← Eesti

2-23-16944/8

Obsah (6)§ 162§ 177§ 175§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. märts 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-16944 Tsiviil

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 2.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

  1. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tasutud riigilõiv 840 kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. 3.
  2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist hagimenetluses summas 420 (100x3h ja 30 min, lisandub käibemaks) eurot. 3.
  3. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates 2

(3)2-23-16944 eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ja 30 minutit (1 tund = 100 eurot + km) ja summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tund. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kuludeks kokku 240 eurot (2 h x 100 eurot + 40 eurot käibemaks). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 1080 eurot. 4.

§ 177

lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik 11.04.2024 Veaparandusmääruse RESOLUTSIOON: 1. Parandada käesolevas tsiviilasjas Pärnu Maakohtu 11.03.2024 tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 2 ning lugeda õigeks, et „Välja mõista J.S.ilt (S., isikukood xxxxxxxxxxxxxx) Fresh Finance OÜ ja kostja vahel 17.08.2020 sõlmitud laenulepingust nr. 11268 tulenev võlgnevus 6338 eurot, intress 1059.36 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 5.01.2023-30.11.2023 eest 1776.38 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot, kokku 9223.74 eurot PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks“. 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.