KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-1925 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi J.O väärteoasi Liiklusseaduse § 74 Menetlusalune isik J.O (isikukood XXX, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx töökoht OÜ W ) Asja läbivaatamise kuupäev 11.oktoober 2010.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Hannes Küünarpuu 23 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 83 lg 4 ja 5, KrMS § 126 lg 3 p 3 ning VTMS §-dest 83 p 1, 107-111, 113, kohus otsustas:
- 23 Süüdi tunnistada J.O LS § 74 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, so summas 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni.
- Konfiskeerida J.O-lt ära võetud ja kohtusse saadetud kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade "Cobra XRS 9345“ koos toitejuhtmega ja anda need kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse, andes need üle Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži Paikuse koolile. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul
- Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik J.Juks koostas 07.06.2010.a. väärteoprotokolli nr 20100505812104, mille kohaselt juhtis J.O 07.06.2010.a. kell 11:03 Harju maakonnas, Tallinnas, Laagna teel, Mustakivi tee ja Varraku tn vahel liikumissuunaga Varraku tn poole, mootorsõidukit Volkswagen Phaeton reg nr. xxx, milles asus liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade Cobra XRS 9345, mis oli sisse lülitatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LE § 224 nõudeid ja pani toime LS § 7423 ettenähtud väärteo. 11.10.2010.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kohtukutse on viimane isiklikult kätte saanud 09.09.2010.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LE § 224 nõuete rikkumisena ja LS § 7423 ettenähtud väärteona. Karistuseks taotles rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni ja kiirusemõõteseadet avastava seadme konfiskeerimist ning selle üleandmist Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledžile õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Kohtuotsuse põhjendused: Kohus, vaadanud läbi väärteoasja kirjalikud materjalid, sh menetlusaluse isiku seletused kohtuvälises menetluses, on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt LS 7423 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud ja isikut tuleb selle teo toimepanemise eest karistada. LE § 224 kohaselt ei tohi sõidukis olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt peatati menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduk, millel oli sisselülitatud kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on J.O märkinud, et tema juhtis 07.06.2010.a. mootorsõidukit VW Phaeton reg nr xxx. Samuti on menetlusalune isik ülekuulamisel kinnitanud, et seade, milline talt ära võeti, ei kuulunud temale - J.O-le , vaid kaasreisijale ning tema ei teadnud märgitud seadme tööeesmärki ning seda, et nimetatud seadme kasutamine on seadusega keelatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on menetlusalune isik J.O märkinud, et ta palub seadet mitte konfiskeerida, kuna see ei kuulu talle ja ta peab selle seadme omanikule tagastama. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik J.Juksi poolt 07.06.2010.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub lisaks, et eelpool märgitud kuupäeval, kellaajal, kohas ja sõidukist avastati sõiduki tuuleklaasile, üles serva, tahavaatepeegli kõrvale paremale poole kahe ümmarguse iminappkinnitusega kinnitatud 2 musta ja halli värvi seade Cobra XRS 9345, mis oli ühendatud musta värvi juhtmega sõiduki keskkonsooli, seadme ekraanil põles punane kiri „C“. Pärast sõiduki peatamist seade eemaldati juhi poolt tuuleklaasilt ja anti kõrvalistujale. 07.06.2010.a. koostatud uurimiseksperimendi protokolli kohaselt reageeris seade Cobra XRS 9345 liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmele ja kiirusmõteseadme tööd avastada võimaldav seade reageeris seadmele Cobra XRS
- Menetlusalune isik on tunnistanud, et seade ei kuulunud talle ning ta ei teadnud, et seadet ei tohi autos olla, kuid menetlusalune isik ei ole kordagi eitanud seadme kasutamist. Kuna sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt eemaldas juht seadme tuuleklaasilt ning andis kõrvalistujale, siis see näitab, et J.O püüdis seadet peita peatamise hetkel. Seega on menetlusalune isik pannud väärteo toime tahtlikult, kuivõrd ta teadis sellise seadme kasutamise keelust. Kuna seade oli sisselülitatud, seega töötas, siis sellest sai kasu ainult sõidukijuht, kelleks oli J.O. Puudub loogiline selgitus, miks kaasreisija peaks olema huvitatud kõnealusest kiirusemõõteseadet avastavast seadmest. J.O suhtes väljastatud karistusregistri õiendist nähtub, et isikut on varem liiklusalaste väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks. Kohus peab vajalikuks märkida, et eelnevad karistused on määratud just sellise teo toimepanemise eest, mille avastamise vältimiseks J.O 07.06.2010.a seadet Cobra XRS 9345 kasutas. Kohus ei pea, menetlusaluse isiku - J.O poolt antud selgitusi selle kohta, et tema ei teadnud seadme kasutamise tööeesmärgist ja seadme kasutamise keelatusest usutavaks, vaid antuks eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik J.O on 23 temale inkrimineeritud väärteo toime pannud tahtlikult ja J.O on LS § 74 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, so kuni 6000 krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohal, et vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut J.O karistada. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. J.O teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. Arvestades menetlusaluse isiku - J.O süü suurust ja karistust nii kergendavate kui raskendavate asjaolude puudumist, peab kohus põhjendatuks J.O karistamist sanktsiooni keskmises suuruses 40 trahviühikuga ehk 2400 krooniga. Kohus on seisukohal, et selline karistus on piisav mõjutamaks menetlusalust isikut käituma edaspidi ühiselukorraldust järgival ja arvestaval viisil. Menetlusaluselt isikult ära võetud kiirusemõõteseadet avastav seade, mille kasutamine sõidukis on LE § 224 kohaselt keelatud, kuulub seetõttu KarS § 83 lg 4 ja lg 5 alusel konfiskeerimisele, kuna tegemist on õigusvastase teoga. Aulike Salo Kohtunik 3 4