← Eesti

2-23-123850/12

Obsah (9)§ 230§ 405§ 442§ 173§ 162§ 165§ 174§ 175§ 177

2-23-123850 KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-123850 Tsiviilasi K. G. hag

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eeltoodut arvestades, kui kostja väidab, et ta on kasutanud materjale ja teinud töid suuremas väärtuses, kui hageja on seda arvestanud, siis peab kostja seda tõendama. 3.

  1. Hageja on arvestanud, et kostja I tegi töövõtulepingu alusel tema korteris töid kokku hinnaga 300 eurot ja kasutas materjale hinnaga 89,19 eurot. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud, et kostja I tegi töid suuremas väärtuses, kui hageja on seda arvestanud. Kostjad on esitanud tõendina Antvergo OÜ 17.12.
  2. a hinnapakkumise (dtl 80), milles on pakutud tööde hinnaks 875 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku koos käibemaksuga summas 1067,50 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kolmanda isiku hinnapakkumise alusel ei saa antud juhul kostja I soorituse väärtust arvestada. VÕS § 189 lg 3 näeb ette, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see sama paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled leppisid kostja I poolt teostatud tööd ja tööde hinnad kokku vastavalt 18.02.
  3. a hinnapakkumises toodule. Hinnapakkumise (dtl 29, 37) järgi oli esimese etapi tööde, sh demonteerimine, prügi väljaviimine ning materjalide toomine, hind kokku summas 1750 eurot, mille eest hageja tasus ettemaksu 1500 eurot, sh 1000 eurot tööde ja 500 eurot materjalide eest. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet selle kohta, et kostja I teostas nimetatud demonteerimise tööd ainult osaliselt ja prügi jäi välja viimata. Hageja on esitanud tõendina fotod (dtl 89-104), millelt nähtub, et lammutustööd on pooleli ja lammutusning ehituspraht on põrandal. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja I tegi töid ja kulutas materjale suuremas ulatuses, kui hageja on esile toonud. 3.
  4. Kõike eeltoodut arvestades on hageja nõue solidaarselt kostjatelt ettemaksu summas 1110,81 eurot tagastamise nõudes asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1110,81 eurot. 5

(7)3.5. Arvestades hagihinda on tegemist

§ 405

lg-s 1 nimetatud hagiga, mida kohus võib oma õiglase äranägemise kohaselt menetleda lihtsustatud korras.

§ 442

lg 10 näeb ette, et sama seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Vastavalt § 637 lg-le 21 võetakse sama seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotus 4. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldab hagi, siis on põhjendatud

§ 162lg 1 alusel jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kuna kohus teeb otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis

§ 165lg 3 alusel jätab kohus ka menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.

5.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 116-117) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1480 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1200 eurot. Kostjad hageja menetluskulude kohta seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu kokku summas 280 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 215 eurot hagi esitamisel. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu summas 280 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on menetluses esindanud lepingulise esindajana jurist Andreas Lunden. Menetluskulude nimekirja (dtl 116-117) kohaselt tegi hageja esindaja toiminguid kokku 10 tunni ulatuses alljärgnevalt: 1) Materjaliga tutvumine, kliendiga nõupidamine ja kohtupraaktika talle selgitamine – 1 tund; 2) hagi koostamine ja tõendite struktureerimine – 4,5 tundi; 3) Kostjate 04.08.2023. a vastusega tutvumine - 15 minutit; 4) Seoses kostjate vastusega vastuse koostamine - 30 minutit; 5) 06.12.2023. a istungiks ettevalmistamine – 30 6

(7)minutit; 6) 07.12.2023.a istungil osalemine - 45 minutit; 7) 19.12.
  1. a kostja poolt esitatud seiskohaga tutvumine ja 20.12.2023.a lõplikute seiskohtade koostamine - kokku 2 tundi 45 minutit; 8) 02.02.
  2. a taotlus ja 15.03.
  3. a menetluskuulude nimekirja koostamine – 15 minutit. Hageja esindaja taotleb toimingute eest tasu hinnaga 120 eurot tund. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, saab lugeda märgitud hageja esindaja toimingud vajalikuks. Kohtu hinnangul saab lugeda vajalikuks ja mõistlikult põhjendatuks ka ajakulu toimingutele märgitud ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja esindaja taotletava tasumäära, mis on 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Tasumäär sellises ulatuses jääb kohtumenetluses sarnastes asjades keskmiselt taotletava lepingulise esindaja tasu piiresse. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 10 tunni eest, tasumääraga 120 eurot tund, kokku summas 1200 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja vastaspoole hüvitatavaks menetluskulud kokku summas 1480 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 1200 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1480 eurot kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel otsuses, et kostjatel tuleb neilt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.