← Eesti

2-24-860/17

Obsah (7)§ 18§ 4§ 54§ 45§ 47§ 49§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Andres Suik 27.03.2024, Tallinn Gerda Johanson 2-24

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. M. K. esitas 17.01.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Tartu Maakohtu 18.01.2024 määrusega saatis kohus avalduse kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Avaldaja kõrvaldas avalduse puudused ning tasus maksejõuetusavalduselt riigilõivu 10 eurot. Avalduse kohaselt ei olnud võlgnikul uues elukohas võimalik jõukohast tööd leida, mistõttu tekkisid võlad, mis hakkasid kasvama. Igakuine sissetulek võlgnikul puudub ning võlgnik viibib vanglas. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
  2. Kohus nimetas 27.02.2024 määrusega võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaadi Indrek Naur. Usaldusisiku 19.03.2024 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleks välja kuulutada tema pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul igakuine sissetulek, millele saab pöörata sissenõuet puudub, kuna võlgnik asub vanglas. Võlgnikule kuulub osaühing XXX, mis oli äriregistri andmetel registreeritud
  3. aastal, kuid kogu selle perioodi jooksul ei esitanud XXX OÜ ühtegi majandusaasta aruannet ning osaühingul on maksuvõlg, puudub maksustatav käive ja registreeritud on ainult 1 töötaja. Usaldusisik hindab OÜ-d XXX väärtusetuks. Võlgnikul puudub sissetulek, et tasuda efektiivselt tema teadaolevaid kohustusi, mille väärtus on vähemalt cs 38 448,74 eurot. Võlgnikul puudub pankrotivara, tema AS Swedbank arveldusarvel nr XXXXXXXXXXXXXX oli 37,35 eurot ja kontol on broneering 64,00 eurot kaardi kuutasudest. Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule sõiduauto (BMW 520, esm.reg.aasta 1992, reg.nr. XXXXXX), millel väärtus puudub, kuna võlgniku andmetel on sõiduk lammutatud. Võlgnik oli abielus Y-iga (ik 2

(5)2-24-860 xxxxxxxxxxx) perioodil alates 10.06.2017 kuni 19.08.
  1. Abikaasade vahel oli ühisvara varasuhe ning abielu ajal vara ei soetatud. Ühisvara Võlgnikul ja tema endisel abikaasal puudub ning see puudus ka abielu lõpetamisel. Võlgnikul on üks alaealine laps Q (ik xxxxxxxxxxx). Võlgnik ei ole liitunud II pensionisambaga. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2024.a. on eelduslikult 1093,33 eurot kuus § TMS 132 kohaselt, kuna Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik asub praegu XXX ja andis usaldusisikule teada, et on võimalus, et ta aprillis vanglast vabaneb ja on elektroonilise järelevalve all. Ta hakkab tööl käima ja tema sissetulek saab olema 1000 eurot kuus (neto). Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tema varasem vastutustundetu laenamine ja võlgniku vastutustundetu käitumine. Eeltoodust tulenevalt leiab usaldusisik, et tegemist on püsivalt maksejõuetu isikuga mistõttu tuleks välja kuulutada tema pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
  2. 26.03.2024 kohtuistungil osalesid võlgnik ja usaldusisik. Kohus andis võlgnikule selgitusi.
  3. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et M. K. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt vähemalt 38 448,74 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. 5. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Indrek Naur on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab välja M. K.’i pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Indrek Naur´i. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal. 6. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada. 3

(5)2-24-860 7. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

8. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

9. Kohus juhib tähelepanu, et

§ 50

lg 2 kohaselt et lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Menetluskulud 10. Usaldusisikul on

§ 54lg-te 1 ja 2 ning Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. 11. Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 1000,40 eurot (66 eurot tund, millele lisandub käibemaks, miinus 38 eurot). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on usaldusisiku tasu põhjendatud (

§ 54lg 4).

Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus käibemaks (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab võlgnikult välja usaldusisiku tasu summas 1000,40 eurot. 12. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so. 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest (millest arvestas maha 38 eurot), st 26 pooltunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi 4

(5)2-24-860 on tasu suurus 858 eurot (26 pooltundi x 33 eurot), millest tuleb lahutada 38 eurot, koos lisanduva 22% käibemaksuga 1000,40 eurot. Kohtu hinnangul on menetlusabi seega põhjendatud 1000,40 euro ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.