← Eesti

1-22-5835/20

Obsah (11)§ 127§ 113§ 1057§ 521§ 137§ 128§ 134§ 136§ 1043§ 1045§ 140

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mail 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-5835 Kohtu koosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sek

§ 127

lg 1; § 128 lg 1, 5; § 134 lg 2, 5; § 136 lg 1, § 137 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel solidaarselt mittevaralise kahju hüvitisena 16 500 (kuusteist tuhat viissada) eurot I. R. kasuks, milline summa tuleb kanda I. R. arveldusarvele nr XXX Swedbank pangas. Rahuldada I. R. viivisenõue väljamõistetud mittevaralise kahju osas ja välja mõista Janek Sirkelilt ning tsiviilkostjalt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu solidaarselt kannatanu I. R. kasuks viivis

§ 113lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. 3. Menetluskulu/makseinfo Kr

MS § 175 lg 1 p-de 3, 9, 10, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Janek Sirkelilt menetluskulud summas 1154,26 eurot (tuhat ükssada viiskümmend neli eurot kakskümmend kuus senti) alljärgnevalt:    ekspertiisikulu 61 eurot (Imbi Reismanni ekspertiis) sundraha 1087,50 eurot; kutsete saatmise kulu 5,76 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Janek Sirkelil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE522200221013264447 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) või nr EE957700771001523585 (LHV PANK), märkides viitenumbri 99923700016275 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 182 lg 2, TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel mõista solidaarselt Janek Sirkelilt ja tsiviilkostjalt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu, välja tsiviilhagisse puutuv menetluskulu summas 3654 (kolm tuhat kuussada viiskümmend neli) eurot I. R. kasuks. Kannatanu I. R. kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb peale kohtuotsuse jõustumist kanda I. R. arveldusarvele nr XXX Swedbank pangas. 2

(26)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu 28.09.
  1. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt Tartu Maakohtule esitatud süüdistusakti (tl 2-5) alusel Janek Sirkelit (Sirkel) süüdistatakse selles, et tema 12.01.
  2. a kella 17.00 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
  3. km-l juhtis mootorsõidukit Iveco Daily reg nr-ga XXX, jättes kohandamata oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, mis arvestaks ilmastikutingimusi (pime aeg, lumesadu, tuisk, tuul) ja teeolusid (libe tee), mille tagajärjel kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku mootorsõidukiga Kia Sportage reg nr-ga XXX, mida juhtis I. R.. Kokkupõrke tagajärjel sai I. R. parema reieluu kinnised hulgimurrud, parema põlvekedra, parema sääre- ja pindluu kinnised murrud, parema kandluu kinnise murru, vasaku kõdra- ja küünarluu ning kolmkantluu kinnised murrud, parema kopsu põrutuse, haavad vasaku põlveliigese ja parema kanna piirkonnas, s.o tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 kuud. Oma tegevusega rikkus Janek Sirkel liiklusseaduse: § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tuleb sõita sõiduteel sõiduraja piirides; § 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust; § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit; § 50 lg 3 p 2 nõudeid, mille kohaselt juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sellise tegevusega pani Janek Sirkel toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. 16.03.
  4. a esitas ringkonnaprokurör KrMS § 268 lg 2 alusel kohtule muudetud süüdistuse (tl 126), kus esialgset süüdistust täiendati sellega, et lisaks esialgses süüdistuses välja toodud liiklusseaduse sätete rikkumisele rikkus Janek Sirkel oma tegevusega ka liiklusseaduse § 73 lg 2 nõudeid, mille kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Süüdistatav Janek Sirkel ennast kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Janek Sirkel on samas avaldanud, et ta juhtis sõidukit, millega põhjustas liiklusõnnetuse, kuid enda hinnangul tegi ta kõik liiklusõnnetusele eelnevalt õigesti. Kaitsja hinnangul (tl 23-25) ei ole süüdistus põhjendatud ja Janek Sirkeli süü ei ole tõendatud. Kaitsja nõustub kaitsealuse positsiooniga ja lisaks leiab, et esitatud süüdistuse teokirjeldus ei vasta mitte KarS § 422 lg 1 teokoosseisule, vaid KarS § 423 lg 1 objektiivsele koosseisule, sest 3
(26)süüdistatavale ette heidetud tegu on toime pandud mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Selliselt on Janek Sirkelile ette heidetav sarnaste tehioludega tegu kvalifitseeritud ka kehtivas kohtupraktikas. Samuti ei tulene süüdistusest, millise kiirusega Janek Sirkel oleks pidanud sõitma, et avariid ei oleks juhtunud. Kõikide teiste liiklejate kiirus oli liiklusoludele vastav ning ka kaitsealune sõitis sama kiirusega. Kaitsja palub süüdistatava õigeks mõista. Prokurör ja kannatanu esindaja on seisukohal, et süüdistatava süü on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Esmajärjekorras kohus sedastab, et KrMS § 268 lg 2 esimese lause alusel on prokuratuur õiguspäraselt muutnud kohtule esitatud süüdistust ning kohus, tehes vaheaja, andis süüdistatavale ja kaitsjale ka võimaluse tutvuda muudetud süüdistusega, tagades sellega süüdistatava Janek Sirkeli kaitseõiguse. Muudetud süüdistuse kohta ei ole menetluse osapooled vastuväiteid esitanud. Seega tugineb kohus käesoleva asja lahendamisel prokuröri poolt 16.03.
  1. a esitatud muudetud süüdistusele. Järgnevalt peatub kohus kriminaalasjas kogutud ja vastu võetud tõenditel, hindab neid sisuliselt ning võtab seisukoha nende tõeväärtuse ja usaldusväärsuse osas. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 12.01.
  2. a kella 17.00 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
  3. km-l toimus mootorsõiduki Iveco Daily reg nr-ga XXX, mida juhtis Janek Sirkel, ja mootorsõiduki Kia Sportage reg nr-ga XXX, mida juhtis I. R., vahel liiklusavarii. Esmalt kaldus mootorsõiduk Iveco Daily vastassuunda sõiduki tagaosa libisema hakkamise tõttu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge mootorsõidukite Iveco Daily ja Kia Sportage vahel. Kokkupõrke toimumist tõendavad järgmised kohtus uuritud tõendid. Kannatanu I. R. ütluste kohaselt (tl 93p-98) juhtis ta 12.01.
  4. a sõiduautot Kia Sportage reg nr-ga XXX. Kannatanu, kes elab Tartust 30 kilomeetri kaugusel XXX, käib Tartusse tööle. 12.01.
  5. a hommikul sõitis I. R. autoga tööle ja õhtul kella 16.35 ajal hakkas tagasi koju sõitma. Koju sõitis kannatanu mööda Tartu-Jõgeva maanteed. I. R. oli autos üksinda. Kannatanu sõnul oli sellel päeval erakordselt halvad ilmastikuolud – puhus tuul, sadas lund ja maantee oli väga libe, oli pinnatuisk. Tegemist oli pimeda ajaga, nähtavus ja ilmastikuolud kogu aeg muutusid - vahepeal oli lumesadu hõredam, siis jälle tihedam. Valgustust liiklusõnnetuse koha peal ei olnud. Liiklus toimis mõlemas suunas autotulede valguses. Kuna tegemist oli tööpäeva lõpuga, siis oli liiklus maanteel iseloomulikult tihe. Nii Jõgevalt Tartu poole kui ka Tartu suunast Jõgeva poole sõitis autodekolonn - oli tipptunniaegne liiklus. Kuna liiklusolud olid väga äärmuslikud, siis kannatanul oli enda sõnul lausa hirm sõita. Tema kiirus jäi kuskile 60-70 km/h kanti ja see oli valitud vastavalt ilmastikuoludele. Kannatanu teab, et kokkupõrke hetkel oli tema auto kiirus tahhomeetri järgi 68 km/h. I. R. ei julgenud ilmastikuolude ja halbade teeolude tõttu kiiremini sõita. Kiirust vahetas ta teel pigem vähemaks. Kiirus olenes ka väga palju eesliikuvast kolonnist, sest aeg-ajalt ikka keegi pööras kuskile ära ja siis pidurdati jälle kiirus maha. Ühtlast vahet aga hoidsid kõik. Teeolud olid väga libedad. Kolonn liikus ühtlaselt, keegi mööda ei sõitnud. Kannatanu mäletab, et kolonn tuli ka vastu. Enne viimast mäkketõusu tekkis aga korraks moment, kus vastu keegi mõnisada meetrit ei tulnud. Õnnetus juhtus Erala mäel enne Lähte orgu. See oli sellise koha peal, kus I. R. oli juba mäkke jõudnud ja hakkas mäest alla minema. Mäkke tõustes on nähtavus halb, ei ole näha vastutulevaid autosid ka siis, kui ei saja lund või heade ilmastikuoludega. Mägi on tegelikult nii järsk ning seal on möödasõidu keeld. Kannatanu sai mäe peale ja hakkas alla sõitma. See on lauge mägi ning ühel hetkel oli I. R. ees suur auto. Ta nägi, et tuled tulevad viltu. Kannatanu 4
(26)suutis veel midagi mõelda, aga ei suutnud mitte kuidagi reageerida. See auto oli suur kaubik. I. R. nägi suurt valgust. Kannatanu avaldas kohtus, et oli löök ja ta tundis sellist väga tugevat metalset lööki. I. R. sai pärast aru, et turvapadi oli lahti läinud. Seda, kuhu vastutulevalt autolt löök tuli, kannatanu aru ei saanud. Kui kannatanu tegi silmad lahti, siis oli kõik aegluubis nagu filmis. I. R. tundis suus vere maitset ja mõtles, et teda ei ole enam siin. Siis hakkas aru saama, kus ta on ja mõtles, et tema auto hakkab nüüd pervest alla rulluma. Autost hakkas tossu tulema sisse ja siis tekkis kannatanul paanika, sest ta tahtis autost välja saada. Ta tahtis lükata auto ust lahti, aga ei tundnud oma kätt. Siis proovis ta ka teise käega, aga auto uks oli kinni. Jalga isik liigutada ei saanud. Edasi tegi I. R. lahti oma turvavöö ja libistas ennast ukse poole ning sai kõrvalistuja poolse ukse lahti lükata. Seejärel kannatanu roomas autost välja, sest ta ei saanud ennast liigutada. Ta roomas kraavi ja ülespoole vaadates nägi, et auto on maanteel kannatanu poole kaldu. I. R. sai aru, et see auto võib talle peale vajuda ja seetõttu võttis kokku oma viimse jõu ning roomas mööda kraavi edasi ja jäi jõuetult pikali ning hakkas appi karjuma. Sel hetkel oli ta veel üksinda. Siis nägi I. R., et üks noormees jooksis tema poole ja tuli appi, pani enda jope kannatanule peale ning küsis, kus valus on. Kannatanu ütles noormehele, et ta ei saa ennast liigutada ja tal on tunne, et jalg tõuseb taevasse. Noormehega kaasas olnud tütarlaps helistas Häirekeskusesse ning kutsus abi. Kui saabus politsei, pandi kannatanu puhuma. Kiirabiautos tehti uuringud ja I. R. toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Kannatanu nägi kohapeal mingil hetkel kaubiku juhti, kes palus vestluse käigus vabandust. Teist autot I. R. aga ei näinud, sest kannatanu oli kraavis. I. R. on kohtuistungil kirjeldanud temal liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastusi, mida tõendavad samuti kriminaalasja toimikusse lisatud ekspertiisiakt ja haiguslugude väljavõtted (digiloo haigusjuhtumid nr XXX.XXX, XXX-XXX), mida kohus käsitleb allpool. Tunnistaja K. P. sõnul (tl 98p-101) sõitis ta 12. jaanuaril 2 aastat tagasi töölt koju Jõgeva maanteel Jõgevalt Tartu poole umbes kella 5-6 ajal õhtul. Väljas oli suhteliselt pime, oli suhteliselt kehva ilm ja libe. Õnnetuse koha peal oli tuisk ja väga kiilakas, s.o väga libe oli. Vahepeal oli ka lumesadu. Tunnistaja sõitis Jõgevalt alates kiirusega 70-80 km/h, sest oli kiilasjää. Vahepeal oli tema kiirus suurem, vahepeal väiksem. Maanteel sõitis päris palju autosid ja vahepeal sõideti ka kolonnis. Ka vastassuunavööndis oli kolonn. Kolonnis sõitsid autod ühtlaselt. K. P. sõnul enne Lähte mäge tegi temast pikk punane buss möödasõitu. Buss oli eelnevalt kusagil kolonnis tagapool. Kolonn sõitis kiirusega umbes 70-80 km/h. See oli tunnistaja hinnangul liiklusoludele vastav kiirus. Möödasõitnud sõiduki marki tunnistaja ei tea ja ta ka ei tea, kas tunnistaja auto oli ainuke, millest mööda sõideti. Buss aga reastus K. P. juhitava auto ette, sest tunnistaja ees ei olnud ühtegi teist sõidukit. K. P. avaldas kohtus, et sellel momendil ta mõtles, et see juht paneb segast, sest oli kiilasjää ja see juht võib veel paugu panna. Bussi reastumine möödasõidul aga õnnestus. Tunnistaja poolt juhitava sõiduki kiirus oli bussi möödasõidu ajal 70-80 km/h, lubatud oli seal kohas 90 km/h. Paraku aga möödasõit toimus alas, kus tunnistaja teada algab pidevjoon, s.o ristmiku alal. Möödasõitja kiirus võis olla 90 km/h või üle selle. Punase kaubikujuhi sõiduvõtted ei vastanud K. P. hinnangul ilmastikuoludele. Buss väga kaua tunnistaja ees ei sõitnud, ehk mõni kilomeeter, sest tunnistaja sõitis edasi Lähte Olerex tanklasse ja selleks tuleb maanteelt ära pöörata. Teisi möödasõite tunnistaja nähes maanteel aset ei leidnud. K. P. sõnul ei saanud ta isegi väiksemal kiirusel pidama. Pidamasaamine võttis tükk aega. Tanklas läks tunnistajal natuke aega, s.o umbes 10 minutit, ja kui ta sealt ära sõitis, oli maanteel juba pikk rivi. K. P. keeras sellesse rivvi ning mööda sõita ei saanud. Ilmastikutingimused olid samasugused ja jätkuvalt oli teel kiilasjää. Kolonnis pidi tunnistaja edasi liikuma üle poole tunni või rohkem, sest põhjuseks oli avarii. Avariikohas olid punane buss ja väike sõiduk. See punane buss oli K. P. tuttav, sest see oli tunnistaja sõnul seesama buss, mis oli eelnevalt möödasõitu teinud. Ilmselt oli buss libisenud vastassuunavööndisse, sest punane buss oli maanteel vastassuunas. Väiksem sõiduauto asus 5
(26)vasakul pool oma suunavööndis ja oli tulnud Tartu poolt. Lähtel asuva vahepealse lõigu lubatud kiirus on 70 km/h, Lähtest edasi algas aga uuesti 90 km/h piirang. Tunnistaja L. L. ütluste kohaselt (tl 101-104) toimus liiklusavarii 12.01.
  1. a üks kilomeeter enne Lähtet. Kui tulla Tartu poolt, on tõus, ja kui sellest tõusust alla hakata sõitma, siis selle koha peal juhtus õnnetus. Tunnistaja oli Kia-st järgmine auto ning sõitis Tartust Äksi suunas kella poole viie ja viie vahel, äkki kolmveerand viie paiku. Sellel päeval tuiskas ning oli väga libe. Võis ka lund sadada, kuid see võis olla ka põldudelt tulev lumi. Oli pime. Tunnistaja jälgis ees olevat autot ja seda, et pikivahe oleks piisav. L. L. sõnade kohaselt tema poolt juhitav auto võbises sõites. Tunnistaja sõnul oli nii libe, et iga hetk võis midagi juhtuda. Ka külgtuul oli tunda. L. L. ees sõitis pruunikas-beežikas auto ja selle tagatuled olid näha. Tunnistaja järel oli veel päris pikk kolonn - sellel ajal lähevad paljud inimesed koju. Tunnistaja ei tea, kas tema ees sõitva auto ees oli veel autosid. Kuid vastassuunast tuli sõidukeid vastu, sest oli näha tulesid. Tunnistaja ei mäleta, kas vastassuunas autod olid kolonnis. Tunnistaja sõiduki kiirus võis olla maksimaalselt 80 km/h või alla selle. Sellel teeosal oli lubatud kiirus 90 km/h, kuid keegi täiskiirusega ei sõitnud ja möödasõite ei teinud. Kõik autod sõitsid rahulikult üksteise järel ning hoiti pikivahet. Eessõitva auto kiirus oli tunnistaja auto omaga sama, sest pikivahe püsis – see ei läinud pikemaks ega lühemaks, kiirus oli ühtlane. L. L. enda sõnul valis sõidukiiruse eessõitja järgi. Ise ta ei oleks kiiremini sõitnud, sest oli tõesti väga libe. Tõusukohas on tavaliselt libedam. Tunnistaja sõitis tõusust üles ja juba hakkas laskuma - ta ei tea, kui palju oli laskutud, kui vastu tuli kaubik. Kaubiku poolel on üks hekk ja see hekk sai täpselt läbi ning siis järsku see kaubik sattus autodele ette. Tunnistaja nägi, et vastassuunast tulevad tuled, tema ees lähevad tuled ja siis järsku oli pime. Kui L. L. enam tulesid ei näinud, arvas, et midagi juhtus ning vajutas instinktiivselt jalaga pidurile. Enda auto tuledes nägi tunnistaja, kuidas punane ja teine auto läksid temapoolsest teeservast kraavi suunas. Kia oli tunnistaja ees ja siis järsku käis aegluubis kuidagi. Kaubik sõitis ees sõitva auto sisse ja kraavi pervele, täiesti kraavi ei sõitnud. Liiklusavarii juhtus tunnistaja L. L. ees sõitva sõidukiga. Koheselt peale õnnetuse toimumist helistas tunnistaja Häirekeskuse numbrile
  2. Väiksemast autost upitas naisterahvas ennast välja. L. L. avaldas, et sellistes, s.o talvistes ilmastikuoludes tema möödasõitu ei tee. Isegi kui oleks ka selge ilm olnud, siis ta ei oleks ikkagi selle koha peal möödasõitu sooritanud, sest ei ole näha, kes vastu tuleb. See tee läheb otse ja siis käändub paremale, seal on mets vahel ning ei näe, kes vastu tuleb. L. L. hinnangul oli tema auto kiirus, s.o 70-80 km/h tee- ja ilmastikuoludele vastav, sest ta sai õigeaegselt pidama. Samuti said tagumised autod pidama. Süüdistatav Janek Sirkel (tl 104-109p) enda teada 12.01.
  3. a ei rikkunud mitte ühtegi liiklusnõuet. Süüdistatav kinnitab, et 12.01.
  4. a juhtis ta kaubikut Iveco Daily reg nr-ga XXX ja kaldus vastassuunavööndisse ning seejärel toimus kokkupõrge sõidukiga Kia Sportage. Tema poolt juhitud sõiduk on tagaveoline - tegemist on B-kategooria kaubikuga, täismassiga kuni 3,5 tonni, mis oli sõitma hakkamisel tühi. Kui kaubik on tühi, siis ta on kerge. Janek Sirkel on sõitnud selle kaubikuga nii kergelt tühjana kui ka täislaaditult, s.o raske kaaluga. Ta võis sõita kiirusega 80 km/h. Lähte alevikust alates ei olnud see kiirus üle 70-ne kindlasti mitte, sest kiirusepiirang on seal 70 km/h. Lähtesse sisse sõites enne bussijaama on jupp maad, s.o 300 meetrit enne algab 70 km/h kiirusepiirang, keeluala lõpeb peale tanklat. Lähtel, kus tanklasse saab keerata, tundis süüdistatav, et jää on all ja on libe ning ei saagi kiiremini sõita kui 70 km/h. Oli tunda, et see tee on libe ja siis sai Janek Sirkel ka aru, et ei kiirust juurde lisada ei saa, sest ilm on sihukene, et tulebki 70-ga sõita. Kiirus oli tal 65-70 km/h ning ta ei pidanud seda vajalikuks muuta. Enne Lähtet oli kiirus umbes 80 km/h. Süüdistatav sõitis suunaga Lähtelt Tartu poole. Kui kiirusepiirangu märk lõpeb, tuleb alt 100 m langust, siis on all org ja orust üles minnes esimese 50 meetri pealt õnnetus juhtus. Juba enne õnnetuse toimumist sai Janek Sirkel aru, et teel on jäidet ning see on väga libe. Ilmselt 6
(26)puhus küljetuul. Seal on tee ääres osaliselt hekk ees ja järve juures on tühi väli ning kuna oli tuisk, siis hooti puhkus kõvasti ja süüdistatav arvab, et seal lükkas auto ära. Vahepeal põhimõtteliselt ei olnud üldse tuult ning siis ühe puhanguga lükkas lihtsalt tagant bussi põhimõtteliselt risti. Janek Sirkel proovis autot sirgu saada ning ise vaatas, et ühtegi autot ei tule ja on ilusti aega. Gaasi ta ei lisanud, vaid lasi pedaali lahti ja üritas rooliga paari sekundi jooksul sõidukit sirgeks saada. Sõiduk käis nii ja naa, kuid stabiilsust ei saavutanud. Kui kaubik viskas risti, siis süüdistatav vajutas veel pidurit. Süüdistatav avaldas kohtus, et ta tahtis kraavi sõita, aga seal oli teepiire ees. Siis Janek Sirkel nägi, et vastassuunas ees 300 meetri pealt tulevad auto tuled ja mõtles, et kui ta nüüd pidurdama hakkab, siis saavad pidama. Teed ta ei näinud, nägi vaid vastutuleva auto tulesid ning väga lootis, et midagi saab ette võtta. Janek Sirkel oli kindel, et vastu sõitev auto saab pidama. Kuigi süüdistatav proovis, siis bussi üle ta päris kontrolli tagasi ei saanud. Auto tulesid nähes Janek Sirkel tajus, et mitte midagi ei ole enam teha ning tõmbas nii palju, et selle viimase pöördega saaks teelt ära, aga kahjuks jäi 1-2 m puudu ning autod põrkasid kokku. Teine auto tuli vasakusse nurka vastu. Kui vastutulev auto oli juba silmadele nii lähedal, siis Janek Sirkel mäletab, et ta tõmbas veel rooli täitsa risti. Kui kokkupõrge ära käis, siis süüdistatav mäletab löögihetke, et käsipuu või käetoe hoidja lõi teda niipalju risti, et ta lendas kehaga sellele peale. Süüdistatava sõnul oli ta siis kuni pool minutit teadvuseta. Kui ta ärkas, oli tohutu valu ja süüdistatav ei saanud üldse hingata. Seejärel kohtualune väljus sõidukist ja jooksis vaatama, kuidas teises autos inimestega on - seal oli juba üks noormees kohal ning ka kiirabi oli kutsutud. Janek Sirkel läks selle naisterahva juurde, kes kraavis oli, ja palus vabandust ning küsis, kuidas tal on. Inimene ütles, et tal on hästi külm ning siis võttis kohtualune enda jope ära ja pani selle naisterahvale peale. Kõik see juhtus umbes kella 5 ajal. Seal kohas on Janek Sirkeli sõnul igal aastal 3-4 avariid, peale 10 aasta tagust euroremonti on kraavi sõitmine suhteliselt tavaline asi, ning seda teed sõidab ta juba 12 aastat. Janek Sirkelile tundub mäest alla minek ohtlikum kui mäkketõus, mis temale saatuslikuks sai. Nii nagu kõik on rääkinud, siis kolonni kiirus oli 70-80 km/h. Üldjuhul kõik sõidavad viisakalt kolonnis ja ka süüdistatav on kogu aeg kolonnis sõitnud. Õnnetuse hetkel süüdistatav tundis, et on libe. Janek Sirkeli hinnangul keegi ei võta seal 30-ne peale sõidukiirust. Süüdistatav avaldas, et tagantjärele mõeldes ei oleks ta kodust välja läinud, kui ta oleks teadnud, et selline olukord juhtub. Avariid soodustasid tema sõnul külgtuul ja libedus koos. Janek Sirkel arvab, et saatuslikuks sai asjaolu, et tuli kõva tuul, tuul oli hooti ja bussi tagumine ots oli lihtsalt kerge. Sellist tõsise tuisuga ilma on aastas kaks-kolm päeva – see ei olnud tavaline talveilm. Too päev ei olnud mingit tormihoiatust. Tuulehoogusid oli tunda ka enne õnnetust. Janek Sirkeli kinnitusel Jõgeva poolt Tartusse sõites ei olnud kolonni ja ta oli kogu aeg täiesti üksinda – ta ei näinud, et Jõgeva poolt teisi sõidukeid Tartu suunas sõidaks. Kellestki mööda süüdistatav enda sõnul ei sõitnud. Ta ei tea, miks tunnistajad rääkisid kolonnidest, sest tema ei näinud ühtegi autot. Vastu tulemas nägi kohtualune ühte autot, aga selle auto taga ta rohkemate autode tulesid ei näinud enne kokkupõrget. Janek Sirkel pidi tol päeval kaubikuga minema ülevaatusele – tegemist oli sõbra kaubikuga, kuid ta pidi selle ära ostma. Ta teadis, et kaubikul puudub kehtiv ülevaatus. Süüdistatav sõitis selle autoga tihti ja kaubik oli tema käes umbes aasta või kaks. Ülevaatus sai detsembris läbi, kuid autoga võib sõita ülevaatusele. 12. jaanuaril Janek Sirkel enda sõnul sõitiski ülevaatusele – ta oleks koha leidnud linnast, kus iganes. Ülevaatused on lahti kuni kella 8-ni. Eelnevat kokkulepet ülevaatuseks ei olnud. Kohtualune valis ülevaatuseks sellise päeva, sest tal oli vaja järgmisel päeval kuhugile sõita. Janek Sirkeli sõnul oli tollel päeval XXX tema juures ning sõitis peale seda eraldi autoga järele, kui süüdistatav oli juba ära sõitnud linna poole. Neil oli umbes 3 minutiline vahe. XXX rääkis hiljem XXX, et seal mäe peal, kus avarii oli, seal samamoodi rehv käis ringi ja pidavus oli null. XXX XXX avariipaigas ära ei tundnud. Kuigi süüdistatav kohtuistungil ei mäletanud, mida talle XXX oli teeolude kohta hiljem rääkinud, siis KrMS § 289 lg 1 alusel avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt XXX sõnul oli ta seal 30-ga sõitnud ja ka siis 7
(26)oli tal ratas all ringi käinud. Teeolud olid seal ikka väga halvad ning ilmselt ka nähtavus oli halb. Politseile rääkis süüdistatav enda kinnitusel sündmusest, nagu teadis. Kohtuistungil Janek Sirkel selgitas, et ka politseile ütluste andmisel oli avariist juba aasta möödas ja ta ei pruukinud ka siis mäletada, kuidas see täpselt oli. Süüdistatav ei näe seost, kas XXX 30 km/h kiirusega keeras ringi või nullist startis koha pealt. Teised sõidukid võisid maanteel sõita kiirusega 70-80 km/h. Samas Janek Sirkeli sõnul temale ei tulnud ühtegi kolonni vastu, kuid võib-olla enne Lähtet 1-2 autot võis vastu tulla, mitte rohkem. Ta ise ka imestas, et arvestades kellaaega, tuli suhteliselt vähe autosid vastu. Kui tuiskab või muud ja on kehv ilm, võetakse kiirust maha, see on loogiline. Kui kohtualune ütles, et XXX ütles, et 30-ga, siis ta arvab, et see 30 võis olla siis, kui ta oli õnnetuse hetkest juba mööda saanud ja mäkke üles kiirendades või niimoodi. Kodust välja minnes Janek Sirkel veel ei teadnud, et ilm nii halb on. Ülevaatusele minemisest ei ole süüdistatav varasemalt rääkinud, sest keegi seda tema käest ei ole küsinud. See tuli alles kohtus jutuks, kui räägiti, et sõidukil puudus ülevaatus. Kohtualune ei mäleta, kas ta sellest ka politseis rääkis. Janek Sirkel ka ei mäleta, et ta oleks too päev teinud möödasõitu, samas ei ole ta selles ka 100% kindel. Kohtualune tunneb süüd, et tema juhitud kaubik läks teelt välja ja põhjustas kokkupõrke. See on tema elu ka ära rikkunud – ta roomab samamoodi hommikul voodist välja, ribid olid sees ja istus kuu aega. Haiglasse ta ei saanud minna, sest ei ole raha. Enda hinnangul valis kohtualune õige sõidukiiruse. Lihtsalt oligi nii, et tema auto oli see, mis minema lendas. Kiirus oli temal sama kui kõigil teistel. Kohtualune kinnitab, et temal ei olnud suurem kiirus. Süüdistatava arvates tema tegi küll kõik, mis sai teha, et hoida ära hullemat. 18.03.
  1. a väärteomenetluse lõpetamise määrusest (tl 35) nähtub kannatanu kohtuekspertiisi kulu suurus 61 eurot. Väärteoasjas lõpetati menetlus, sest ekspertiisiakti nr 21E-LÕI0014 järgi esinevad kannatanul tervisekahjustused kestusega vähemalt 4 kuud. 12.01.
  2. a sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 38-42) kohaselt toimus Tartu maakonnas Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete (mnt nr 39)
  3. km-l kokkupõrge vastutuleva sõidukiga, kus kannatanuks on I. R.. Sõidutee on tasane, sirge ja kaetud asfaltkattega, kuid libe, s.o töötlemata pinnaga jäätunud kuiva kattega, valgustus puudub. Suurim lubatud kiirus on 90 km/h. Esineb (kerge) tuisk ja lumesadu. Sõidukit Iveco Daily reg nr-ga XXX (omanik M. B.) juhtis Janek Sirkel, liiklusõnnetuses sai tugevalt muljuda sõiduki esiosa. Sõidukit Kia Sportage reg nr-ga XXX (omanik R. O.) juhtis I. R., liiklusõnnetuses sai samuti tugevalt muljuda sõiduki esiosa. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud 4 mustvalget ja 6 värvilist fotot liiklusõnnetuse tagajärgedest selles osalenud sõidukitele. Sündmuskohal käinud avariipolitseinik Kuuno Kuidorf on vormistanud sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana liiklusõnnetuse skeemi (tl 37p). Sündmuskoha vaatlust alustati kell 17.
  4. 12.01.
  5. a teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest ja haigusjuhu nr XXX-XXX-XXXX väljavõttest (tl 43) nähtub, et kannatanul I. R. esinevad parema reieluu ja vasaku kodarluu murrud, paremal kopsukontusioon ja hulgimarrastused. 15.03.
  6. a ekspertiisiakt nr 21E-LÕI0014 (tl 45-50) tõendab, et kannatanul I. R. esinesid järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: parema reieluu kinnised hulgimurrud (reieluukael ja -keha, alumine ots); parema põlvekedra, parema sääre- ja pindluu kinnised murrud; parema kandluu kinnine murd; vasaku kodar- ja küünarluu ning kolmkantluu kinnised murrud; parema kopsu põrutus; haavad vasaku põlveliigese ja parema kanna piirkonnas. Vigastuste paiknemist ja morfoloogilisi iseärasusi arvestades on tegemist tömbile traumale iseloomulike kehavigastustega, mis võivad olla saadud ekspertiisimääruses kirjeldatud ajal, s.o 12.01.
  7. a toimunud liiklusõnnetuse käigus tömbi trauma toimel paiskumisest vastu sõiduauto seesmisi kõva tömbi pinnaga osasid. Lähtudes „Tervisekahjustuse kohtuarstliku 8
(26)tuvastamise korrast“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 266, 13.08.2002) põhjustavad I. R. esinevad kehavigastused koosvõetuna vigastuste paranemise tavapärase kulu korral tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 kuud. Õiend juhtimisõiguse kohta (tl 52) tõendab, et süüdistataval on juhtimisõigus alates 05.10.
  1. a. Sõiduki taustakontrolli õiendist (tl 66-68) nähtub, et kaubik Iveco Daily reg nr-ga XXX on tagaveoline. Viimane tehnoülevaatus leidis aset 24.01.
  2. a ja oli kehtiv kuni 31.12.
  3. a. Sõidukil piduritega probleeme ei ole esinenud. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnatakse tõendeid nende kogumis kohtu siseveendumuse kohaselt. KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, sh tõendi allikast lähtuvalt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt nt RKKKo 3-1-1-92-11, p 11 koos edasiste viidetega). KrMS § 61 lg 1 samas ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist. Ei ole ka mingisugust alust eeldada, et teine liiklusõnnetuse osapool on menetluse tulemusest vähem huvitatud kui süüdistatav (RKKKo 3-1-1-4-07, p 7.1, 7.3 koos edasiste viidetega). Samuti on võimalik olukord, mil isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ja neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale (RKKKo 3-1-1-131-13, p 14). Kõnealusest seisukohast lähtudes ei ole välistatud, et kohus rajab otsuse järeldused isiku ütluste sellele osale, mida ta peab usaldusväärseks, jättes samal ajal ülejäänud ütlused ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist kõrvale. Ütluste usaldusväärsust saab muuhulgas põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Kohus on seisukohal, et kannatanu I. R. ning tunnistajate K. P. ja L. L. kohtuistungil antud ütlused on usaldusväärsed. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas. Nad selgitasid kohtule neid faktilisi asjaolusid, mida nad olid vahetult tajunud ja kogenud nii liiklusõnnetuse eelselt, selle asetleidmise ajal kui ka hilisemalt. Küll on aga kohtu arvamuse kohaselt süüdistatava Janek Sirkeli ütlused osas, milles kohtualune kirjeldas autokolonnis mittesõitmist ja vastassuunas sõidukite kolonni mittenägemist, ebausaldusväärsed ning kohus jätab ütluste selle osa tõendikogumist välja. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtub riimuvalt, et vahetult enne liiklusõnnetust sõitsid maanteel mõlemas sõidureas autod kolonnis. Kuigi kolonnide vahel sõitis autosid ka üksikult, siis tiheda tipptunniaegse liikluse tõttu kolonnid mõlemas sõidusuunas siiski eksisteerisid. Ka Janek Sirkel on ise kohtuistungil selgitanud, et tema sõiduki kiirus oli samasugune, nagu teistel autodel, mis viitab siiski autodekolonnis sõitmisele, sest muidu poleks tal olnud võimalust sõiduki kiirust teistega võrrelda. Ülejäänud Janek Sirkeli ütlustele kohus otsust tehes aga tugineb kui usaldusväärsetele. Riigikohus on asunud seisukohale, et ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (vt nt RKKKo 3-1-1-85-12, p 8.2 koos edasiste viidetega). Liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest ka välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga (nn kumulatiivne põhjuslikkus), tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma et tagajärg ära langeks. Samas tuleb reeglina iga liiklusõnnetuses osalenud isiku vastutuse küsimus kõigi deliktistruktuuri elementide osas lahendada iseseisvalt, sõltumata teiste õnnetuses osalejate vastutusest (RKKKo 3-1-1-95-11, p 9 koos edasiste viidetega). 9
(26)Võttes kokku kohtule esitatud mitteisikulised tõendid, tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlused, saab järeldada järgmist. 12.01.
  1. a kella 17.00 paiku leidis Tartu Maakonnas Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete (mnt nr 39)
  2. kilomeetril aset kokkupõrge mootorsõidukite Iveco Daily reg nr-ga XXX, mida juhtis Janek Sirkel, ning Kia Sportage reg nr-ga XXX, mida juhtis I. R., vahel. Sõiduki Kia Sportage juht I. R. alustas umbes kella 16.35 paiku Tartust töölt kojusõitu mööda Jõgeva maanteed Lähte suunas. Kannatanu oli autos sel hetkel üksinda. Umbes kella 17 ajal alustas Janek Sirkel oma kodust sõitu mööda Jõgeva maanteed Tartu suunas sõidukiga Iveco Daily ja oli samuti kaubikus üksinda. Nii süüdistatava, kannatanu kui ka tunnistajate ütlused riimuvad täielikult selles, et ilmastikuja teeolud süüdistuses esitatud ajal ja kohas ning vahetult enne liiklusõnnetuse asetleidmist olid tavapärasest palju raskemad – ilm oli talvine, tuiskas, sadas lund, oli lumine, puhus hooti külgtuul ja maantee oli väga libe. Tegemist oli küll talveilmaga, kuid ka süüdistatav on kinnitanud, et selliseid päevi esineb aastas kaks kuni kolm korda. Samuti iseloomustas kannatanu I. R. ilmastikutingimusi kui erakordselt halbu - nähtavus oli väga halb ja tee väga libe, sõidukid sõitsid autotulede valguses. Kannatanu poolt juhitava sõiduki Kia taga sõitnud tunnistaja L. L. sõnul võttis külgtuul tema sõiduki võbisema ning ta nägi ainult vastutulevate autode ja eessõitva auto tulesid. Tunnistaja K. P. sõnul oli teel kiilasjää ning sõidukit seisma saada oli ka väiksemal kiirusel raskem. Ka süüdistatav Janek Sirkel ei ole eitanud, et libedus ja külgtuul mõjutasid tema kaubiku juhitavust, näha olid ainult vastutulevate sõidukite valgusvihud ning et teeolud olid äärmiselt libedad. Tegemist oli ka pimeda ajaga ning kannatanu sõnul ilmastikuolud kogu aeg muutusid – vahepeal lumesadu tihenes ja siis jälle hõrenes, seda on kinnitanud ka süüdistatav. Tänavavalgustust liiklusõnnetuse toimumise kohas ei olnud. Kannatanu ja tunnistajad kinnitasid kohtuistungil, et maanteel liikusid sõidukid mõlemas suunas kolonnis. Samuti oli liiklus tööpäeva lõppemise aega arvestades tihe. Kehvade liiklusolude tõttu oli kannatanul hirm sõita ning tema kiirus jäi 60-70 km/h kanti. Sarnasesse kiirusvahemikku, s.o 60-80 km/h jäid ka tunnistajate L. L. ja K. P. poolt juhitavate sõidukite kiirused, sest nad ei pidanud võimalikuks selliste tee- ja ilmastikuoludega kiiremini sõita. I. R. sõnul pärast liiklusõnnetust oli kinnijäänud spidomeetri (ütluses kasutatud sõna tahhomeetri) järgi tema sõiduki kiirus 68 km/h. Ka süüdistatav Janek Sirkel on kohtus selgitanud, et tema poolt juhitava kaubiku kiirus jäi vahemikku 60-80 km/h, sõltuvalt piirkiirusest. Et süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused ilmastiku-, teeolude ning nende poolt juhitavate sõidukite kiiruste osas riimuvad, tuleb need lugeda usaldusväärseteks ja nendele kohtuotsuse tegemisel ka tugineda. Kannatanu I. R. ning tunnistajad K. P. ja L. L. on avaldanud selgesõnaliselt, et maanteel vahetult enne õnnetust sõitis palju sõidukeid ning need liikusid ka kolonnis ja seda mõlemas sõidureas. Tegemist oli õhtuse tipptunniga maanteel. Kuigi ka kannatanu on öelnud, et enne Erala mäge võis olla moment, kus autosid vastu mõnisada meetrit ei tulnud, siis on siiski jaatatud nii kannatanu kui ka tunnistajate poolt mõlemas sõidusuunas sõidukite kolonnis liikumist. Tunnistaja K. P. on samuti kinnitanud, et tema tundis ära punase kaubiku, mis oli teinud Jõgeva poolt Tartu suunas sõitnud autodekolonnist möödasõitu ja mõned minutit hiljem oli sattunud raskesse liiklusõnnetusse. Kohtul ei ole alust kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kahelda, sest neil ei ole mingit põhjust anda valeütlusi. Kohus on seisukohal, et tuginedes kannatanu ja tunnistajate riimuvatele ütlustele kolonnis sõitmise kohta, on süüdistatava kolonnis sõitmist eitavad ütlused muuhulgas ka eluliselt ebausutavad, sest tegemist oli nö tipptunnil sõitmisega kehvades ilmastikuoludes. Eraldi vajab esiletoomist, et kohtuistungil küsitlemise vältel on Janek Sirkel olnud maanteel sõitvate sõiduautode hulga kirjeldamisel ebajärjekindel – ta on eitanud kolonnis sõitmist, kuid on märkinud ka seda, et tema ei ole sõitnud kiiremini kui teised sõidukid (vt tl 109 p). Süüdistatava ütlused on ka 10
(26)möödasõidu sooritamise osas vastuolulised – isik on nii eitanud möödasõidu sooritamist kui ka väitnud, et ta ei mäleta möödasõitu ja ei ole selles üldsegi kindel. Eelnevale tuginedes on leidnud tõendamist, et vahetult enne liiklusõnnetust sõitsid autod maanteel mõlemas suunas kolonnis autotulede valguses. Kolonni sõidukiiruse määras ära esimese auto kiirus ning kannatanu ja tunnistajate kinnitusel oli see vastavalt piirkiirusele (enne ja pärast Lähtet 90 km/h, Lähtel 70 km/h) 60-80 km/h, mis nende hinnangul ka vastas ilmastiku- ja teeoludele. Sarnast sõidukiirust arendas enda kinnitusel ka süüdistatav. Ei ole vaidlust samuti selles, et rohkem kui 80 km/h keegi ei sõitnud, sest teeolud olid väga libedad. Kõik autojuhid hoidsid ühtlast kiirust ja pikivahet. Liiklusõnnetuse sündmuskohal ja vahetult enne olid ilmastikuolud rasked (sadas lund, tuiskas, esines hooti külgtuul, ilm oli talvine) ja teel oli kiilasjää, mis raskendas sõidukite pidurdamist. Nähtavus oli pimeda aja tõttu piiratud. Liiklusõnnetus leidis aset enne Lähte orgu Erala mäel Tartu poolt vaadatuna lauge allasõidu piirkonnas, Jõgeva poolt vaadatuna mäkketõusul. Ei ole vaidlust tegelikult selleski, et nii kannatanu kui ka süüdistatav vahetult enne kokkupõrget tahtsid ja üritasid sõita vastavalt teening ilmastikuoludele. Küll aga Janek Sirkeli poolt juhitaval kaubikul Iveco Daily see millegipärast ei õnnestunud. Mõni sekund enne õnnetuspaika kaotas kohtualune enda poolt juhitava sõiduki üle kontrolli ning koormamata kerge kaubiku tagaosa hakkas enda sõidusuunast vastassuunda kalduma. Süüdistatav küll üritas roolides kaubikut tagasi sirgeks saada, kuid see ei õnnestunud. Et kaubik sattus vastassuunavööndisse, leidis aset kokkupõrge omas sõidusuunas sõitnud kannatanu I. R. sõidukiga Kia Sportage. Hinnates sündmuskoha vaatlusprotokolli lisadena fotosid sõidukite vigastustest, leidis sisuliselt aset nn „laupkokkupõrge“, mis on üks ohtlikumaid. Mõlemad sõidukid kokkupõrke tagajärjel paiknesid Tartu suunast vaadatuna maantee parema kraavi suunas. Liiklusavarii tagajärjed olid rasked. Mõlema sõiduki esiosad said tugevasti muljuda. Tuvastamist on leidnud kannatanul liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud rasked kehavigastused, mille paranemine võtab aega vähemalt 4 kuud ning millel kohus peatub edaspidiselt. Kuna süüdistatav Janek Sirkel kiirabi abi sündmuskohal ei vajanud ja ka ei pöördunud kohtule teadaolevalt omal algatusel arsti vastuvõtule või traumapunkti, ei ole kohtule temal tekkinud vigastused teada. Kannatanu I. R. tekkinud vigastused on loetlemist leidnud ekspertiisiaktis nr XXX, samuti on tuvastamist leidnud nende vigastuste kestvuse pikk aeg. Kohtul puudub igasugune alus kahelda eksperdi arvamuse õigsuses, mistõttu saab eksperdiarvamusega lugeda tõendatuks, et liiklusõnnetusega tekitati I. R. raske tervisekahjustus, mille kestvus on vähemalt 4 kuud. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei tähenda see tingimata seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Seejärel on vaja analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. Mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (RKKKo 3-1-1-23-13, p 6 ja 3-1-1-136-05, p 9 koos edasiste viidetega). 11
(26)Süüdistatav Janek Sirkelil on juhtimisõigus alates 1999. aastast, samuti oli ta enda kinnitusel sõitnud kaubikuga Iveco Daily reg nr-ga XXX enne liiklusõnnetuse asetleidmist aasta kuni kaks ning teadis, et tegemist on tagaveolise kaubikuga, mille juhtimisel tuleb arvestada muuhulgas kaubiku kaalu. See teave aga annab aluse eeldada, et Janek Sirkelil on vajalikud oskused ja kogemused liiklemiseks nimetatud kaubikuga igasugustes ilmastiku- ja teeoludes. Liiklusõnnetuse toimumise piirkonnas on kohtualune enda sõnul sõitnud juba aastaid ja sageli ning erinevate ilmastikutingimustega. Süüdistatav on samuti kursis kõne all oleva maantee iseärasustega ja on neid kohtule kirjeldanud. Siinkohal tuleb küsida, kas liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida. Riigikohus on selgitanud, et liiklusõnnetusega seotud süütegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang, sest vaid nii saab tagada asja erapooletu, igakülgse ning objektiivse arutamise (RKKKo 3-1-1-63-06, p 9). Kohus on seisukohal, et liiklusavariid saanuks ära hoida ja vastutus uuritava avarii toimumise eest lasub süüdistatav Janek Sirkelil ainuisikuliselt. Kuigi kohtuistungil on kohtualune vihjanud ka asjaolule, et võib-olla Kia juht I. R. jättis liiklusõnnetuse ärahoidmiseks midagi tegemata, on see asjakohatu ja ka ainetu. Nii kannatanu kui ka tema taga sõitnud tunnistaja L. L. ütlustest nähtub selgelt, et Kia juht I. R. ei suurendanud mitte kuidagi liiklusõnnetuse tekkimise tõenäosust ega põhjustanud seda – sõideti Tartu poolt Lähte suunas autode kolonnis, hoides vajalikku pikivahet ja sõidukiirust ning arvestati ilmastiku- ja teeoludega. Ühel hetkel aga ilmus kannatanu ette vastassuunas kaubik ning sisuliselt I. R. ei suutnudki liiklusõnnetusele eelnevalt kuidagi reageerida ja seda ära hoida. Ka asjaolu, kas kannatanu üldse jõudis pidurdada, ei oma tähtsust, sest nähtavus oli niivõrd halb ja tee niivõrd libe, et mõne sekundi jooksul enne kokkupõrget ei olegi võimalik midagi selle ärahoidmiseks teha – eriti veel, kui auto sõidab kannatanule vastu viimase sõidusuunas. Janek Sirkeli lootus, et kannatanu vaatevälja järsult tekkinud kaubiku eest on võimalik selliseid olusid arvestades seisma jääda, on põhjendamatu ja selline arusaam pole kooskõlas ka füüsikaseadustega, arvestades sõidukite kiirusi ja ilmastikuolusid, samuti liiklusõnnetuse tekkemehhanismi. Ei ole vaidlust selles, et süüdistatava juhitud kaubik sattus vastassuunda ning Janek Sirkel ei suutnud sõidukit enne kokkupõrget kinni pidada. Kas süüdistatav märkas kannatanu sõidukit 300 meetri pealt või mitte, seda faktilist asjaolu ei väära. On selge, et erinevate kõrgustega sõidukitest (kaubik on kõrgem kui sõiduauto) on nähtavus erinev. Kaubiku vastassuuna sattumine aga viitab kindlasti sellisele Janek Sirkeli poolt valitud sõidukiirusele, mis ei arvestanud hetke ilmastiku- ja teeolusid. Seega tuleb asuda seisukohale, et ainuüksi kohtualune Janek Sirkel suurendas märkimisväärselt liiklusõnnetuse tekkimise riski ja ka põhjustas selle. Kui süüdistatav oleks järginud kõiki liiklusseadusega sätestatud liiklusohutusnõudeid, ei oleks liiklusõnnetus aset leidnud. Sattudes liiklusseaduse nõuetele mittevastava kiiruse tõttu vastassuunda, suurendas kohtualune, arvestades ka tee- ja ilmastikuolusid, liiklusõnnetuse tekkimise riski märkimisväärselt ning see risk realiseerus omakorda liiklusõnnetuses. Järelikult kannatanu liiklusõnnetust ei põhjustanud. Isegi kui väita, et ilmastikuolud pidevalt muutusid, nagu on ka kannatanu ja süüdistatav kohtuistungil selgitanud, siis vaatamata sellele kaubiku Iveco Daily juht Janek Sirkel ei valinud hetke tee- ja ilmastikuoludele vastavat sõidukiirust, mis oleks õnnetuse ära hoidnud. Liiklusõnnetuse tekkimise põhjuslik seos nii kausaalse põhjuslikkuse kui ka objektiivse omistamise kriteeriumite alusel viitab ainult süüdistatava Janek Sirkeli õigusvastasele, s.o liiklusseadusega vastuolus olevale käitumisele. Hoolsuskohustuse rikkumisel suurenes ja ka realiseerus liiklusõnnetuse tekkimise oht ning sellise ohu suurenemine antud liiklussituatsioonis on keskmisele mõistlikule inimesele ettenähtav (vt ka RKKKo 1-19-4422, p 11-13; 3-1-1-106-10, p 11; 4-18-5832, p 18, 21 koos edasiste viidetega). Kannatanu I. R. käitumises ei esinenud liiklusnõuete rikkumisi, mis oleks suurendanud liiklusõnnetuse 12
(26)tekkimise riski või lausa põhjustanud selle (RKKKo 3-1-1-95-11, p 9). On eluliselt usutav, et ka iga teine juht oleks samades oludes käitunud kannatanuga sarnaselt. Maakohtu hinnangul näitab ainuüksi asjaolu, et Janek Sirkel ei suutnud mootorsõidukit vastassuunas enne kokkupõrget peatada, et tema valitud sõidukiirus ei olnud õige. LS 14 lg 2 sätestab, et iga liikleja peab olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohte liikuses ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega peab eespool kirjeldatud liiklusoludes iga liikleja ohu vältimiseks valima just sellise liikumiskiiruse, mis võimaldaks tal eespoolse nähtavusulatuse piires juhtida oma sõidukit ohutult ja vajadusel ka ohutult pidurdada, kuni selleni, et vajadusel jääda seisma. Janek Sirkelil see aga ei õnnestunud. Maakohtu hinnangul pidi süüdistatav Janek Sirkel ette nägema, et väga libedal teel (mida ta on ka ise kohtule kinnitanud) sellistele teeoludele mittesobiva kiirusega sõites võib ta kaotada sõiduki üle kontrolli (sõiduk oli kerge ja süüdistatav teadis kaubiku kaaluga seonduvaid eripärasid), see võib hakata libisema ja seetõttu tekitada ohu kaasliiklejate varale, elule ja tervisele. Ka pidi ta kogenud sõidukijuhina aru saama, et pimedast ajast ja lumesajust tingitud vähesest nähtavusest on oluliselt raskem näha eesolevaid objekte ja pidurdades sõiduk peatada. Isegi külgtuult oli enne õnnestuspaika tunda. Olukorras, kus süüdistatav tajus juba kodust sõitma hakkamisel, et maantee on väga libe ning puhub hooti külgtuul, oleks ta pidanud sõitma kas veel väiksema kiirusega või auto kinni pidama. Siinkohal on täiesti asjakohatu süüdistatava arutluskäik selle üle, et keegi ei näe õnnetust ette ja ei hakka seetõttu 30 km/h, s.o väiksema kiirusega sõitma. Tuleb tähele panna, et liiklusseaduses ongi sätestatud järgimiseks kohustuslikud üldised õigusnormid, mis peavad välistama liiklusõnnetuste tekkimise ja muude liiklusrikkumiste toimepanemise. Vastasel korral ei vastutaks mitte keegi mitte millegi eest. Mida aga üksikisik nendest normidest arvab või kuidas ta hindab enda juhtimisoskusi, sõiduki omadusi vms, ei oma rikkumise tuvastamisel tähtsust. Tuleb tõdeda, et süüdistatav Janek Sirkel hakkas ohule reageerima alles siis, kui tema poolt juhitav sõiduk oli juhitavuse juba kaotanud, kuid sellel hetkel oli juba liiga hilja ning sõiduk kaldus vastassuunavööndisse, mille tagajärjel toimus vastutuleva autoga kokkupõrge. Hoolsama ja tähelepanelikuma käitumise korral, s.o rasketele liiklusoludele vastava väiksema kiiruse valimisel oleks Janek Sirkel saanud liiklusõnnetust vältida, mistõttu on temale omistatav ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine. Kannatanu I. R. liikus ainult enda sõidurajal ning ei pidanud sugugi arvestama sellega, et iga hetk võib vastassuunas liikuv sõiduk kalduda tema suunavööndisse ja tekitada kokkupõrkeohu (käesolevalt kokkupõrke). Kannatanu ei rikkunud liiklusnõudeid ning ta võis eeldada, et ka teised liiklejad käituvad samamoodi. Arvestada tuleb samuti sellega, et kannatanu jaoks oli tegemist ootamatu olukorraga, millele reageerimiseks ei pruukinud üldse aega jääda ning ei jäänudki, kuna tegemist oli sekundite vältel aset leidva sündmusega. Kuigi sõiduki käitlemine on risk omaette, millele kaitsja on viidanud, siis kehtib siinkohal usaldusprintsiip (vt RKKKo 3-1-1-52-16, p 11.2-11.3), mille kohaselt ei pea juht ette nägema, et talle vastassuunast keegi vastu hakkab sõitma – eeldatakse, et kõik juhid järgivad liiklusseaduse nõudeid. Teatud juhtudel on võimalik vältida liiklusõnnetust ka kannatanul, kuid käesolevas kriminaalasjas ei ole toodud välja ühtegi sellist asjaolu, millest saaks järeldada, et see oli võimalik käesoleva sündmuse toimumise ajal. Seda enam, et teel olid rasked liiklusolud, ning isegi pidurdamise korral ei oleks saanud ta õnnetust suure tõenäosusega vältida, sest ka süüdistatav enda sõidukit pidurdades seisma ei saanud. Samas oleks aga süüdistatav õigete juhtimisvõtetega saanud vältida sellise olukorra tekkimist. Kannatanu juba järgis omalt poolt kehtestatud liiklusnõudeid. Eelnevale tuginedes kohus ei nõustu kohtualuse Janek Sirkeli seisukohaga, et tema ei ole ühtegi liiklusnõuet rikkunud. 13
(26)LS § 14 lg 2 sätestab, et iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 45 lg 1 järgi sõiduteel tuleb sõita enda sõiduraja piirides. LS § 50 lg 3 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. LS § 50 lg 3 p 1 järgi peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit. LS § 50 lg 3 p 2 sätestab, et juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Riigikohtu kriminaalkolleegium on sedastanud, et halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav LE § 123 rikkumisena. Lahendi tegemise ajal kehtinud liikluseeskirja § 123 sisu on identne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LS § 50 lg 3 p 1 sisuga (RKKKo 3-1-1-109-05, p 14). Janek Sirkel põhjustas ebaõige sõidukiiruse valiku tõttu raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse. LS § 50 lg 3 p 2 võimaldab juhil sõidukiirust vähendada kuni seismajäämiseni. Kogutud tõenditele kogumis tuginedes saab asuda seisukohale, et kohtualune juhtis kaubikut lubatud piirkiiruse raames, kuid tema poolt valitud sõidukiirus, arvestades nii juhi kogemusi kui ka sõiduki iseärasusi, samuti ilmastiku- ja teeolusid ei olnud õiged. Kohus nõustub prokuröriga selles, et liiklusseaduse alusel ei saa ette kirjutada, milline peab olema teatud ilmastiku- ja teeoludele vastav konkreetne sõidukiirus, sest see sõltub LS § 50 lg 3 p-de 1, 2 järgi nii juhi kogemustest, sõiduki tehnilistest eripäradest kui ka tee- ja ilmastikuoludest. Seetõttu ei pidanud menetluses viima läbi ka liiklustehnilist ekspertiisi kaubiku Iveco Daily sõidukiiruse tuvastamiseks, sest tõenduslikult ei annaks see midagi asjas juurde. Janek Sirkeli poolt juhitava kaubiku Iveco Daily tehnilised omadused ei ole ilmselgelt sellised nagu tavalistel sõiduautodel (nt Kia Sportage). Sellest on teadlik ka Janek Sirkel ise, sest ta kirjeldas kohtus arusaadavalt, et nimetatud kaubiku juhtimisel tuleb arvestada selle kaalu. Järelikult süüdistatav, omades pikka aega juhtimisõigust ja ka kaubiku juhtimise kogemust, ei valinud temale süüdistuses ette heidetud ajal ja kohas õiget sõidukiirust, sest ta põhjustas liiklusõnnetuse just seetõttu, et ei saanud õige ajal sõidukit pidama. Seetõttu ei oma kohtu arvamuse kohaselt ka tähendust, mis kiirusega sõitis samal teel tema XXX või kas eelnevalt oli tehtud möödasõit ja kus see möödasõit sooritati. Oluline ei ole ka, mis põhjusel kohtualune Tartu suunas sõitis, s.o kas tehnoülevaatusele või muul põhjusel. Ka kaitsja poolt kohtuistungil esitatud argumendid teede hoolduse ja riigiasutuste vastutuse kohta ei ole asjakohased, sest on ilmselge, et teehooldus ei leia aset momentaanselt kohe, kui ilmastikutingimused muutuvad. Samuti on süüdistatav, tunnistajad ja kannatanu selgitanud, et tegemist oli tavapärasest raskemate ilmastiku- ja teeoludega ning need ka ajas muutusid, mida kinnitab samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli kantu (et esines nii sadu kui ka kerge sadu – tuleb tähele panna, et politsei jõudis sündmuskohale hiljem). Maakohus leiab, et sellised liiklusolud (rasked tee- ja ilmastikuolud, pime aeg) nõuavad igalt mootorsõiduki juhilt suuremat hoolsust ja tähelepanelikkust, et vältida nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise ohustamist. Vähendamata kaubiku kiirust libedal teel, rikkus Janek Sirkel kohtu arvamise kohaselt LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 45 lg 1 (kaldus vastassuunda) ja § 50 lg 3 p-de 1, 2 nõudeid, st süüdistatav ei olnud ei hoolikas ega ka ettevaatlik ning ei arvestanud sõidukiiruse valikul ilmastiku- ja teeoludega. Seega olukorras, kus Janek Sirkel liikus piiratud nähtavusega ajal, raskete ilmastikuolude ja väga libeda tee tingimustes kiirusega 60-80 km/h, seega vaid 10-20 km/h suurimast lubatud kiirusest väiksema kiirusega, ei saa seda pidada ohutuks ja sobivaks kiirusevalikuks. Kohus on 14
(26)objektiivse hoolsuskohustuse rikkumise tuvastanud. Kohus leiab, et Janek Sirkel pikaajalise kogemusega autojuhina, valides sellistes liiklustingimustes kiiruse 60-80 km/h, sai aru ja pidi mõistma, et tema teo tulemusel võib saabuda kaasliiklejatele oht. Samas oleks õige kiirusevalikuga olnud see välditav. Kaitsja on viidanud ka tunnistaja K. P. poolt juhitava sõiduki (kaubiku) parameetritele kui võrdlusmomendile, kuid kohtuistungil vastavat asjaolu käsitletud ei ole, mistõttu kohus sellel lähemalt ei peatu. Küll aga tuleb ära mainida, et juhtidel on erinevad sõidukogemused ning ka sõidukite mass ja tehnilised iseärasused võivad erineda, mistõttu ei saa ühe juhi (juhtimisoskus) ja sõidukiga (tehnilised omadused) seonduvat alati võrrelda automaatselt teise sarnast liiki sõidukiga. Kohus nõustub kaitsjaga aga selles, et Janek Sirkelile ei ole süüdistuses ette heidetud ebaõigete sõiduvõtete kasutamist, mistõttu kohus sellel aspektil ei peatu. Kuigi prokuratuur on Janek Sirkelile ette heitnud ka kehtiva tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimist LS § 73 lg 2 nõudeid rikkudes, siis kohtu hinnangul ei ole nimetatud rikkumine ja liiklusõnnetus tekkimine omavahel põhjuslikus seoses – selliseid faktilisi asjaolusid ei ole ka menetluses tuvastatud. Kokkuvõtlikult on kohus tõendeid uurides tuvastanud, et Janek Sirkelile süüdistuses ette heidetav käitumine on leidnud tõendamist: Janek Sirkel 12.01.
  1. a kella 17.00 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
  2. km-l mootorsõidukiga Iveco Daily reg nr-ga XXX ebaõige sõidukiiruse valikul põrkas vastassuunas kokku mootorsõidukiga Kia Sportage reg nr-ga XXX, mida juhtis I. R., kellele tekkisid liiklusõnnetuse tagajärjel vigastused, mis kestsid vähemalt 4 kuud. Janek Sirkel rikkus nii LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 45 lg 1 nõudeid kui ka § 50 lg 3 p 1 ja § 50 lg 3 p 2 nõudeid ning temapoolse hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel sai I. R. liiklusõnnetuse käigus raske tervisekahjustuse. Tuleb ka rõhutada, et suurema ohu allika valdaja vastutuse kohaldamine võlaõigusseaduse mõttes ei eelda seda, et rikkujat ei saaks kriminaalkorras vastutusele võtta – tegemist on eraldiseisvate vastutuse alustega. Maakohus nõustub süüdistatava kaitsjaga selles, et süüdistatavale Janek Sirkelile ette heidetud tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 423 lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 422 lg 1 koosseis tahtlust sõiduki liiklus- või käitlusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. KarS § 423 lg 1 koosseis eeldab ettevaatamatust nii teo kui tagajärje suhtes. Kogutud tõenditest, sh kohtualuse enda ütlustest nähtub, et Janek Sirkel, juhtides kaubikut Iveco Daily, ei ületanud piirkiirust LS § 15 lg 1 ja § 50 lg 1 mõttes ning seda ei ole talle ka süüdistusaktis ette heidetud. Samuti ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks sõidukit juhtinud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Nagu kohus juba eespool selgitas, et siis Janek Sirkelile ette heidetava rikkumise sisustamisel ei saa ka arvesse võtta väidetavalt liiklusseadusele, tee- ja ilmastikuoludele mittevastava möödasõidu tegemist, sest ka seda ei ole isikule süüdistuse kohaselt ette heidetud. Ei ole samuti tuvastatav, et tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine oleks suurendanud liiklusõnnetusse sattumise riski, isegi kui juht oma sõiduki sellisest seisundist eelnevalt teadlik oli. KarS § 12 lg 3 esimese lause kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus. Kohtu hinnangul Janek Sirkel pani rikkumise toime ettevaatamatusest KarS § 18 mõttes, täpsemalt KarS § 18 lg 2 järgi kergemeelsuse vormis. Süüdistatava ütlustest nähtub läbivalt, et ta oli teadlik liiklusõnnetusele eelnevalt väga libedatest teeoludest, rasketest ilmastikuoludest, piiratud nähtavusest, enda juhtimisoskustest ning sõiduki tehnilistest 15
(26)iseärasustest. Järelikult, juhtides kaubikut ilmastiku- ja teeoludele mittevastava sõidukiirusega, nägi Janek Sirkel ette võimalust liiklusõnnetusse sattumiseks, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida (vt ka RKKKo 3-1-1-79-15, p 6-7; 3-1-1-71-09, p 13.1). Riigikohus on selgitanud, et tagajärje saabumata jäämise lootus peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Samuti on isik teel, kus õnnetus juhtus, sõitnud mitmeid aastaid lugematu arv kordi erinevate ilmastikuoludega. Kuigi süüdistatav Janek Sirkel ei pidanud ette nägema teeolusid Erala mäel, oli tema sõnul juba tükk maad enne avarii toimumise kohta, tee väga libe ja ilmastikuolud talvised, tuulised, mis tähendab, et ta oli hetke tee- ja ilmastikuoludest juba teadlik, mis oleks eeldanud palju ettevaatlikumat käitumist ning teatavat ettenägelikkust. Janek Sirkeli käitumises esineb kohtu arvamuse kohaselt ettevaatamatus ka kannatanul tekkinud tagajärgede osas – süüdistatav lootis tõsimeeli, et tema poolt vale sõidukiiruse valikul tekkinud ohtlik liiklusolukord ei tekita avariiga kaasnenud tagajärgi. Kohus on seisukohal, et Janek Sirkel oli kergemeelne konkreetsetes liiklusoludes kiiruse valikul ning tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta saanud minimeerida ohu ning vältida tagajärje saabumist. Eelnevale tuginedes tuleb Janek Sirkelile ette heidetud rikkumine KarS § 422 lg 1 järgi KrMS § 268 lg 6 alusel ümber kvalifitseerida KarS § 423 lg 1 järgi (vt ka RKKKo 1-17-1629, p 3335 koos edasiste viidetega; 3-1-1-12-16, p 10). Tegemist ei ole kohtu poolse üllatusliku süüdistatava teo ümberkvalifitseerimisega, sest nimetatud asjaolule tugines esimesena kaitseaktis kaitsja ning kohtualune oli sellest teadlik. Eelnevat kokku võttes on leidnud tõendamist Janek Sirkeli süü KarS § 423 lg 1 järgi mootorsõiduki juhina liiklus- või käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud teisele inimesele raske tervisekahjustus. Kohus ei tuvastanud Janek Sirkeli süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas Kõigepealt tuleb selgitada, et kuna maakohus on süüdistatavale ette heidetava süüteo ümber kvalifitseerinud, ei saa kohus Janek Sirkelile karistuse määramisel lähtuda prokuratuuri poolt ette pandust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. KarS § 423 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase 16
(26)süü suurusele vastav karistuse määr. Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti andma hinnangu teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne) (vt TrtRKo nr 1-15-1618, p 18.2). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1629, p 28 ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). Karistusregistri väljavõttest (tl 53-57) nähtub, et Janek Sirkelil puuduvad kehtivad kriminaalja väärteokaristused. Rahalise karistuse määramist välistab kohtu seisukohalt eelkõige liiklusavarii asetleidmise mehhanism (ebaõige sõidukiiruse valikul sattumine vastassuunavööndisse ja nn „laupkokkupõrge“ teise autoga) ning kaasnenud tagajärjed (kannatanul raske tervisekahjustus, mille järelmid kestavad tänaseni). Samuti on Janek Sirkel kohtule väljendanud, et raha tal ei ole isegi haiglasse pöördumiseks. Süüdistataval tuleb tasuda ka otsusega välja mõistetav tsiviilhagi ja menetluskulud. Võttes kokku temale kriminaalmenetlusega kaasnevad kõik rahalised kohustused, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole rahaline karistus süüdistatava suhtes oma olemuselt kergemaliigiline karistus ning oma eesmärki ei täidaks. Lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest üldpreventsiooni tähenduses ehk riigi poolt tuleb anda selge signaal ühiskonnale ja isikutele seoses liikluskultuuriga. Kõik liiklejad peavad mõistma, et vaatamata sellele, millist kiirust lubavad liiklusmärgid, tuleb igal üksikul liiklejal arvesse võtta liigeldes nii oma sõidukogemust, ilmastikutingimusi kui ka muid liiklusolusid, et tagada nii enda kui ka kõigi teiste liiklejate ohutus. Et Janek Sirkel on tegelikult menetluse algusest saadik kahetsenud juhtunut, tuleb seda võtta karistuse määramisel arvesse kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Samuti on Janek Sirkel näidanud üles huvi kannatanu käekäigu vastu nii vahetult pärast liiklusõnnetust kui ka hiljem. Kohtu hinnangul on Janek Sirkeli süü suurus ettevaatamatusest tuleneva teo toimepanemisel veidi alla keskmise. Raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Kohus peab põhjendatuks mõista Janek Sirkelile KarS § 423 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise aluseks. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 8). Antud põhimõtetest lähtuvalt on esmakordsel karistamisel võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning Janek Sirkeli suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Kohus ei täheldanud Janek Sirkeli isikus ja tema käitumises asjaolusid, mida oleks vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Seega peab kohus võimalikuks vabastada Janek Sirkel KarS § 73 lg 1 alusel täielikult talle mõistetud karistusest KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseajaga 3 aastat. Määratud pikem katseaeg on kohtu hinnangul õigustatud seetõttu, et Janek Sirkel ei ole ennast kuriteos täielikult süüdi tunnistanud, vaatamata kahetsuse väljendamisele, ning on menetluse kestel üritanud enda vastutust minimeerida, vältimaks temale kaasnevat sanktsiooni ja kahju hüvitamise kohustust. Janek Sirkeli seisukohalt on ta teinud kõik õigesti ning midagi rikkunud ei ole. Järelikult ei ole isik veel täielikult aru saanud, 17
(26)miks ta kohtu all on ning millised rasked tagajärjed tema õigusvastase käitumisega on kannatanule kaasnenud. Lisakaristuse kohaldamist juhtimisõiguse äravõtmise näol kohus vajalikuks ei pea, sest sündmusest on möödas peaaegu 2,5 aastat ning kohtule teadaolevalt ei ole Janek Sirkel uusi liiklusrikkumisi selle ajavahemiku sees sooritanud. IV Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanu I. R. lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom esitanud tsiviilhagi (tl 6-11, 26-29) süüdistatava Janek Sirkeli ning tsiviilkostja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali vastu mittevaralise kahju 16 500 eurot ja viivise solidaarses nõudes. Prokuratuur toetab kannatanu tsiviilhagi, kuid jätab mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohtu otsustada. Süüdistatava kaitsja leiab, et kindlustuse poolt juba makstud mittevaralise kahju hüvitis on kannatanule piisav ning kohtupraktikaga kooskõlas. Ka Janek Sirkel pole kannatanu poolt soovitud mittevaralise kahju hüvitise suurusega nõus. Võlaõigusseaduse (

) § 1056 lg-te 1, 2 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab muuhulgas kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 1). Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas (lg 2).

§ 1057

alusel vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 lg 3 tähenduses on Janek Sirkel otseseks valdajaks süüdistatav on oma ütlustes kohtule kinnitanud, et kokkulepe asja, s.o kaubiku Iveco Daily valdamiseks oli tal olemas. Vastutust välistavad asjaolud

§ 1057p-de 1-5 alusel puuduvad.

Kohus nõustub kannatanu esindajaga selles, et vääramatu jõuga käesolevalt tegemist ei olnud - vääramatuks jõuks nimetatud sätte mõttes ei ole tihe lumesadu, jäide, teede libedus ega kõva külgtuul, sest neid ilmastikuolusid ei saa pidada Eesti kontekstis enneolematuks või erakordseks. Samuti oli Janek Sirkel enda poolt juhitava mootorsõiduki tehnilistest omadustest ja enda sõiduoskustest teadlik, mida ta on ka ise kohtuistungil kinnitanud. Tuleb samuti ära märkida, et kahju hüvitamist ei mõjuta asjaolu, et kannatanu sai vigastada mitme sõiduki kokkupõrkes ehk mitme suurema ohu allika koostoimes. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 23 lg 1 sätestab, et kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumisel esitada kahju hüvitamise nõude ka kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kannatanu ees

§ 1057

alusel või

õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.

§ 521

lg 1 sätestab samuti, et kahjustatud isik võib kahju hüvitamist nõuda nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt. Mootorsõiduki Iveco Daily reg nr-ga XXX kindlustusandjaks oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu. Nimetatud asjaolu on ka Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu jaatanud. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et Janek Sirkel on süüdi liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest KarS § 423 lg 1 järgi, siis on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kohustatud hüvitama Janek Sirkeli poolt põhjustatud liikluskahju ja on käesolevas kriminaalasjas tsiviilkostjaks. 18

(26)

§ 137

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Tulenevalt

§ 137

lg-st 1 vastutavad süüdistatav Janek Sirkel ja tsiviilkostja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu solidaarselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kannatanu I. R. avaldas kohtus järgmist. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis tal paremas jalas 7 luumurdu, sellest neli reieluus, pikimurd risti keskelt pooleks, üks murd põlves ja üks puusas, põlvekedra murd ja hüppeliigese murd ning randme killuline murd vasakul käel. Olid ka põrutused, kopsukahjustused ja turvavööst tingitud metallvigastused. Ka vasak põlv oli niimoodi puru, et sealt seest korjati põrutusest sisse läinud pükse. Haiglas pandi titaanvarras puusast sisse kuni põlveni - see on pikk varras ja see on reieluu sees siiamaani. Siis paigaldati kaks naela nende murrukohtade peale puusas ja põlves. Põlve pandi veel 2 kanüleeritud kruvi. Haiglas viibis isik 2 nädalat, s.o kuni

  1. jaanuarini ning peale seda oli 10 nädalat täiskips paremal jalal ja 8 nädalat oli käekips.
  2. aasta septembris võeti kruvid põlvest ära. Kuna jalg oli sirge ja ei paindunud, siis see murti operatsiooni käigus lahti. I. R. on ka väljastatud saatekiri kandluu operatsioonile. Kannatanu lasi endale modelleerida tallad, mis vähendavad valu käimisel. Kannatanu on aga täna olukorras, kus tal on väga tõsised puusavalud ja on kolmas kord limapauna põletik. I. R. tarvitab igapäevaselt tugevaid valuvaigisteid ning tal ei ole olnud ühtegi valuvaba päeva viimase kahe aasta jooksul. Kannatanu tervislik olukord on mõjutanud tema igapäevast elu väga palju. Ta on hoopis teistsugune inimene nii välimuselt, füüsiliselt kui vaimselt. Enne õnnetust oli I. R. väga aktiivne, tegeles erinevate spordialadega nagu suusatamine, kanuutamine, võrkpall ja sulgpall. Täna ta suudab kõndida ilma abivahendita väikest maad, kuid ta treenib igapäevaselt. Koju on muretsetud erinevad spordivahendid, et ta saaks oma lihasjõudu taastada. Ka muud haigused (kõrge vererõhk, kilpnääre) on löönud avarii tagajärjel välja. I. R. töötab hetkel XXX-s poole kohaga ja teeb kaugtööd, talle on ka määratud osaline töövõimetus. Kannatanu tahaks rohkem tööd teha, aga ta ei saa kaua istuda. Majapidamises saab kannatanu teha ainult tubaseid tegevusi - toavälised tegevused on välistatud. Mittevaralise kahju nõue on seotud I. R. kannatuste ja läbielamistega – ta ei ole saanud jätkata normaalset elutegevust ja tuleviku ees on teadmatus. Ta on kõiges sõltuv oma perekonnast, sh hügieenitoimingutes. Vaimselt raskelt mõjuvad edasised operatsioonid ja tagasilöögid. Seetõttu on ka tekkinud pingeid lähedastega. I. R. on osalenud intensiivselt taastusravis, kuid ka seal on esinenud tagasilöögid. Kuigi väiksemaid otsi saab kannatanu autoga juba sõita, siis ilmastikuolude muutudes on ta lasknud ennast sõidutada, sest tekib paanikahoog, füüsiliselt poob ja hakkab väga halb. I. R. on eelmisest aastast teinud seansse psühholoogiga ja sellest on abi olnud. Kannatanut sõidutab kas abikaasa või invatransport, ise kannatanu kusagile kaugemale minna ei saa. I. R. pingutab enda paranemise nimel. Ka XXX sõidutab nüüd abikaasa ning XXX suhted on pärast liiklusõnnetust olnud keerulisemad, sest XXX õlul on kõik asjatoimetused ja majapidamine ning ta on sellest väga väsinud, sest on kannatanust vanem. Kõik see on I. R. enesehinnangule mõjunud halvasti – tal on ära kadunud julgus ja enesekindlus. 19

(26)

§ 128lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Kannatanu on esitanud ainult mittevaralise kahju nõude. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju katteks 16 500 eurot ning viivis väljamõistetud hüvitiselt

§ 113

lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Hageja hindab temale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 30 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on liiklusõnnetus põhjustanud kannatanule mitmeid raskeid kehavigastusi, mis viimase paari aasta jooksul ei ole ära paranenud ning mida ka kannatanu on kohtule enda ütlustes kirjeldanud. Kehavigastused on aga kitsendanud I. R. võimalusi korraldada enda iseseisvat elu, s.o majapidamist, osaleda ühiskondlikes tegevustes, käia väljas, olla täiskoormusel tööga hõivatud ning saada iseendaga füüsiliselt ja vaimselt hakkama. Tsiviilkostja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu on 02.03.

  1. a tasunud hagejale mittevaralise kahju hüvitise summas 2600 eurot ja 12.05.
  2. a täiendava mittevaralise kahju hüvitise summas 10 900 eurot, s.o kokku 13 500 eurot (liikluskahju hüvitamise otsused nr J06210005). Kõnealuste väljamaksete tegemisel on kostja juhindunud LKindlS § 32 lg-st 1, mille kohaselt maksab kindlustusandja kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist ühekordse maksena olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile. LKindlS § 32 lg 3 p 4 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise kahju suurus raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral on 2600 eurot. Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu hinnangul ei ole mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine hageja poolt soovitud summas 30 000 eurot põhjendatud. Tegemist on käesoleva kriminaalasja asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja eelnevat kohtupraktikat arvestades ebamõistlikult suure summaga. Tsiviilkostja leiab, et tema poolt hagejale LkindlS-st tulenevalt tasutud mittevaralise kahju hüvitis kogusummas 13 500 eurot on mõistlik ja piisav. Seega palub Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kohtu poolt väljamõistetavast mittevaralise kahju hüvitise summast maha arvestada kostja poolt juba hagejale väljamakstud hüvitis summas 13 500 eurot. TsMS § 366 kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. TsMS § 233 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb muuhulgas isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 136

lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

§ 1043

järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 104520

(26)lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu I. R. vigastused on tekkinud 12.01.2021. a süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetuse käigus. Ekspert on tuvastanud, et tegemist oli tervisekahjustusega, mis kestab vähemalt 4 kuud. Samuti on kohus käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et Janek Sirkel on süüdi liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest KarS § 423 lg 1 järgi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurus, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (RKKKo 3-2-1-73-13, p 13 koos edasiste viidetega). Kannatanu ütlustest tulenevalt on hageja elukvaliteet peale liiklusõnnetust oluliselt langenud ja hageja on jäänud ilma võimalusest teatud liiki tegevustega nii käesoleval ajal kui ka tulevikus tegeleda (näiteks tegeleda erinevate vabaajategevustega, teha koduväliselt majapidamistöid, sõita autoga kaugemale, osaleda ühiskonna- ja seltskonnaelus, teha täiskoormusel tööd). Kannatanu sõnul on tal jätkuvalt kestvalt tugevad valud ning ta peab kasutama abivahendeid enda igapäevase eluga toimetulekuks. Samuti vajab ta jätkuvalt teiste inimeste, sh perekonnaliikmete abi iseendaga toimetulemiseks. Hageja esindja on välja toonud mittevaralise kahju hüvitamise eeldustena veel järgmised asjaolud. Vahetult peale õnnetust diagnoositi kannatanul mitmed luumurrud. Kõige raskemalt sai kahjustada tema parem reieluu, vasak kodarluu, küünarliiges oli murtud, esinesid hulgimarrastused jne. Vahetult pärast õnnetust vajas kannatanu statsionaarset haiglaravi. Paraku pidi kannatanule tegema nende vigastuste tõttu 12.01.

  1. a operatsiooni, mille raames toimus naelastamine ehk alumise murru kinnitamine granuleeritud kruvidega. Hüppeliigesele paigaldati kipslahas. Vasakule randmele paigaldati kipslahas ja kipslahased eemaldati alles 15.02.
  2. a ning jalalt 08.03.
  3. a. Seega kannatanu pidi olema 4-8 nädalat kipsis. Kruvid eemaldati alles üheksa kuud hiljem, s.o septembris
  4. a. Tal oli veel ka aasta hiljem pärast õnnetuse toimumist tõsiseid raskusi liikumisega ja liikumiseks pidi kannatanu kasutama tugivahendit, käimiskeppe, rulaatorit. Paraku liikumispiiratuse ja liikumispuude tõttu sai ülekoormuse kannatanu teine jalg, s.o vasak jalg ja ka see hakkas tekitama kannatanule valusid. Kannatanul on jätkuvalt oma kõnnimustris tugev parema jala lonkamine. Igapäevaselt kannatanu jätkuvalt tunneb füüsilist valu. I. R. on pidanud korduvalt viibima statsionaarsel taastusravil, mis on osaliselt aidanud, aga paraku mitte soovitud määral ja mitte nii kiiresti. Nüüd veel ka kaks aastat pärast õnnetuse toimumist on kannatanu olukorras, kus tema tervislik seisund ei ole taastunud ja on täiesti ebaselge millisel määral see lõplikul kujul üldse taastuda saab. Kannatanut ootab veel ees suure tõenäosusega operatsioon ja uus taastusravi. Kuna taastusravi ei möödu tagasilöökideta, on see I. R. vaimsele tervisele kurnav. Lisaks füüsilistele valudele kannatanu ei tule toime igapäevaste toimingutega iseseisvalt, mis on tervele inimesele igapäevaselt omased - majapidamistööd, toidupoes käimine, laste eest hoolitsemine, nende sõidutamine trenni või muusikakooli, sportimine, kontsertide külastused jne. Tema elu on seega oluliselt piiratud. Muutunud on oluliselt tema sotsiaalne elu, XXX, XXX jne. Liiklusõnnetusega tekitatud tagajärjed on olnud sisuliselt kõikehõlmavad ja pikaajalised. Hageja on pidanud korduvalt nädalate kaupa viibima statsionaarses taastusravis, alates suvest 21

(26)on ambulatoorne taastusravi. I. R. on jätkuvalt liikumispuue ja püsivad valud. Liikumispuude tõttu on hageja vasakul jalal tekkinud ülekoormus, mis on samuti muutunud valulikuks. Esineb ka parema jala lonkamine. Hagejal ei ole enam võimalik elada enda elu iseseisvalt ja ta sõltub kolmandate isikute abist. Isik kasutab invataksot või palub liikumiseks lähedaste abi. Seeläbi I. R. ei tunne ennast täisväärtusliku ühiskonna liikmena, tundes pidevalt alaväärsust. Varem oli ta iseseisev, käis tööl, trennis, osales kultuuriüritustel, lävis sõpradega. Liikumise piiratud on toonud kaasa uusi terviseprobleeme (kaalutõus, välimuse kaotus, lonkamine). See kõik on olnud laastav kannatanu vaimsele tervisele. Kogu majapidamine on abikaasa õlgadel. Hageja esindaja poolt esitatut kinnitavad ka kohtule esitatud kannatanu digiloo haigusjuhtumiste väljavõtted (tl 69-72; 74-78). Kohtu hinnangul näitab eelpool kirjeldatu kannatanu elukvaliteedi olulist pikemaajalist ja püsivat langust. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kasvõi osaliselt kuriteo negatiivseid tagajärgi. Kohus nõustub kannatanu esindajaga selles, et tervel inimesel on väga raske ette kujutada, kui ulatuslikult on liiklusõnnetus ja sellega kaasnenud tagajärjed ning terviseseisund muutnud kannatanu elu. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb faktilistest asjaoludest lähtudes. Eesti Vabariigis ei ole seadusandlikul tasemel kindlaks määratud täpseid hüvitise summasid, mis mingit liiki vigastuse eest järgneks. LkindlS § 32 lg 3 p-des 1-6 sätestatud rahasummad on üksnes kindlustusandjale suuniseks („eeldatakse“), mitte ei sätesta muuhulgas kohtu jaoks ammendavat loetelu kindlaksmääratud hüvitiste suurustega. Kohus nõustub kannatanu esindajaga ka selles, et nimetatud säte ei ole samuti kooskõlas

§ 134lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt peab välja mõistetav hüvitis olema mõistlik.

Kahju hüvitamise eesmärk on aga kahjustatud isiku asetamine võimalikult lähedasse olukorda. Kohus peab seega hindama konkreetseid asjaolusid, muuhulgas liiklusõnnetuses saadud vigastusi, vajadust operatsioonide teostamiseks - nende arvu, keerukust ja ulatust, tervisekahjustuste püsivust jne. Konkreetsetest asjaoludest tulenevalt saab kohus määrata põhjendatud hüvitise suuruse. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. Ka tsiviilkostja senisest tegevusest nähtub, et mittevaralise kahju hinnang on ikkagi kaalutlemisotsus, sest Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu on hageja mittevaralise kahju suuruseks hinnanud erinevatel ajaperioodidel nii 2600 eurot, 15 000 eurot kui ka 13 500 eurot. Järelikult ei ole ka kohtul põhjust asuda seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitise suurus oleks midagi eelnevalt kindlaksmääratud. Seega on ka vastuoluline tsiviilkostja seisukoht, et kannatanu mittevaralise kahju hüvitis ei saa olla suurem kui 13 500 eurot. Asjaolu, et mittevaralise kahju hüvitis ei saa muuta kannatanu terviseseisundit ja elukorraldust täielikult endiseks, ei tähenda seda, et välja mõistetav kahjuhüvitis ei peaks olema põhjendatult õiglases suuruses – on ilmselge, et täiendavad rahalised vahendid võimaldavad raskelt viga saanud kannatanul oma elutingimusi paremaks muuta ning vähemalt osaliseltki katab temal tekkinud füüsilised ja hingelised kannatused, mida ei põhjustanud hageja. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Lahendis nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et moraalse kahju eest väljamõistetava 22

(26)hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Riigikohtu õigusteabe osakonna koostatud kohtupraktika analüüsist1 „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“ nähtub, et sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest korral suurim hüvitis oli 15 000 eurot ja väikseim 500 eurot. Keskmine hüvitis oli 6443 eurot ja mediaan 5500 eurot. Olukorras, kus kannatanule tekitati raske, sh eluohtlik tervisekahjustus, oli keskmine hüvitis 5933 eurot ja mediaan 5500 eurot. Suurim hüvitis olukorras, kus kannatanule tekitati raske tervisekahjustus, oli 15 000 eurot, mis mõisteti välja üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-7387, milles süüdistatav tunnistati süüdi KarS § 423 lõike 1 järgi selles, et ta põhjustas liiklusõnnetuse, millega sai raskeid tervisekahjustusi sõiduki tagaistmel olnud kannatanu. Kohus luges tõendatuks, et kannatanul tekkis tervisekahjustus, mille tagajärjel halvenes tema elukvaliteet märgatavalt. Kannatanu ei saanud enam tööl käia, vajas igapäevaselt teiste abi, pidi käima taastusravis ja vigastused tegid talle haiget. Üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-8799 rahuldas kohus kannatanu nõude täielikult ja mõistis süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitiseks valitud perioodil välja väikseima summana 500 eurot. Süüdistatav tunnistati süüdi KarS § 423 lõike 1 järgi selles, et ta põhjustas ettevaatamatusest liiklusõnnetuse, mille tagajärjel murdis kannatanu reieluu. Kohus leidis, et kannatanu elukvaliteet on langenud, kuna ta lonkab senini ja kardab, et kukub. Kohus viitas veel sellele, et kuna kannatanu on eakas inimene, siis on liikumistraumad elukvaliteeti alandavad. Analüüsis on samuti välja toodud, et vaieldamatult peaksid kohtud arvestama, et hüvitise määrad varasematest aastatest ei pruugi olla enam praegusel ajal õiglased. Kohtupraktika ei ole mittevaralise kahju hüvitiste suuruse osas samuti ühtlane. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.09.2013 otsus asjas 3-2-1-80-13, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul on selleks kõige lihtsam võtta aluseks Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsid (sh tabel mittevaralise kahju väljamõistmise kohta). Ringkonnakohus leiab, et kõik need analüüsid on orientiiriks määramaks mittevaralise kahju hüvitist, kuid kaalu annavad ennekõike need kohtulahendid, mis on tehtud lähiajal. Seda seetõttu, et kohtupraktika on ajas muutuv ning hiljutised lahendid annavad kõige täpsema ülevaate sellest, milliseks on see kujunenud. Ei ole mõistlik vaadata vaid liiklusõnnetuse toimumise perioodi jäävaid lahendeid, kuivõrd hüvitised mõistetakse alati välja viivitusega (vt Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2021 otsus nr 1-20-278, p 69-76). LkindlS § 32 sätestab kriteeriumid, mille alusel kindlustusandja maksab kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustumisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitisi. LKindlS § 32 lg 2 järgi võetakse mittevaralise kahju hüvitamisel arvesse muu hulgas tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust ning ravi ja töövõime kaotuse kestust. Eelkõige tuleb kohtu seisukohalt arvestada hüvitise määramisel aga sellega, et hageja sattus liiklusõnnetusse hooletu juhi süül. Kokkupõrke tagajärjel sai kannatanu raskeid kehavigastusi. Hageja vajas statsionaarset ravi perioodil 12.01.-25.01.2021 ja taastusravi, mis kestab käesoleva ajani. Pärast õnnetust kaotas hageja töövõime ja sotsiaalse elu, olulisel määral on takistatud iseseisev toimetulemine ja hageja vajab järjepidevalt kõrvalist abi. Hageja vaimne tervis on õnnetuse tagajärjel oluliselt kahjustada saanud. Kuigi on positiivne, et kannatanu puuduv töövõime on asendunud osalise töövõimega, kannatanu liigub osaliselt iseseisvalt, saab 1 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf 23
(26)mingil määral hakkama igapäevaste koduste toimetustega ning käib ka osalise töökoormusega tööl, ei saa ainult nendele asjaoludele tuginedes öelda, et I. R. läbielatud kannatused on möödanik. Tema igapäevane elu käesoleval ajal on väga oluliselt erinev sellest, milline see oli enne liiklusõnnetust. Kohus peab vajalikuks märkida, et Janek Sirkeli poolt on küüniline vihjata sellele, nagu kannatanu oleks liiklusõnnetuse ajahetkel pedaalid sassi ajanud või et ta autost välja tulemisega võis vigastada ennast rohkem. On ilmne, et inimese esimene reaktsioon on ohu tekkimisel pidurdada, kui seda on ajaliselt võimalik teha, ja pärast liiklusõnnetust ka sõidukist võimalusel välja saada. Samuti leiab kohus, et ei ole asjakohane kindlustusandjal viidata kindlustusandjate enda praktikale kahjuhüvitiste maksmise osas – kindustustegevus on teatavasti äritegevus, millele kohalduvad ettevõtlusega seonduvad põhimõtted. Kohtul tuleb hüvitist välja mõistes arvestada konkreetse kriminaalasja aluseks olevate sündmustega ning kannatanu vigastuste ja läbielamistega, mitte vaid lähtuda võrdlusest teiste samalaadsete olukordadega. Analüüsid on tehtud alati minevikus toimunud sündmuste ja kahjuhüvitiste määramise kohta ega kajasta elukalliduse muutumist ajas ega ootusi mittevaralise kahju hüvitiste suurenemisele. Ei saa õigeks pidada olukorda, kus alati põhjendatakse mittevaralise kahju hüvitise suurust sellega, et see peab vastama juba sarnastes asjades väljamõistetud hüvitistele, millest tulenevalt ei saakski need ajas suureneda. Maakohus on seisukohal, et Eesti Vabariigis väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised on pigem väikesed ega vasta kannatanute tegelikele kannatustele ja üleelamistele. Liiga väikesed mittevaralise kahju hüvitised tekitavad kannatanule aga täiendava trauma - läbi tunnetuse, kuivõrd marginaalseteks tema kannatusi hinnatakse. Seejuures ei kuulu arvestamisele ainult see, milline on I. R. füüsiline ja vaimne vorm praegu, vaid mitme aasta jooksul õnnetuse tõttu läbielatu. Kohus nõustub tsiviilkostja poolt välja tooduga, et välja mõistetud hüvitised peavad olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad, sh et väljamõistetav hüvitis peab jääma samasse suurusjärku hüvitistega, mis on välja mõistetud sarnastel asjaoludel. On ka selge, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Eelnev aga ei tähenda seda, et kohtupraktika ei saa üldise heaolu tasemest ja kannatanul tekkinud kannatustest lähtudes muutuda. Lähtuda tuleb eelkõige sellest, et kannatanul tekkinud üleelamised saaksid objektiivse kõrvalseisja seisukohalt mõistlikul määral hüvitatud lähtuvalt üldisest heaolu tasemest. Tuleb ka rõhutada, et isegi Riigikohtu hinnangul ei ole mittevaralise kahju hüvitiste määramise osas Eesti kohtupraktika ühtne. Kohus, arvestades eelkõige I. R. tekitatud tervisekahjustuste iseloomu ja nendega tekitatud eeldatavat valu suurust (sh korduvaid operatsioone, taastusravi, abivajadust) ning asjaolu, et tema täielik tervenemine pole võimalik ja samuti kindlustuse poolt varasemalt hüvitatud mittevaralist kahju, peab antud juhul mõistlikuks mõista süüdistatavalt Janek Sirkelilt ja tsiviilkostjalt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu välja solidaarselt kannatanu I. R. liiklusõnnetuse tulemusena tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 16 500 eurot. Kohus hindab kannatanul tekkinud mittevaraliseks kahjuks kokku 30 000 eurot (13 500 on juba ära tasutud). Kohtumenetluses ei ole tuvastamist leidnud, et kannatanu tegevus oleks kuidagi temal tekkinud kahju suurendanud või soodustanud liiklusõnnetuse tekkimist. Seega ei tule kohaldamisele

§-s 139 sätestatu. Hüvitise väljamõistmine ei ole Janek Sirkeli suhtes ka ebaõiglane või ebamõistlik

§ 140mõttes.

Kuigi füüsilisel isikul ei pruugi olla võimalik selliseid rahalisi vahendeid koheselt kusagilt võtta, siis kohaldamisele tuleb solidaarne vastutus koos kindlustusandjaga, kellel on oma majandustegevusest tulenevalt nimetatud kahju tasumise võimekus olemas. 24

(26)Samuti tuleb süüdistatavalt Janek Sirkelilt ja tsiviilkostjalt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu solidaarselt välja mõista kannatanu I. R. kasuks viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2021.

a otsus nr 1-20-278, p 101-102). Kohus ei saa rahuldada hageja taotlust viivise väljamõistmiseks alates haginõude esitamisest, sest esiteks ei ole teada, millal kohtulahendid jõustuvad ja teiseks, hagiavalduse kohtule esitamise aeg sõltub eelkõige hagejast. Võttes viivisenõude aluseks aga kohtuotsuse jõustumise aja, koheldakse võlgnikke võrdselt. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Kannatanu esitas 16.03.

  1. a menetluskulude nimekirja ja palub jätta kõik menetluskulud õtäies ulatuses süüdistatava Janek Sirkeli kanda (tl 82). 20.12.
  2. a hagiavalduse täpsustuses (tl 27-28) palus kannatanu esindaja jätta kõik I. R. menetluskulud Janek Sirkeli ja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kanda. Kannatanu lepinguline esindaja on kohtule esitanud kulude hüvitamise taotluse summas 3318 eurot (koos käibemaksuga): 30.04.2022 arve nr 220439 – 1506,40 eurot; 30.12.2022 arve nr 221500 – 512,40 eurot ja arve nr 230230 – 1299,20 eurot. KrMS § 182 lg 2 kohaselt kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Sama sätte lõike 4 kohaselt võib kohus sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatust jätta süüdimõistetul, kannatanul või tsiviilkostjal seoses tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud osaliselt või täielikult tema enda kanda, kui kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TSMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi puudutavas osas on kohaldatav TsMS § 165 lg 3, mille kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et kannatanu esindaja poolt esitatud arvetel nr 220439, nr 221500 ja nr 230230 (tl 82-85) on kõik toimingud seotud tsiviilhagi taotluse menetlemisega maakohtus ning on põhjendatud ja mõistlikud, arvestades nii toimingute hulka kui ka nende ajalist kestust (14.03.2023 – kohtuistungiks ettevalmistus 1 tund; kohtuistungil osalemine 5 tundi ja 30 minutit; 15.03.2023 – menetluskulude nimekirja koostamine 18 minutit; kohtukõne teeside koostamine 56 minutit; 30.03.2022 – nõupidamine kliendiga 30 minutit; 04.04.2022 materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine 2 tundi ja 4 minutit; 07.04.2022 – kohtupraktika analüüs, täiendavate tõenditega tutvumine, suhtlus kliendiga, hagiavalduse koostamine 6 tundi ja 9 minutit; 28.04.2022 – kompromissettepaneku osas kliendiga arutelu 15 minutit; 13.12.2022 – ettevalmistus (kliendi materjalidega tutvumine), osalemine eelistungil, hagiavalduse täpsustuse koostamine (haginõude ulatus pärast osalist vabatahtlikku tasumist) 3 tundi ja 3 minutit). Kannatanu esindaja palus maakohtul lisaks kohtule esitatud arvetele kohtuistungi protokolli alusel arvestada kannatanu esindaja kulu ka seoses 16.03.
  3. a kohtuistungil osaletud aja eest tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks (20%). Kohus peab taotlust põhjendatuks. Teenuse tunnihind 140 eurot ilma käibemaksuta on kehtiva kohtupraktika kohaselt mõistlik (vt nt RKKKo 1-21-5033, p 19). 16.03.
  4. a istungiprotokolli kohaselt istung algas kell 10.00 ja lõppes kell 12.00, s.o selle kestus oli 2 astronoomilist tundi. Järelikult 25

(26)tuleb kannatanu esindajale 16.03.
  1. a kuupäeval kohtuistungil osaletud aja eest välja mõista 280 eurot + käibemaks ehk kokku 336 eurot ((280*0,2)+280). Seega tsiviilhagi menetlemisega seotud kuluks on kokku 3654 eurot. Kuivõrd käesolev kohtuotsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus peab põhjendatuks Janek Sirkelilt ja tsiviilkostjalt Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaalilt solidaarselt välja mõista tsiviilhagisse puutuva menetluskulu, s.o kannatanu esindaja kulu kokku summas 3654 eurot. Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kaasnev sundraha on 1,5 kuupalga alammäära, mis
  2. a on summas 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele ekspertiisikulu 61 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kohtualusele kutse kättetoimetamise kulu 5,76 eurot (tl 64). Kohus leiab, et kõigi menetluskulude korraga hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu. Samas arvestades, et Janek Sirkelil on võimalik minna tööle ja teenida tulu, ei pea kohus põhjendatuks osa menetluskulude riigi kanda jätmist. Isiku suhtes ei ole kuulutatud välja pankrotti, samuti ei ole kohtule teada, et Janek Sirkelile oleks määratud töövõimetus. Arvestades Janek Sirkeli varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3 alusel talle võimalus tasuda riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud kogusummas 1154,25 eurot (61 + 5,76 + 1087,50) osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul. Kuna maakohus mõistis Janek Sirkeli temale esitatud süüdistuses süüdi, jäävad Janek Sirkeli lepingulise kaitsja kulud KrMS § 180 lg 1 alusel tema enda kanda. Kohtunik Rutt Teeveer (allkirjastatud digitaalselt) 26
(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.