1-18-5717/19

1-18-5717 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-5717 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu M.K (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 03.04.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada M.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 06.11.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada M.K katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada M.K suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo oksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. M.K-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. M.K vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele ja M.K-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 07.03.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 13.07.
10. a kohtuotsusega tunnistati M.K süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 08.11.
11. a ja lõpp on 06.11.
12. a. M.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vanglas viibib ta teist korda. Viimased kolm kuritegu on ühiskonnaohtlikud (joobes juhtimised). Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, oma tegude tagajärgedele mitte mõtlemine, mõjutatavus. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Tulenevalt alla aastasest karistusajast ei ole isikule individuaalset täitmiskava koostatud. Alates 03.01.2019 on isik määratud majandustöödele ning tööülesandeid täidab ta korrektselt. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on heas seisukorras puuküttega vanemat tüüpi kolmetoalise majaga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Ema on andnud enda nõusoleku isiku elama asumiseks nimetatud aadressile ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Valdavalt hakkab kinnipeetav seal elama üksi. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda tööle ettevõttesse Xxxx OÜ xxxx. Telefonivestlusel kinnitati, et isikul on võimalik nimetatud ettevõttesse tööle asuda, kuid garantiikirja esitatud ei ole. Tallinna Vangla andmetel on isikul 06.02.2019 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 4023 euro ulatuses ning vabanemisfondis on 60,80 eurot. Kinnipeetava vanemad on valmis teda toetama ja aitama. M.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha M.K vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et M.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab M.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglakaristusest teinud vajalikud järeldused ning seadnud endale iseloomutusest nähtuvalt realistlikud eesmärgid, mis viitavad sellele, et isikul on tahe enda elukäiku muuta. Enda sõnul on ta motiveeritud oma käitumist muutma, kuna on aru saanud kuhu ta on oma tegudega jõudnud. Pärast vabanemist on M.K olemas ka kindel eluja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.K , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/