Obsah (8)

§ 109§ 152§ 43§ 104§ 108§ 252§ 136§ 170

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 8 . aprill 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-178 Haldusasi Sihtasutuse Eestimaa Loodu

) § 104 lg 5 punkt 4) ning hüvitamisele kuuluvad vaid mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

1. Kaebajad teatasid kohtule 01.04.2024 esitatud avalduses, et nõustuvad menetluse lõpetamisega ega taotle menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise eesmärgil. Lisaks taotlesid kaebajad, et kohus jätaks kõik menetluskulud – esialgse õiguskaitse taotluse menetluse ja kaebuse esitamisega seotud kulud – PTA kanda.
2. Vastustaja ei esitanud kohtu antud tähtajaks (04.04.2024) kaebaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ega taotlenud sellele vastamise tähtaja pikendamist. Kohtute infosüsteemist nähtub 01.04.2024 menetlusdokumendi (kaebaja vastus kohtunõudele, menetluskulude taotlus) vastuvõtmine avalikus e-toimikus. 2 KOHTU PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamine 10.

§ 152

lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152

lg 3).

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 11. Kohtu hinnangul saab haldusasja 3-24-178 menetluse lõpetada. Kaebajad pöördusid 20.03.2024 halduskohtusse kaebusega ehitusloa otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks, kuna kaebajate hinnangul tuli ehitusloa andmisel läbi viia KMH ja Natura hindamine. Halduskohtusse pöördumise ajal esitas RMK taotluse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks, millise taotluse vastustaja ka rahuldas. RMK taotluse kohaselt oli ehitusloa kehtetuks tunnistamine vajalik projektiga seotud võimalike keskkonnamõjude täiendavaks ümberhindamiseks ning KMH küsimuste kaalumiseks. Kohtu hinnangul on kaebajad seega kaebuses soovitud eesmärgi praeguseks saavutanud. Kaebajad ei ole taotlenud menetluse jätkamist vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks vastavalt

§ 152lg-le 2 ning on nõustunud menetluse lõpetamisega.

12. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva kohtuasja menetluse

§ 152lg 1 punkti 4 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg 1 punktile 2 ja § 155 lg-le 6 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kohus on seda tagajärge kaebajatele selgitanud ka 25.03.2024 kohtunõudes. 13.

§ 104

lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kuna käesolevas asjas lõpetab kohus menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 40 eurot käesoleva määruse jõustumisel tagastada SA ELF arvelduskontole nr EE282200221005100292 (vt 01.04.2024 menetlusdokumendi p 5.3). Menetluskulud 14.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse eespool nimetatud alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

109 lg 6).

§ 109

lg 11 järgi ei pea õigusabikulud olema reaalselt tasutud ehk õigusabikulude väljamõistmise eelduseks on üksnes see, et menetlusosalisel on tekkinud nende kulude kandmise kohustus.

1. Kaebajate menetluskulude taotluse kohaselt seisnevad menetluskulud järgnevas:  esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega kantud kulud 898,40 eurot (koos käibemaksuga), s.o lepingulise esindaja kulu 878,40 eurot vastavalt õigusteenuse 08.02.2024 tegevusaruandele (01.04.2024 menetlusdokumendi lisa 3) ja arvele nr 3/2024 (lisa 4) ja riigilõiv 20 eurot (lisa 5);  kaebuse esitamisega kantud kulud 1317,60 eurot (koos käibemaksuga), s.o lepingulise esindaja kulu vastavalt õigusteenuse 01.04.2024 tegevusaruandele (lisa 6) ja arvele nr 12/2024 (lisa 7). 3
2. Kohtu hinnangul on vaidlustatud ehitusloa kehtetuks tunnistamine tingitud kohtule käesolevas haldusasjas esitatud kaebusest. Kuna vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu vaielnud, järeldab kohus, et eelnimetatud asjaolu üle vaidlus puudub. Kuigi RMK taotlus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks allkirjastati enne kaebuse allkirjastamist ja halduskohtule esitamist, tunnistas vastustaja ehitusloa kehtetuks järgmisel päeval pärast kaebetähtaja viimasel päeval kaebuse kohtule esitamist (vt ka 01.04.2024 menetlusdokumendi lisa 1, lk 8).
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jätta vastustaja kanda.
4. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitamisega kantud kulu 1317,60 eurot teostatud õigusteenuste 01.04.2024 tegevusaruandes märgitud menetlustoimingutega (kohtule arusaadavalt on kaebajad kulude arvestusest välja arvanud osalemise 18.03.2024 kohtumisel) võrrelduna ülemääraselt suur ega põhjendamatu. Samuti ei esine teisi nimetatud menetluskulu väljamõistmisest keeldumise aluseid.
5. Lisaks palub kaebaja vastustajalt välja mõista käesolevast kaebusest eraldiseisvas kohtuasjas nr 3-24-178 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse menetluses kantud menetluskulud kokku 898,40 eurot, mille moodustavad kaebaja kulutused volitatud esindaja osutatud õigusabile (878,40 eurot) ja riigilõiv esialgse õiguskaitse esitamisel (20 eurot).
6. Kuna eraldiseisvas menetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus lahendati lõplikult (26.01.2024), siis tekkis kohtule kaebuse esitamisel uus

-i mõttes iseseisev kohtuasi. Olgugi, et mõlemad kohtuasjad kannavad sama numbrit, on kohtuasjad olnud määratud lahendamiseks erinevatele kohtukoosseisudele. Kohus ei pea mõistlikuks ega lubatavaks olukorda, kus vaidemenetluse ajal toimunud esialgse õiguskaitse menetluse kulud jagatakse alles hiljem, põhivaidluse raames. Seda ei näe ette ka kohtumenetlust reguleerivad õigusnormid. 21.

§ 109

lg 2 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Halduskohtu 26.01.2024 määrusega lõppes menetlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal ning tegemist oli iseseisva menetlusega. Seega oli halduskohtul pärast esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist kohustus ka menetluskulud jaotada. Niisiis, kui esialgse õiguskaitse taotlus esitatakse halduskohtule pärast haldusorganile vaide esitamist, peab taotluse esitaja vastavas erimenetluses arvestama sellega, et kohtul tuleb menetlust lõpetavas määruses jaotada ka menetluskulud. 22. Nimetatud menetluses taotlesid kaebajad küll menetluskulude jätmist PTA kanda, kuid ei esitanud koos esialgse õiguskaitse taotlusega menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Taotlusele oli lisatud üksnes riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus (18.01.2024 taotlus; lisa 4).

§ 252

lg 2 kohaselt kohaldatakse esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisele lihtmenetluse sätteid, kui

24. peatükist ei tulene teisiti.

§ 136

teise lause järgi võib kohus lihtmenetluses anda tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks, kuid ei pea seda tegema. Sellega on lihtmenetluses sätestatud erand

§ 109lg‑st 1.

Halduskohus ei andnud tookord esialgse õiguskaitse taotluse menetluses kuludokumentide esitamiseks tähtaega. Halduskohus rahuldas 26.01.2024 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse, ent määruses jäi lahendamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotluses esitatud taotlus 4 menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks, sh eraldi ei arvestatud menetluskuluna ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu. Kui kohus on jätnud menetluskulud menetlust lõpetavas määruses jagamata, on menetlusosalistel võimalik taotleda täiendava määruse tegemist (

§ 170

lg 1 punkt 3, § 178 lg 3) ning esitada koos täiendava määruse taotlusega ka kuludokumendid. Kohtul tuleb sellisel juhul anda teistele menetlusosalistele võimalus menetluskulude kohta oma seisukoha avaldamiseks1. Erimenetluse kohtuasja toimikust ei nähtu, et kaebajad oleksid pärast menetlust lõpetava määruse kättetoimetamist ja

§ 170

lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul taotlenud kohtult täiendava määruse tegemist ning esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid.

1. Ka juhul, kui vaidemenetluse ajal toimunud esialgse õiguskaitse menetluse kulude jagamine põhivaidluse raames oleks lubatav, ei peaks kohus kaebajate kulutusi volitatud esindaja osutatud õigusabile täies ulatuses vastustaja kanda jätmist õigeks.
2. Kohtul tuleks menetluskulude jaotamisel arvestada asjaolu, et taotlejatel oleks olnud võimalik oma eesmärk saavutada kohtuväliselt, taotledes PTA-lt vaidlusaluse otsuse täitmise peatamist. HMS § 81 sätestab, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Sisuliselt oleks ehitusloa täitmise peatamise mõju ehitamisele konkreetsel juhul samaväärne ehitusloa kehtivuse peatamise mõjuga
3. Kohus möönab, et esialgse õiguskaitse taotleja käsutab ise oma menetlusõigusi ning teeb ise oma valikud, millist õiguskaitse võimalust eelistada (käesoleval juhul haldusakti täitmise peatamise taotlus vaideorganile või esialgse õiguskaitse taotlus kohtule). Muu hulgas võib sellise valiku puhul olla mõistetav, et isik eelistab pöörduda õiguskaitse saamiseks sõltumatu kohtu, mitte aga haldusorgani, kellega tal on käimas õigusvaidlus, poole. Väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika kohaselt ei ole erinevalt kohtumenetluse kuludest võimalik taotleda haldusmenetluse (sh vaidemenetluse) kulude väljamõistmist haldusorganilt. Kohtumenetluse eelistamine ja sellest tulenev menetluskulude tasumise kohustus ei tohiks takistada tõhusa õiguskaitse saamist, aga samas ka luua ülemäära koormavat tagajärge haldusorgani ja lõppkokkuvõttes avaliku ressursi kasutuse seisukohast. Kohtu hinnangul saanuks kaebajad antud juhul siiski esitada PTA-le taotluse haldusakti täitmise peatamiseks kohtumenetluses õigusabi kasutamata ning arvestades, et esialgse õiguskaitse menetluses ei vaielnud ei PTA ega RMK esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, oleks taotluse lahendamine vaidemenetluses tõenäoliselt viinud sama (kaebaja jaoks soodsa) tulemuseni.
4. Lisaks tuleks kohtul arvestada, et halduskohtule 18.01.2024 esitatud taotluse tekst kattub valdavas osas PTA-le samal päeval esitatud vaide tekstiga, s.o olulises osas on tuginetud vaides käsitletud faktoloogiale ja õiguslikule arutelule. Sellises olukorras tähendaks täies ulatuses esialgse õiguskaitse kulude väljamõistmine sisuliselt kohtueelse vaidemenetluse kulude väljamõistmist, mis ei ole kohtupraktika kohaselt lubatav. Kohus arvestaks samuti, et kaebajad on 18.01.2024 taotlust põhistanud analoogselt varasemalt nt haldusasjas nr 3-21-2990 SA ELF-i esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega, mistõttu loeks kohus, et esialgse õiguskaitse menetluskulud on selgelt ülepaisutatud. 1 RKHK 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p
5. Vrd nt SA ELF haldusasjas nr 3-21-2990 koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati ajutiselt 28.12.2021 määrusega ning peatati maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks PTA antud ehitusloa täitmine, kuigi kaebaja taotles ehitusloa kehtivuse peatamist. Nimetatud määrust SA ELF ei vaidlustanud. 2 5
6. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1317,60 euro ulatuses. Esialgse õiguskaitse taotluse osas esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse jätab kohus läbi vaatamata. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6