Obsah (7)

§ 63§ 66§ 87§ 15§ 16§ 2§ 56

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-10-594 Otsuse kuupäev 14.07.2010.a. Kohtunik Heli Heli Väinaste Väinaste Kohtuasi N.J väärteoasi Liiklusseaduse §-de 74 1 lg 1, 747 ja 74

§ 63

lõikest 3, 1 Liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800 krooni; määrati Liiklusseaduse § 74 7 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 krooni ja määrati Liiklusseaduse § 74 35 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. on 600 krooni, osaliselt karistuste määramise osas ja teha selles osas uus otsus. 1 lg 1, 74 7 ja 74 35 lg 1 järgi ning 3. Süüdi tunnistada N.J Liiklusseaduse §-de 74

§ 63lg 1 sätteid kohaldades karistuseks mõista rahatrahv 30 trahviühikut, s.o.

1800 krooni. 4.

§ 66

lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi selliselt, et mõistetud rahatrahvist tasuda igakuuliselt alates augustist 2010.a. vähemalt 150 krooni kuni trahvi täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas 2 või arvele 221023778606

1. Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD
2. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Silver Püssim koostas menetlusalusele isikule N.J-ile 07.01.2010.a. väärteoprotokolli AB 1121602 selle kohta, et menetlusalune isik N.J 07.01.2010 kell 17.45 Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Toolse teel, liikudes Toolse suunas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juhtis mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus; juhtis mootorsõidukit, omamata kaasas sõiduki registreerimistunnistust ja omaniku poolt väljaantud kirjalikku volikirja, rikkudes sellega Liikluseeskirja §-de 70 p 3,4, 219 ja Liiklusseaduse § 20 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, millised on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-de 74 1 lg 1, 747 ja 7435 lg 1 järgi. Antud väärteoasjas väärteoprotokollile AB 1121602 menetlusalune isik N.J vastulauset ei esitanud. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 08.02.2010 otsusega väärteoasjas nr: 2400,10,000004 määrati menetlusalusele isikule N.J-ile, juhindudes

§ 63

lõikest 3, Liiklusseaduse § 741 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800 krooni; määrati Liiklusseaduse § 747 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 krooni ja määrati Liiklusseaduse § 74 35 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. on 600 krooni, sest menetlusalune isik N.J 07.01.2010 kell 17.45 Lääne-Viru maakonnas Kunda linnas Toolse teel juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõidukijuhi juhtimisõigust, mootorsõidukil nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus, puudus sõiduki registreerimistunnistus ja kirjalik volikiri. Menetlusalune isik N.J rikkus seega Liikluseeskirja §-de 70 p 1,3,4; 219 nõudeid, pannes toime väärteo, millised on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-de 74 1 lg 1, 747 ja 74 35 lg 1 järgi.

1. 18.02.2010.a. esitas menetlusalune isik N.J Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 08.02.2010.a. otsusele väärteoasjas nr: 2400,10,
2. Kaebuses esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused, millest tulenevalt kohus 19.02.2010.a. määrusega jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 08.03.2010.a. esitas menetlusalune isik N.J nõuetekohase kaebuse. Kaebuse kohaselt ei tutvustatud menetlusalusele isikule protokolli koostamisel VTMS §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi ning ei võetud protokollile allkirja. Kohtuvälise menetleja 3 otsuses ei ole kirjas võimalust rahatrahvi tasumiseks osade kaupa. Menetlusalusele isikule ega tema seaduslikule esindajale seda võimalust pakutud ei ole ning seda ei ole ka otsuses kirjas. Lisaks puuduvad otsuses kergendavad ja raskendavad asjaolud. Otsuses on märgitud, et N.J töötab Xxxxis, tegelikkuses menetlusalune isik ei tööta, vaid õpib Xxxxis, ta oli teo toimepanemise ajal 16 aastane, tal puudub iseseisev sissetulek, millest tasuda rahatrahvi 3000 krooni. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja-ema on lapsehoolduspuhkusel, isa töötab, peres on neli alaealist last, mistõttu ei ole ka perel võimalik korraga tasuda rahatrahvi. Menetlusalune isik N.J saab aru oma teo keelatusest ja mõistab oma süüd, teda ei ole varem karistatud, ta on alaealine ning tal puudub sissetulek, millest tulenevalt taotleb üle vaadata kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus ning määrata karistus

§ 87

kohaselt või vaadata üle tõendid ja hinnata tekitatud kahju suuruse järgi ümber karistus, sh võimalusel rahatrahv ajatada. N.J avaldab, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja ei soovi kaitsjat.

1. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku N.J kaebusele on seisukohal, et N.J-ile on karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alusega. Kaebuses esitatud väide, et N.J-ile ei ole tutvustatud VTMS § 19 kohaselt menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi ning selle kohta puudub menetlusaluse isiku allkiri, ei pea paika. Õigused ja kohustused on N.J poolt läbi loetud ja allkirjastatud. Samuti väidab kaebuse esitaja, et menetlusalusele isikule ega tema emale ei pakutud võimalust tasuda määratud rahatrahv ositi. N.J sai väärteoprotokolli AB 1121602 koopia, mille andmete õigsusega ja sisuga on ta tutvunud, kinnitades seda ka oma allkirjaga. Väärteoprotokollil ja selle koopial on kirjas: - Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause (vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole). - Menetlusalusel isikul on õigus mõjuvatel põhjustel esitada taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Taotluse peab esitama enne väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäeva. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr: 2400,10,000004 on menetletud vastavalt seadusele ja määratud karistus on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. VTMS § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 4 Liiklusseaduse § 74 1 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt. Liiklusseaduse § 747 näeb ette vastutuse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. Liiklusseaduse § 7435 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 74 1-7427, 7430-74 32 või 7464 sätestatud väärteokoosseis. Liikluseeskirja § 70 p 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi; punkti 3 kohaselt sõiduki registreerimistunnistuse ja punkti 4 kohaselt muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. Liikluseeskirja § 219 kohaselt peavad liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.
4. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku N.J poolt väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning tunnistaja ülekuulamise protokolliga. N.J on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna kinnitanud, et 07.01.2010 juhtis ta sõiduautot xxxx. Tal puudub juhtimisõigus. Auto kuulub talle ja ta tahtis sellega sõita maale, et autol mootor ära vahetada ning ülevaatus läbida. Autol puudusid dokumendid, sest auto müüja ei andnud neid ostmisel kaasa. Tunnistaja Slavik Astašenkov on kohtuvälises menetluses kinnitanud, et oli 07.01.2010 patrullis koos juhtivkonstaabel Silver Püssimiga Kunda linnas, kui kella 17.45 paiku märkasid nad sõiduautot xxxx, reg märk xxxx, mille kontrollimisel selgus, et sõidukil puudub tehnoülevaatus. Auto liikus Kundast välja Toolse poole ning nad sõitsid autole järgi. Toolse teel lülitas Silver Püssim sisse sinise ja punase vilkuri, kuid auto oli juba sõitnud lumevalli. Auto juhiistmel oli N.J ja kõrval istus K R. N.J tunnistas, et autot juhtis tema ja tal puudub juhtimisõigus, samuti polnud tal esitada auto dokumente, kuid auto pidi temale kuuluma. N.J pidi käima autokoolis ja tegema piiratud juhtimisõigusega juhilubasid. Auto pidi viima sõbra juurde remonti. Silver Püssim koostas N.J-ile protokolli juhtimisõiguseta juhtimise eest. 07.01.2010 on Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Silver Püssim teinud menetlusaluse isiku N.J suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse Liiklusseaduse § 20 1 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Menetlusalune isik N.J on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 07.01.2010 kell 17.45 kuni vastava kategooria omandamiseni. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku N.J süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja väide selle kohta, et talle ei tutvustatud väärteoprotokolli koostamisel tema õigusi ja kohustusi ning temalt ei võetud selle kohta allkirja on ümber lükatud 5 väärteoprotokolli AB1121602 originaaliga (tl 19), milliselt nähtub, et menetlusalune isik on sellele oma allkirja andud (eraldi allkiri on ka isiku õiguste ja kohustuste juures).

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik N.J pani väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku N.J väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Arvestades eeltoodut, ei heida kohus kohtuvälisele menetlejale ette seda, et väärteomenetlust ei ole lõpetatud ja ei ole kohaldatud

§-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või ei ole antud väärteoasja materjale üle alaealiste komisjonile. 6.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §-des 74 1 lg 1, 747 ja 7435 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik N.J. Menetlusalune isik N.J on pannud toime ühe teo, mis vastab kolmele eri süüteokoosseisule. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku N.J suhtes kohaldanud

§ 63

lg 3, mis sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Liiklusseaduse § 74 1 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Liiklusseaduse § 74 7 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Liiklusseaduse § 74 35 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele

§ 63

lg 3, vaid kohaldada tuleb

§ 63

lg 1, mis sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses märkinud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et võimalik on arvestada karistust kergendava asjaoluna N.J poolt süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Lisaks sellele märgib kohus, et menetlusalust isikut N.J ei ole varem väärtegude toimepanemise eest karistatud, ta on alaealine kooliõpilane, kes ei oma iseseisvat sissetulekut. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et N.J tuleb süüdi tunnistada Liiklusseaduse §de 741 lg 1, 747 ja 74 35 lg 1 järgi ning

§ 63

lg 1 sätteid kohaldades tuleb talle karistuseks mõista rahatrahv 30 trahviühikut, s.o. 1800 krooni. Põhjendatud on menetlusaluse isiku N.J taotlus rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks.

§ 66

lg 2,3 kohaselt kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus N.J kaebuse osaliselt, tühistades Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo 6 Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 08.02.2010.a. otsuse väärteoasjas nr: 2400,10,000004 osaliselt karistuste määramise osas ja teeb selles osas uue otsuse. Menetlusalusel isikul N.J tuleb tasuda rahatrahv 1800 krooni ositi, tasudes alates augustist 2010.a. igakuuliselt vähemalt 150 krooni kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 05.augustil 2010.a. Nooremreferent Heli Väinaste Merle Kaegas Merle Kaegas