KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-129025 Tsiviilasi Plusp

) § 407 lõikes 1 sätestatule.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see 2

§ 444lg 3 alusel võib kohus otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab asjaolude kirjelduse ja põhjendused vajalikuks peetavas ulatuses.

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab H.B.i vastu esitatud hagis 264,60 euro suuruse põhivõlgnevuse, 129,68 euro suuruse viivise, 25 euro suuruse sissenõudekulude ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel 27.08.2020 sõlmitud Elisa osamaksetega vara müügilepingust nr xxx, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Samsung 50" Crystal UHD teler UE50TU7172UXXH maksumusega 399 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 36 osamaksega à 11,083 eurot. Seadme maksumusele ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et Elisa on tutvunud ja nõustunud üldtingimuste ning Elisa seadme müügipõhimõtetega ning kohustus neid täitma. Vastavalt Tingimuste p-le 4.2.2 kohustus kostja tasuma õigeaegselt Elisa poolt esitatud arved. Tingimuste p 6.10 järgi oli kostja kohustatud tasuma viivist maksetega viivitamise korral 0,065% iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis Elisa poolt esitatud arved märgitud tähtajaks tasumata. Kuna kostja oli võlas kolme kuu arve tasumisega, siis tuginedes Tingimuste p-le 3.8 piiras Elisa kostja teenused alates 16.08.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Elisa lepingu ülesöelduks alates 01.09.
2. Kostja ei reageerinud Elisa nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa loovutas 31.05.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Elisa ees summas 305,23 eurot, mille ta osaliselt tasus ning hagejale loovutati tasumata jääk summas 264,60 eurot.
3. Hageja on kinnitanud, et kostja võlgneb lepingust tulenevalt 264,60 eurot põhivõlgnevusena ja 12.10.2023 seisuga 129,68 eurot viivisena. Hageja on samuti kinnitanud, et viivisemäär on Üldtingimuste p 6.10 kohaselt 0,065% päevas. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks ja mõistab need summad kostjalt välja, kuid piirab jooksvat viivist põhinõude summaga (264,60-129,68), sest hagis ei väideta, et kahju võiks ületada põhinõude summat.
4. Hagi jääb rahuldamata 25 euro sissenõudekulude nõudes. Hageja on küll kinnitanud kulude nõudmise õigust lepingu ja seaduse alusel, kuid pole esile toonud kulude suurust. Ainult nõudeõiguse olemasolu ei õigusta kulude väljamõistmist. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

9.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 10. Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 140 euro, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. 3

§ 4842). 11.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092). 12. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 210 eurot, sh riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 50 eurot. 13. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4