024, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Revensen OÜ hagi L S ja A S vastu tehingu kehte

) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 428

lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetlus tsiviilasjas, et kostja II on täitnud hageja nõude peale hagi esitamist. Kostjad hagist loobumise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise tühistamine 2

§ 386

lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse, tuleb tühistada ka Viru Maakohtu 27. oktoobri 2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt

§ 168lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega.

Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on

§ 168

lg-te 4 ja 5 kohaldamisel väljendanud korduvalt seisukohta, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult, siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt Riigikohtu 10. juuni 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 11.2 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Hageja hinnangul tuleb menetluskulud kostja I ja kostja II kanda, sest kostja II tasus hageja nõude alles pärast kohtusse pöördumist. Kostjad paluvad kohtul kohaldada

§ 162lg-s 4 sätestatut ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, s.h

§ 162lg-t 4 (vt Riigikohtu 18.

novembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5007, p 15).

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostjate vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks nõude selleks, et saavutada täiteasjas nr 066/2023/3843 tuleneva nõude rahuldamise, kuna kostja II ei ole seni vabatahtlikult hagejale Pärnu Maakohtu

1. septembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-132550 väljamõistetud võlga tasunud. Ka kohtutäituril ei ole täitemenetluses õnnestunud kostjalt II võlga sisse nõuda kuna kostjal II puudub vara ja piisav sissetulek, millele kohtutäitur saaks koheselt sissenõuet pöörata. Täitemenetluse käigus on hageja välja selgitanud, et kostjal II oli ainuomand aadressil XXX (registriosa nr 1381309). Täitemenetluse käigus edastas kohtutäitur hagejale nimetatud korteriomandi kinkelepingu, mis kostjad sõlmisid
2. märtsil 2023 Narva notari juures. Kostja II ainuomandisse ei ole kostjale II kuulunud varast midagi jäänud. Hageja asus seisukohale, et kostjad sõlmisid korteriomandi kinkelepingu võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgiga, soovides vältida kostja II võlgade sissenõudmist täitemenetluses. Seega hageja eesmärgiks oli kostja II võlgade sissenõudmist täitemenetluses. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja II on pärast hagi esitamist võlgnevust tasunud. 3

§ 168lg-t 5 ja jätta hageja menetluskulud kostja II kanda.

Kuna Pärnu Maakohtu 22. septembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-132550 mõisteti võlgnevus välja kostjalt II, oleks ebaõiglane jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, s.o ka kostja I kanda. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja menetluskulud kostja II kanda ning kostja I ja kostja II menetluskulud nende enda kanda. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Kooskõlas

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord

§ 178

lg 1 esimese lause alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4