← Eesti

1-20-3934/128

Obsah (20)§ 2172§ 201§ 376§ 344§ 345§ 3891§ 22§ 384§ 3811§ 64§ 68§ 73§ 78§ 491§ 83§ 832§ 84§ 209§ 2§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. november 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3934 (ühendatud kriminaalasjad nr 1-20-3934 ja 121-3142

§ 2172

lg 1,

§ 201

lg 2 p 1, 2, 4,

§ 376

lg 1,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1,

§ 3891

lg 1 järgi, Urmet Lokk süüdistatuna

§ 2172

lg 1 –

§ 22

lg 3,

§ 201

lg 2 p 2, 4,

§ 384

lg 1,

§ 3811

lg 2,

§ 376

lg 1,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1,

§ 3891

lg 1 järgi, Rainer Puhk süüdistatuna

§ 201

lg 2 p 1, 2 –

§ 22

lg 3,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Dmitri Jeršov isikukood: 38511213739 elukoht: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX, XXX haridus: XXX töökoht: XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Marko Tammann Süüdistatav Urmet Lokk isikukood: 38212296520 elukoht: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX õppeasutus: XXX, XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Andres Veski Süüdistatav Rainer Puhk isikukood: 37812105217 elukoht: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX, XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud lepinguline kaitsja advokaat Kaspar Lind Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Dmitri Jeršov

§ 2172lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Dmitri Jeršov

§ 201lg 2 p 1, 2, 4 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Dmitri Jeršov

§ 376lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Dmitri Jeršov

§ 344lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Dmitri Jeršov

§ 345lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Dmitri Jeršov

§ 3891

lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Dmitri Jeršovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Dmitri Jeršovi eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2018.

a 01.02.

  1. a ja 29.04.
  2. a, so 4 (neli) päeva karistusaja hulka ning lugeda Dmitri Jeršovi kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist ) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta käesoleva kohtuotsusega mõistetud 3 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust Dmitri Jeršovi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Dmitri Jeršov ei pane 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.11.2022. a. 2

(150)

§ 491

lõike 1 alusel kohaldada Dmitri Jeršovile lisakaristusena ettevõtluskeeld 3 (kolmeks) aastaks. 2. Süüdi tunnistada Urmet Lokk

§ 2172

lg 1 –

§ 22lg 3 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Urmet Lokk

§ 201

lg 2 p 2, 4 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Urmet Lokk

§ 384

lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Urmet Lokk

§ 3811lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Urmet Lokk

§ 376lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Urmet Lokk

§ 344lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Urmet Lokk

§ 345lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Urmet Lokk

§ 3891

lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista Urmet Lokile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Urmet Loki eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2018.

a – 31.01.

  1. a ja 29.04.
  2. a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda Urmet Loki kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta käesoleva kohtuotsusega mõistetud 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust Urmet Loki suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Urmet Lokk ei pane 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.11.2022. a.

§ 491lõike 1 alusel kohaldada Urmet Lokile lisakaristusena ettevõtluskeeld 3 (kolmeks) aastaks. 3

(150)3. Süüdi tunnistada Rainer Puhk

§ 201

lg 2 p 1, 2 –

§ 22lg 3 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Rainer Puhk

§ 344lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Rainer Puhk

§ 345

lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Rainer Puhkile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta käesoleva kohtuotsusega mõistetud 3 aastat vangistust Rainer Puhki suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Rainer Puhk ei pane 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.11.

  1. a.
  2. Asitõendid, salvestised, äravõetud objektid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: - - Pakend nimetusega BIOTOPRESURS, milles Valgevene äriühinguga OOO Biotopresurs seotud originaaldokumendid (14.03.
  3. a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli aluseks olevad dokumendid), mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel kriminaalasjas koostatud pankade päringud ning vastused, asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 10.01.
  4. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, 21.03.
  5. a on Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumi antud hoiule pakendites 1.18.29 olevad puuteproovid, DVD-R plaat, millele kriminaalmenetluse käigus teostatud päringud ning vastused, mis asub kriminaalasja materjalide juures, Tiks Grupp raamatupidamisdokumendid, mis võeti ära 30.01.
  6. a Dmitri Jeršovi elukohas, aadressil XXX toimunud läbiotsimise käigus, mis on antud üle Tiks Grupp OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Einar Vallandile, 25.02.
  7. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud ning vaadeldud objektid (PAKEND JERŠOV-1), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, 04.03.
  8. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud ning vaadeldud objektid (PAKEND JERŠOV-2), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, 06.03.
  9. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud ning vaadeldud objektid (PAKEND JERŠOV-3), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, 07.03.
  10. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, kajastatud ning vaadeldud objektid (PAKEND JERŠOV-4), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, 4

(150)- - - - - 08.03.
  1. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud ning vaadeldud objekt (PAKEND JERŠOV-5), mis asub kriminaalasja materjalide juures, 11.06.
  2. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, kajastatud SEB Pank AS MasterCard pangakaart (PAKEND JERŠOV-6), mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 22.05.
  3. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 14.06.
  4. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 28.06.
  5. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel 28.06.
  6. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel 28.06.
  7. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel 28.06.
  8. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 30.01.
  9. a koostatud läbiotsimisprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, 30.01.
  10. a Tartu linnas, aadressil Lembitu tn 1e teostatud läbiotsimise käigus ära võetud ning 29.04.
  11. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, kajastatud Standardbooks programmist väljaprinditud dokumendid (PAKEND PUHK-1), mis asub kriminaalasja materjalide juures, 30.01.
  12. a Tartu linnas, aadressil Lembitu tn 1e, Tartu teostatud läbiotsimise käigus ära võetud ning 29.04.
  13. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, kajastatud R. N. poolt raamatupidamisest välja antud originaaldokumendid (PAKEND PUHK-2), mis asub kriminaalasja materjalide juures, 30.01.
  14. a Tartu linnas, aadressil Lembitu tn 1e, Tartu teostatud läbiotsimise käigus ära võetud ning 29.04.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, kajastatud R. N. poolt raamatupidamisest välja antud originaaldokumendid (PAKEND PUHK-3), mis asub kriminaalasja materjalide juures, 30.01.
  15. a Tartu linnas, aadressil Lembitu tn 1e, Tartu teostatud läbiotsimise käigus ära võetud ning 30.04.
  16. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud dokumendid (PAKEND PUHK-4), mis asub kriminaalasja materjalide juures, 30.01.
  17. a Tartu linnas, aadressil Lembitu tn 1e, Tartu teostatud läbiotsimise käigus ära võetud ning 30.04.
  18. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, vaadeldud esemed (PAKEND PUHK-5), mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel 25.06.
  19. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 17.05.
  20. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel 22.05.
  21. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 21.05.2019 koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 25.06.
  22. a koostatud vaatlusprotokolli, mida tõendina ei esitatud, lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 20.06.
  23. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, 5
(150)- DVD+R plaat, millel 20.06.
  1. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 19.06.
  2. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, CD-R plaat, millel sõidukite arestimisega seotud materjalid, mis asub kriminaalasja juures, CD-R plaat, millel 24.01.
  3. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, CD-R plaat, millel 22.02.
  4. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, CD-R plaat, millel 15.02.
  5. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD plaat, millel jälitustoimingu käigus kogutud teave, mis asub kriminaalasja materjalide juures, Majandustehing OÜ juhatuse liikme K. S. poolt 30.01.
  6. a üle antud Ratcan OÜ dokumendid ning Gaia Cosmetics OÜ dokumendid, mida tõendina ei esitatud, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, Kriminaalmenetluses pankadele tehtud päringute vastused digitaalselt DVD+R plaadil „Kriminaalasjas nr 18930000286 pankade vastused päringule, kontode väljavõtted“, Dmitri Jeršovi 16.11.
  7. a e-kirjaga edastatud manusest EST356MRF___201710191250 väljavõtted digitaalselt plaadil „Digimeerikud“. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Dmitri Jeršovile: - Dmitri Jeršovi valdusest 30.01.
  8. a aadressil XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud mälupulk (PAKEND JERŠOV-7), mis asub kriminaalasja materjalide juures, Dmitri Jeršovi valdusest läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sülearvuti Lenovo (PAKEND JERŠOV-8), mis asub kriminaalasja materjalide juures, Dmitri Jeršovi kasutuses olnud sülearvuti Dell (PAKEND AGROCHEMA), mis asub kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Urmet Lokile: - Urmet Loki kasutuses olnud sülearvuti Lenovo XXX (PAKEND PUHK-6), Urmet Loki valdusest leitud Kingston mälukaart MicroSD (PAKEND LOKK-1), mis asub kriminaalasja materjalide juures.
  9. Konfiskeerimine ja konfiskeerimise asendamine

§ 376

lg 3,

§ 83

lg 4, 5 alusel konfiskeerida keelatud tubakatooted (huuletubakas) kokku 1760 karpi (22,985 kg), mis on pakendatud pappkasti ja musta värvi prügikotti ning mis on 21.02.2018. a antud hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumi.

§ 832

lg 11, lg 12 ja lg 2 punkti 1 ja

§ 84

alusel välja mõista Tera Kinnisvara OÜ-lt (registrikood 14308032) kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks 26 095,20 (kakskümmend kuus tuhat üheksakümmend viis eurot ja kakskümmend senti) eurot. 6

(150)

§ 832

lg 11, lg 12 ja lg 2 punkti 1 ja

§ 84

alusel välja mõista Maailmakodanik OÜ-lt (endise ärinimega Gaia Cosmetics OÜ) (registrikood 11674948) kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks 30 604,80 (kolmkümmend tuhat kuussada neli eurot ja kaheksakümmend senti) eurot. Tartu Maakohtu 29.01.2018. a määrusega nr 1-18-617 kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud kolmandale isikule Tera Kinnisvara OÜle

(14308032)kuuluv sõiduk Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX (VIN-kood: XXX) ning kolmandale isikule Maailmakodanik OÜ-le (endise ärinimega Gaia Cosmetics OÜ) (registrikood 11674948) kuuluv sõiduk Audi A6 Avant registreerimisnumbriga XXX (VIN-kood: XXX), jätta aresti alla. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendusraha tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendusraha tasumisel tuleb märkida viitenumbriks: Tera Kinnisvara OÜ-l 99922700036421, Maailmakodanik OÜ-l (endise ärinimega Gaia Cosmetics OÜ)
  2. Tsiviilhagid ning avalik-õiguslik nõudeavaldus Rahuldada Agrochema Eesti OÜ tsiviilhagi ning mõista Dmitri Jeršovilt, Urmet Lokilt ja Rainer Puhkilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks välja 655 526,40 eurot tasumata põhinõude katteks. Välja mõista Dmitri Jeršovilt, Urmet Lokilt ja Rainer Puhkilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks alates 17.06.
  3. a kuni 04.11.
  4. a viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras 124 999,01 eurot ning põhinõudelt 655 526,40 eurot viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 05.11.
  5. a kuni põhinõude täitmiseni. Rahuldada Agrochema Eesti OÜ tsiviilhagi ning mõista Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks välja 96 960 eurot tasumata põhinõude katteks. Välja mõista Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks alates 15.09.
  6. a kuni 04.11.
  7. a viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras 16 576,18 eurot ning põhinõudelt 96 960 eurot viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 05.11.
  8. a kuni põhinõude täitmiseni. Rahuldada Agrochema Eesti OÜ tsiviilhagi ning mõista Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks välja 267 515,91 eurot põhinõude katteks ning põhinõudelt 267 515,91 eurot viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 19.09.
  9. a kuni põhinõude täitmiseni. Rahuldada Lanfra OÜ (pankrotis) tsiviilhagi ning mõista Urmet Lokilt välja Lanfra OÜ (pankrotis) kasuks 84 564,97 eurot põhinõude katteks, alates 05.06.
  10. a kuni 02.11.
  11. a viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras 16 310,61 eurot ning 7
(150)põhinõudelt 84 564,97 eurot viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 03.11.
  1. a kuni põhinõude täitmiseni. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavalduse ning mõista Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 20 231,25 eurot ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress 0,06% päevas alates maksusumma tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Kindlaksmääratud maksusumma 20 231,25 eurot ja intress tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 või nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tartu Maakohtu 01.03.
  2. a määrusega nr 1-18-1745 arestitud Dmitri Jeršovile kuuluv 1 300 eurot sularaha, mis leiti
  3. jaanuaril
  4. a tema elukohas XXX toimetatud läbiotsimisel ning Dmitri Jeršovile
  5. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel Maksuja Tolliameti poolt tagastamisele kuuluv tulumaks summas 254,62 eurot, jätta Agrochema Eesti OÜ tsiviilhagi tagamiseks aresti alla. Tartu Maakohtu 26.01.
  6. a määrusega nr 1-18-483 arestitud Dmitri Jeršovi Swedbank AS-i pangakontodel nr EE652200001102092847, EE462200221052306861 ja EE312200221064597710 ning AS-i LHV Pank pangakontol nr EE727700771001941196 olevad rahalised vahendid summas 96 960 eurot, millest Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 27.02.
  7. a määruse alusel jäi arestituks summas 95 405,38 eurot, jätta Agrochema Eesti OÜ tsiviilhagi tagamiseks aresti alla. Tartu Maakohtu 21.02.
  8. a määrusega nr 1-18-1487 kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud Urmet Lokile kuuluv sularaha 13 000 eurot, mis leiti XXX toimetatud läbiotsimisel, jätta tsiviilhagide tagamiseks aresti alla.
  9. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Dmitri Jeršovilt menetluskulud 26 881, 17 eurot alljärgnevalt:     ekspertiisi maksumus 1121 eurot, kaitsja tasu 8242,80 eurot, kannatanu lepingulise esindaja kulud 16536,37 eurot sundraha 981 eurot. Võimaldada Dmitri Jeršovil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Urmet Lokilt menetluskulud 27 607, 17 eurot alljärgnevalt: 8
(150)    ekspertiisi maksumus 1121 eurot, kaitsja tasu 8968,80 eurot, kannatanu lepingulise esindaja kulud 16 536,37 eurot sundraha 981 eurot. Võimaldada Urmet Lokil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Rainer Puhkilt menetluskulud 17 517,37 eurot alljärgnevalt:  kannatanu lepingulise esindajakulud 16 536,37 eurot  sundraha 981 eurot. Võimaldada Rainer Puhkil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumbriks: Dmitri Jeršovil 99922700036227, Urmet Lokil 99922700036230 ja Rainer Puhkil 99922700036214. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Kaitsjate etteheited süüdistusaktile ja kaitseõiguse rikkumisele seoses kahtlustuse erinevusega süüdistusest Dmitri Jeršovi kaitsja vandeadvokaat Marko Tammann on nii kaitseaktis kui ka kohtuvaidluses tõstatanud käesoleva süüdistuse pinnalt küsimuse sellest, et olukorras, kus Dmitri Jeršovi kahtlustati kohtueelses menetluses

§ 209

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ja kuulati kahtlustatavana üle selle kahtlustuse järgi, kuid süüdistatakse

§ 2172lg 1 järgi, on tegemist kaitseõiguse rikkumisega. Kaitsja arvamuse kohaselt on rikutud Kr

MS § 8 p 2 ja § KrMS 34 lg 1 p 1 sätestatud õigusi. Kaitsja leiab, et rikkumist ei saa kõrvaldada süüdistatava võimalusega kaitsta end kohtus ütluste andmisega süüdistuses 9

(150)kajastatud süüdistuse vastu, sest selliselt muutuks sisutuks kahtlustuse esitamise vajalikkus ja kohtumenetluses ei ole võimalik ristküsitluse käigus kontrollida ütluste usaldusväärsust. Lisaks eeltoodule leiab kaitsja, et Dmitri Jeršovile

§ 2172lg 1 järgi esitatud süüdistus ei vasta Kr

MS § 154 süüdistusaktile esitatavatele nõuetele, sest aktis viidatud tõendid ei ole nõuetekohaselt seostatud süüdistuse sisu faktiliste asjaoludega. Samuti leiab Urmet Loki kaitsja advokaat Andres Veski, et süüdistatava kaitseõigust on rikutud sellega, et kahtlustus ja süüdistus on esitatud erinevate karistusseadustiku sätete järgi, mistõttu pole kaitsealune saanud end nõuetekohaselt kaitsta. Kaitsja juhib lisaks eeltoodule tähelepanu veel sellele, et kohtueelses menetluses käsitleti Urmet Lokki täideviijana, süüdistuse kohaselt aga kuriteost osavõtjana ehk kaasaaitajana. Põhitegu ja kaasaaitamine on oma olemuselt aga erinevad. Kokkuvõtlikult leiavad kaitsjad, et süüdistus

§ 2172

lg 1 järgi pole põhjendatud, süüdistusakt ei vasta seaduse nõuetele ja puuduvad tõendid, mis süüdistust tõendaksid. Dmitri Jeršovi kaitsja on kohtule esitanud taotluse, et kohus kontrolliks

§ 2172lg 1 põhiseadusega kooskõlas olemist.

Kaitsja leiab, et säte on põhiseadusega vastuolus ja palub kohtul tunnistada

§ 2172lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata.

Kohtu seisukoht süüdistusakti puudutavate etteheidete osas Kohus, olles tutvunud süüdistusaktiga, on seisukohal, et süüdistusakt vastab KrMS § 154 nõuetele. Süüdistuses on faktilised asjaolud esitatud piisava detailsusega. Pigem näeb kohus süüdistusaktiga tööd tehes seda, et selles on liiga palju kirjeldatud konkreetsete tõendite sisu, millega prokuratuur on süüdistust tõendanud. Pikad kirjeldused muudavad akti väga mahukaks. Süüdistuse sõnastus on aga arusaadav. Kohtu hinnangul sisaldab süüdistuse tekst olulisi ja vajalikke faktilisi asjaolusid, et teavitada süüdistatavaid sellest, millist tegevust neile ette heidetakse, samuti kajastab süüdistusakt tõendeid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Tõendite nimekiri ja nende selgitus on kooskõlas KrMS §-s 154 esitatud nõuetega. Süüdistusakt vastab seaduses sätestatud nõuetele ning kohus saab esitatud süüdistuse põhjal lahendada käesolevas kriminaalasjas süüküsimust ehk teha kas süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Nimetatud põhjusel jättis kohus eelmenetluses süüdistatava Dmitri Jeršovi kaitsja advokaat Marko Tammanni ja süüdistatav Urmet Loki kaitsja advokaat Andres Veski taotlusedtagastada süüdistusakt prokuratuurile- rahuldamata. Kohtu seisukoht KrMS § 8 p 2 ja § KrMS 34 lg 1 p 1 sätestatud õiguste rikkumise osas KrMS § 8 p 2 sätestab, et uurimisasutus, prokuratuur ja kohus peab tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse enda kaitsta. KrMS § 34 lg 1 p 1kohselt on kahtlustataval õigus teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest. Tõsi on see, et Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokki kahtlustati kohtueelses menetluses

§ 209

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ja kuulati ilmselt kahtlustatavana üle selle kahtlustuse järgi. Käesoleval ajal süüdistatakse Dmitri Jeršovi

§ 2172

lg 1 ja Urmet Lokki

§ 2172lg 1 - § 22 lg 3 järgi.

Seega püstitub küsimus sellest, et kas käesoleval juhul on tegemist kaitseõiguse rikkumisega ja kui on, siis kas seda rikkumist saab kohtumenetluses kõrvaldada? 10

(150)Kohus möönab, et korrektne oleks olnud Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki täiendav ülekuulamine süüdistuses vastavalt

§ 2172

lg 1 ja

§ 2172lg 1 - § 22 lg 3 järgi.

Sellega oleks tagatud süüdistatavate õigus anda sisulisi ütlusi konkreetse täideviimisteo ja kaasaaitamisteo kohta. Kohtu arvamusel on tegemist kaitseõiguse riivega, kuid see oli võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. Teo kvalifikatsiooni osas märgib kohus siinkohal, et isiku tegu on kvalifitseeritav

§ 2172

lg 1 juhul kui tegu ei vasta kelmuse või omastamise, so

§ 209või § 201 tunnustele.

Seega on ilmne, et olukorras kus isikud on kohtueelses uurimises andnud ütlusi lähtuvalt kelmuse etteheitest, ei saanud ei küsimused ega ka vastused olla oluliselt erinevad nendest, mis vajavad lahendamist süüdistuses

§ 2172lg 1 järgi.

Lisaks sellele leiab kohus, et kuivõrd süüdistusaktis on põhjalikult kirjeldatud etteheidetava teo asjaolusid, siis ettevalmistades kohtulikuks uurimiseks oli võimalik kohtumenetluse käigus kujundada selline kaitsepositsioon ja koguda vajalikud tõendid, et tagada kaitseõiguse igakülgne realiseerimine. Kohtu seisukoht mõistliku menetlusaja osas (puutumuses süüdistusega

§ 3891

lg 1 järgi) Dmitri Jeršovi kaitsja advokaat Marko Tammann on seisukohal, et süüdistuses

§ 3891lg 1 järgi kvalifitseeritava teo osas on mõistlik menetlusaeg möödunud.

Kohus on seisukohal, et mõistlik aeg selle kriminaalasja menetlemiseks ei ole möödunud. Maksu- ja Tolliamet tuvastas 17.04.2018 kontrollaktis (kd 20, lk 105-108), et Lanfra OÜ (pankrotis) 12.04.2017 arvetel nr 1704001 ja 16121534 kajastatud väetist CAN ei ole Tiks Grupp OÜ (pankrotis) tegelikult soetanud, nimetatud tehinguid Lanfra OÜ-ga toimunud ei ole. Süüdistusaktis on märgitud, et Maksu-ja Tolliametil tekkis

  1. a sügisel kahtlus Tiks Grupp OÜ (pankrotis) ettevõtluse ja esitatud andmete õiguspärasuses ning alustati kontrollimenetlust. Maksu- ja Tolliameti poolt 18.04.2018 Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) adresseeritud teatest kontrolli lõpetamise kohta (kd 20, lk 115-117) nähtub, et MTA kontrollis Tiks Grupp OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel august ja september
  2. Tiks Grupp OÜ esitas käibedeklaratsioonide parandused, mille MTA luges õigeks, seega kontroll lõpetati, kuna Tiks Grupp OÜ esitas käibedeklaratsioonide parandused. Kui selgus, et maksuhaldurile on valeandmeid kavatsetult esitatud suure kahju piirmäärast enam, lõpetati 14.10.2018 väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlust. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et aktiivne kohtueelne menetlus kulges kogu 2018.aasta ja vastused nõudekirjadele laekusid veel kevadel
  3. Süüdistusakti koostamise ajaks on dateeritud periood 15.03.-29.04.
  4. Kohtul on raske hinnata, miks tõendite aktiivse kogumise perioodist võttis pea kaks aastat, et süüdistusakt jõuaks kohtusse. Kriminaalasjas on kogutud hulgaliselt tõendeid ja kuulatud üle tunnistajaid, kogutud on viis köidet süüdistust tõendavat materjali. Sellise hulga tõendite analüüs võtab ilmselt aega, kuid kohus möönab, et periood süüdistusakti kohtusse esitamiseni on liialt pikk. Samas tuleb käesolevas asjas märkida, et Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki osas oli paralleelselt käimas ka teine kriminaalmenetlus, kus süüdistusakt esitati kohtule
  5. aasta juunis. Kohus on kohtu alla andmise määruse vormistanud 05.11.
  6. 11

(150)Kohus ühendada kriminaalasjad nr 1-21-3142
(18930000286)ja 1-20-3934
(17760000053)ühiseks menetluseks ja määras arutada ühendatud kriminaalasja kriminaalasjas nr 1-20-3934 varasemalt kokkulepitud istungipäevadel. Kohus on seisukohal, et kohtumenetlus on arvestades ühendatud kriminaalasja mahtu toimunud mõistliku aja jooksul. Viivitus, mis toimus kohtueelses menetluses, ei anna kohtu arvamuse kohaselt alust seisukohaks, et mõistlik aeg selle kriminaalasja menetlemiseks on möödunud. Kohtu seisukoht jälitustoimingute osas Tartu Maakohus andis 07.12.2017 määrusega loa teha KrMS §-s 1267 sätestatud jälitustoiminguid: kuulata salaja pealt Dmirti Jeršovi, Rainer Puhki ja Urmet Loki kasutuses olevat mobiiltelefoni ja teiste isikute kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu edastatavaid sõnumeid, või neid vaadata ja salvestada ning teha seda perioodil 08.12.2017-08.02.
  1. Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2019 kohtumäärusega asjas nr 1-19-9095 kohus rahuldas Rainer Puhki kaitsja vandeadvokaat Kaspar Linnu taotlus tunnistada õigusvastaseks Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus KM 4789/2017 kriminaalasjas 17760000053 osas, millega lubati teha jälitustoiminguid Rainer Puhki suhtes. Õigusvastaseks tunnistamist põhjendas ringkonnakohus järgmiselt. Maakohus on Rainer Puhki suhtes jälitustoimingu tegemist põhistanud järgmiselt): „Eeluurimiskohtunik, olles tutvunud jälitus- ja kriminaaltoimikuga, on seisukohal, et prokuröri poolt jälitustoimingu taotluses kajastatud asjaoludel ja eesmärkidel, on põhjendatud lubada kriminaalasjas Rainer Puhki, Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki vestluste ja sõnumite salajane pealtkuulamine ja -salvestamine, et saadavat teavet kasutada tõendina kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks. Eeluurimiskohtunik nõustub prokuröri poolt taotluses toodud asjaolude ja järeldustega selles, et ülaltoodud kuritegude tõendamiseseme asjaolude osas on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kas välistatud või oluliselt raskendatud. Kuriteo varjatud iseloom ja mastaabid, samuti omastamise ja pettuse teel saadu väärtus määravad tõendite kogumise meetodid. Ei ole välistatud, et muude menetlustoimingutega on võimatu kuritegudega seotud isikute kohta tõendite kogumine või on see vähemalt väga aeganõudev tegevus. Tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega on ammendunud ja edasine avalike menetlustoimingutega tõendite kogumine kahjustab kriminaalmenetluse huve.“ Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused, mis piirduvad puhtdeklaratiivsete lausetega, ultima ratio-põhimõtte järgimise kohta sisuliselt olematud. Kohus mainib üksnes ära nõustumise prokuratuuri taotluses toodud põhistustega ning nendib jälitustoimingute vajalikkust. Kohtukolleegium peab asjakohasteks Rainer Puhki kriitikat loa andmise määrusele, sest selles tõepoolest puuduvad põhjendused, millised asjaolud välistavad tõendite kogumise muude menetlustoimingutega või raskendavad seda oluliselt. Samuti ei ole kohus mingilgi määral põhjendanud, kuidas tingivad kuriteo mastaabid ning omastamise ja pettuse teel saadu väärtus vältimatult tõendite kogumise jälitustoimingutega. Nõustuda tuleb kaitsjaga selleski, et jälitustoimingu lubamiseks ei piisa pelgalt sellest, et alternatiivsete tõendikogumisviiside puudumist või aeganõudvast „ei saa välistada“. Selline järeldus tuleneb otsesõnu ka KrMS § 1261 lg-st 2, mille kohaselt peab jälitustoimingu tegemiseks olema põhjendatud alus arvata, et andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetletavas asjas rääkida olukorrast, kus maakohtu põhjendus jälitustoimingu tegemise vajalikkuse kohta tugineb prokuratuuri taotluse 12
(150)asjakohastel argumentidel. Kohus ei toonud välja ega korranud taotluse asjaolusid ja järeldusi, vaid tegi üksnes osutuse taotlusele ning mainis ära nõustumise taotluses kajastatud asjaolude ja järeldustega. Kolleegium leiab, et taoline toimimisviis on lubamatu ja seda isegi juhul, kui prokuratuuri taotluses märgitut saaks pidada jälitustoimingu lubamiseks piisavaks. Prokuratuuri taotluse tekst ei saa ega tohi asendada kohtumääruse argumente. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt toonitanud jälitustoiminguks luba andva kohtu enda põhjendamiskohustust (vt Riigikohtu
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14,
  3. veebruari
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16 ja
  5. detsembri
  6. a määrus asjas nr 1-17-7077). Kohtuotsuses asjas nr 3-1-1-14-14 punktis 772 on Riigikohus otsesõnu tähendanud sedagi, et jälitustoimingu eelduste olemasolu põhistamisel on ebapiisav pelgalt viidata prokuröri taotlusele ning märkida, et kohus loeb seal märgitut põhjendatuks. Maakohtu määruses ei ole ära näidanud sedagi, millist tõendusteavet R. Puhki suhtes tehtavate jälitustoimingute tulemusel saada loodetakse ning milline on selle teabe tähendus kuriteo seisukohalt. See prognoos ei oleks pidanud olema ülemäära detailne, kuid selle kaudu saanuks põhistada, miks ei ole vajalikku teavet võimalik koguda muude menetlustoimingutega. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
  7. detsembri
  8. a määrust nr KM4789/2017 ei saa lugeda vastavaks neile nõuetele, mida jälitustoiminguks luba andvale määrusele esitatakse. Kohus on seisukohal, et 07.12.2017 Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrus KM4789/2017 hõlmas samasisuliste jälitustoiminguteks loa andmist nii Rainer Puhki, Dmitri Jeršovi kui ka Urmet Loki osas. Eeluurimiskohtuniku põhjendused Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki puhul on täpselt samasugused nagu Rainer Puhki puhul. Tulenevalt ringkonnakohtu poolt välja toodud etteheidetest pole kohtul võimalik asuda teistsugusele järeldusele kui jõuti Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2019 kohtumääruses. Seega saab kohus vaid korrata ringkonnakohtu seisukohta ja sedastada, et maakohus rikkus jälitustoimingu luba andes KrMS § 145 lg 1 p-st 1 ja KrMS § 3051 lg-st 1 tulenevat kohtulahendi põhistamise kohustust, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu
  9. detsembri
  10. a määrus nr KM4789/2017 kriminaalasjas nr 17760000053 osas, millega lubati teha jälitustoiminguid Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki suhtes, tunnistada õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtule esitatud tõendid, mis baseeruvad Tartu Maakohtu
  11. detsembri
  12. a määrusel nr KM4789/2017 kriminaalasjas nr 17760000053, tõendikogumist välja. Kohtu seisukoht

§ 2172

lg 1 põhiseaduslikkuse osas Dmitri Jeršovi kaitsja advokaat Marko Tammann märgib oma taotluses, et põhiseaduse § 15 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Riigikohtu halduskolleegium on oma 3. mai 2010. a otsuses nr 3-3-1-31-10 selgitanud, et kohus peab lahendama menetlusosalise taotluse kontrollida kohaldamisele kuuluva asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasust. Kuivõrd

§ 2172

lg 1 näeb ette kriminaalkaristuse, siis laieneb sellele sättele põhiseaduse § 23 lg-s 1 ja

§ 2lg-s 1 sisalduv määratletuspõhimõte (nullum crimen nulla poena sine lege certa). 13

(150)Kohus nõustub kaitsjaga selles, et määratletuspõhimõttest tulenevalt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt ka Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p-d 48 jj ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 8.2).

§ 2172

lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Dmitri Jeršovile heidetakse ette just teisele alamkoosseisule vastava teo, s.o usalduse murdmise kooseisu järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et

§ 2172

lg-s 1 sisalduv määratlemata õigusmõiste „teise isiku varalise huvide järgimise kohustus“ on umbmäärane ja abstraktne. Usaldusseisund on juriidilise isiku nõukogu liikmel, käsundisaajal, ent võib olla võetud ka muude lepinguliste kohustuste vormis (Sootak, J., Pikamäe, P.

(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 736-737). ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtu arvamuse kohaselt on igale äris tegutsevale isikule mõistetav, et hoolsuskohustuse sisuks on kohustus tegutseda heas usus ja äriühingu huvides, olla ühingule lojaalne, vältida ülemääraseid riske ja olla otsustamiseks piisavalt informeeritud. Kohtu arvamuse kohaselt peaks see igale äriühingu juhatuse liikmele olema mõistetav ja selge. Kohus analüüsib kohtuotsuse järgnevas alajaotuses Dmitri Jeršovi usalduse kuritarvitamise süüdistust, kuid juba etteruttavalt avaldab, et kohtu arvamuse kohaselt on

§ 2172

lg 1 põhiseadusega kooskõlas ka põhiseaduse § 23 lõikest 1 tuleneva määratletusnõudega (õigusselguse põhimõttega), mistõttu kohus jätab kaitsja taotluse tunnistada

§ 2172lg1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata, rahuldamata.

II SÜÜDISTUS

§ 2172

JÄRGI Süüdistuse sisu Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokki süüdistatakse selles, et Dmitri Jeršov Urmet Loki kaasabil ajavahemikus

  1. aasta sügis kuni
  2. aasta kevad pani kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, kuid Eesti Vabariigis toime usalduse kuritarvitamise, millega tekitati kannatanu Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju suurusega 267 515,91 eurot. Kuriteo toimepanemine seisnes täpsemalt alljärgnevas. Dmitri Jeršov oli ajavahemikus 24.05.2016 kuni 29.05.2017 Agrochema Eesti OÜ (registrikood: 11139178) juhatuse liige. Dmitri Jeršovil oli juhatuse liikmena pädevus Agrochema Eesti OÜ-d tehingute tegemisel esindada. Dmitri Jeršovile oli usaldatud Agrochema Eesti OÜ vara ning selle käsutamise õigus. Lisaks oli Dmitri Jeršovil õigus võtta Agrochema Eesti OÜ-le kohustusi. Dmitri Jeršovi õigus ja kohustus oli juhtida ja korraldada Agrochema Eesti OÜ igapäevast majandustegevust ja teha Agrochema Eesti OÜ nimel kõiki tehinguid ja toiminguid, mis ei kuulunud üldkoosoleku või nõukogu pädevusse. 14

(150)Ajavahemikus 03.10.2016 kuni 08.05.2017 olid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) (registrikood: 14125573) osanikud. Urmet Lokk oli kõnealuse äriühingu ainuosanik ka veel ajavahemikus 08.05.2017 kuni 05.09.
  1. 03.10.2016 kuni 08.12.2016 ja 05.05.2017 kuni 06.09.2017 oli Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) registrijärgne juhatuse liige. Ajavahemikus 08.12.2016 kuni 03.02.2017 oli registrijärgne juhatuse liige J. T. Reaalselt oli ühingu juhiks perioodil 08.12.2016 kuni 05.05.2017 aga Urmet Lokk, kuna just tema roll ning tegevus mõjutas oluliselt Lanfra OÜ (pankrotis) äritegevust. Urmet Lokk koostas enda tegevuse aluseks oleva 08.12.2016 kuupäeva kandva volikirja, millele võttis registrijärgse ühingujuhi J. T. allkirja, kes aga reaalselt äriühingu majandustegevusest osa ei võtnud. Lisaks Urmet Lokile oli ajavahemikus 03.10.2016 kuni 06.09.2017 äriühingu faktiline juht ka Dmitri Jeršov. 26.10.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ning Lanfra OÜ (pankrotis) põllumajandustarvikute müügilepingu nr DJ_101/2016, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le müüma kaupa. Agrochema Eesti OÜ kohustus oli Lanfra OÜ-le (pankrotis) kauba eest tasuda. Agrochema Eesti OÜ-d esindas lepingu sõlmimisel Dmitri Jeršov ning Lanfra OÜd (pankrotis) esindas Urmet Lokk. 08.12.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov ja Lanfra OÜ (pankrotis), keda esindas Urmet Lokk, müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 3, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le müüma 1500 tonni (+/5%) väetist CAN27+5S (kaup nimetusega kaltsium-ammooniumnitraat+väävel BigBag 500kg) hinnaga 169 eurot tonn, tarneajaga detsember 2016 kuni jaanuar
  2. 19.12.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ja Lanfra OÜ (pankrotis) müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 4, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) müüma Agrochema Eesti OÜ-le 2000 tonni väetist (+/-5%) CAN27+5S (kaup nimetusega kaltsiumammooniumnitraat+väävel BigBag 500kg, päritolu Venemaa, Uralchem) hinnaga 163 eurot tonn, tarneajaga märts
  3. Agrochema Eesti OÜ-d esindas müügilepingu lisa sõlmimisel Dmitri Jeršov ning Lanfra OÜ-d (pankrotis) Urmet Lokk. Lanfra OÜ (pankrotis), mida juhtisid faktiliselt Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov, väljastas 27.12.2016, 04.01.2017, 16.01.2017, 28.02.2017, 13.03.2017 ja 20.03.2017 Agrochema Eesti OÜ-le kokku seitse arvet, mille kohaselt müüs Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le väetist CAN27+5S ehk väetist sisaldusega kaltsiumammooniumnitraat+väävel. 27.12.2016 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 16122201 202 tonni väetise müügi kohta summas 40 965 eurot ja 60 senti kirjeldusega väetis CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 30.12.2016 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 40 965 eurot ja 60 senti. 04.01.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 1702082 374 tonni väetise müügi kohta summas 75 847 eurot ja 20 senti kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 13.02.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 75 847 eurot ja 20 senti. 16.01.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 17011601 230 tonni väetise müügi kohta summas 46 644 eurot kirjeldusega väetis CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti 15
(150)OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 25.01.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 46 644 eurot. 28.02.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 17030702 19,5 tonni väetise müügi kohta summas 3 954 eurot ja 60 senti kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 20.03.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 3 954 eurot ja 60 senti. 13.03.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 17030701 1000 tonni väetise müügi kohta summas 195 600 eurot kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 14.03.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 195 600 eurot. 20.03.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 17032002 1000 tonni väetise müügi kohta summas 195 600 eurot kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 27.03.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 195 600 eurot. 20.03.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 17032001 596 tonni väetise müügi kohta summas 120 868 eurot ja 80 senti kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 27.03.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 120 868 eurot ja 80 senti. Agrochema Eesti OÜ müüs Lanfra OÜ-lt (pankrotis) ostetud väetise edasi Baltic Agro ASle (registrikood: 10344249), Kesa-Agro OÜ-le
(10151740)ning Weiss OÜ-le
(10052736). Nimetatud äriühingud soovisid osta väetist CAN27+5S ehk väetist koos väävliga. Agrochema Eesti OÜ-d esindas tehingute tegemisel Dmitri Jeršov. 2017. aasta aprillis ja mais selgus, et Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le on väetise CAN27+5S asemel müüdud väetist CAN27 ehk väetist ilma väävlita. Dmitri Jeršov Lanfra OÜ (pankrotis) faktilise juhina ja Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) registrijärgse juhina ning faktilise juhina korraldasid teadlikult Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetise CAN27 müügi ning tarne. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk organiseerisid ilma väävlita väetise ostu EuroChem Agro GmbH-lt ning kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata müüjalt. Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki eesmärk oli luua mulje, et Lanfra OÜ (pankrotis) müüb ning tarnib Agrochema Eesti OÜ-le nõuetekohast väetist ehk kaupa nimetusega kaltsium-ammooniumnitraat+väävel (CAN27+5S). Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk olid teadlikud, et Agrochema Eesti OÜ-le müüakse ning tarnitakse ilma väävlita väetist. Lisaks korraldasid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo. Agrochema Eesti OÜ poolt ostetud ning edasi müüdud väetist sisaldavad pakendid kandsid silte, millele oli märgitud, et pakendites on väetis, millele on lisatud väävel. Nii Dmitri Jeršov kui ka Urmet Lokk olid teadlikud, et Agrochema Eesti OÜ kohustus on Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le tarnida väetist CAN27+5S, kuid sellele vaatamata korraldasid nad Agrochema Eesti OÜ kaudu eelnimetatud äriühingutele lepingutele mittevastava väetise tarne. Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena sõlmis Urmet Loki kaasabil Agrochema Eesti OÜ jaoks kahjuliku lepingu, kuivõrd Lanfra OÜ (pankrotis) müüs ning tarnis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegevuse läbi Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist 16
(150)CAN27, mis on hinnalt odavam. Kokku tarnis Lanfra OÜ (pankrotis) arvete kohaselt Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN27 2764,5 tonni, mille eest Agrochema Eesti OÜ tasus kokku 679 480 eurot ja 20 senti. Lisaks tarnis Lanfra OÜ (pankrotis) Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegevuse läbi Agrochema Eesti OÜ-le 260 tonni vähem väetist võrreldes sellega, kui palju arvetel kajastati ning mille eest Agrochema Eesti OÜ tasus. Tarnimata jäänud väetise eest oli Agrochema Eesti OÜ tasunud Lanfra OÜ-le ettemaksuna 51 480 eurot. Lisaks tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel Agrochema Eesti OÜ-le kahju seoses sellega, et väetise CAN27+5S asemel tarnitud väetis CAN27 jäi osaliselt realiseerimata, mistõttu kanti maha 39 tonni väetist. Kuivõrd Agrochema Eesti OÜ tegelikkuses väetist CAN27 ei vajanud, puudus võimalus Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki poolt tehtud tehingute tagajärjel saadud väetise CAN27+5S asemel tarnitud väetise CAN27 täielikuks realiseerimiseks. Väetise maha kandmisega tekkis Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju summas 6383 eurot ja 91 senti. 05.05.2017 pöördus Baltic Agro AS kirjalikult Agrocehma Eesti OÜ poole, kuna Agrochema Eesti OÜ Dmitri Jeršovi kaudu oli tarninud Baltic Agro AS-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Agrochema Eesti OÜ ja Baltic Agro AS vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Agrochema Eesti OÜ tarnima Baltic Agro AS-le ajavahemikus jaanuar kuni märts 2017 kokku 2000 tonni väetist CAN27+5S. Reaalsuses tarnis Agrochema Eesti OÜ Dmitri Jeršovi juhtimisel Baltic Agro AS-le aga ajavahemikus 27.03.2017 kuni 28.04.2017 1617 tonni väetist CAN27 ehk väetist ilma väävlita. 641 tonni väetist tagastas Baltic Agro AS Agrochema Eesti OÜ-le. Seoses nõuetele mittevastava väetise omandamisega tekkis Baltic Agro AS-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel omakorda kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas Baltic Agro AS-le tekitatud kahju summas 168 810 eurot. Kokku tekkis Agrochema Eesti OÜ-l seoses Baltic Agro OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 183 852 eurot. 26.05.2017 pöördus kirjalikult Agrochema Eesti OÜ poole ka Kesa-Agro OÜ, kuna Agrochema Eesti OÜ tarnis Kesa-Agro OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN. Nimetatud äriühingute vahel sõlmitud lepingu kohaselt ostis Kesa-Agro OÜ Agrochema Eesti OÜ-lt 75 tonni väetist CAN27+5S. Kesa-Agro OÜ-ga sõlmitud lepingu allkirjastas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 2017. aasta aprillis ja mais selgus, et Agrochema Eesti OÜ on Dmitri Jeršovi juhtimisel tarninud Kesa-Agro OÜ-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Lisaks selgus, et 75 tonni väetise asemel tarniti väetist vähem, sest kottidesse oli kaalutud 20-25 kg vähem väetist. Juhiseid, et kottidesse tuleb panna vähem väetist, andsid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. 35 tonni väetist tagastas Kesa-Agro OÜ Agrochema Eesti OÜ-le. Seoses nõuetele mittevastava väetise omandamisega tekkis KesaAgro OÜ-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel omakorda kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas KesaAgro OÜ-le tekitatud kahju. Agrochema Eesti OÜ-l tekkis seoses Kesa-Agro OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 4694 eurot ja 40 senti. 26.05.2017 esitas Agrochema Eesti OÜ-le kaebuse ka Weiss OÜ. Selgus, et Agrochema Eesti OÜ tarnis Weiss OÜ-le samuti väetise CAN27+5S asemel väetist CAN. Nimetatud äriühingute vahel sõlmitud lepingu kohaselt ostis Weiss OÜ Agrochema Eesti OÜ-lt 600 tonni väetist CAN27+5S. Weiss OÜ-ga sõlmitud lepingu allkirjastas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 2017. aasta mais selgus, et Agrochema Eesti OÜ on Dmitri Jeršovi juhtimisel tarninud Weiss OÜ-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Lisaks selgus, et 600 tonni 17
(150)väetise asemel tarniti väetist 549 tonni, kuivõrd kottidesse oli kaalutud 10-15 kg vähem väetist. Juhiseid, et kottidesse tuleb panna vähem väetist, andsid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Seoses lepingutingimustele mittevastava väetise omandamisega tekkis Weiss OÜ-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas Weiss OÜ-le tekkinud kahju. Agrochema Eesti OÜ-l tekkis seoses Weiss OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 21 105 eurot ja 60 senti. Seega Dmitri Jeršov, olles Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige, kelle kohustusteks oli järgida Agrochema Eesti OÜ huve ning olla Agrochema Eesti OÜ-le lojaalne, ning olles kohustatud täitma äriühingu juhtorgani liikmena enda kohustusi tavaliselt oodatava hoolega, rikkus Agrochema Eesti OÜ varaliste huvide järgimise kohustust, millega põhjustas äriühingule suure varalise kahju. Dmitri Jeršov, esindades Agrochema Eesti OÜ-d eelkirjeldatud moel tehingutes Lanfra OÜga (pankrotis), millega ta oli seotud, rikkus teadlikult Agrochema Eesti OÜ varaliste huvide järgimise kohustust ja lojaalsuskohustust. Lisaks ei täitnud ta juhtorgani liikmena enda kohustusi tavaliselt oodatava hoolega. Esindades Agrochema Eesti OÜ-d tema ja Urmet Loki poolt korraldatud tehingutes Lanfra OÜ-ga (pankrotis), mis tõid Agrochema Eesti OÜle kaasa varalise kahju, on käsitletav lisaks varaliste huvide järgimise ja lojaalsuskohustuse rikkumisele ka juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoole järgimise kohustuse rikkumisena. Dmiti Jeršov oli teadlik, et olukorras, kus ta esindab Agrochema Eesti OÜ-d tehingutes, kus tema ja Urmet Loki korraldamisel tarnitakse Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN27, tekib äriühingule kahju, kuna väetis CAN27 on odavam. Lisaks teadis Dmitri Jerešov, et olukorras, kus Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜle ning Weiss OÜ-le müüakse väetist edasi, võivad nimetatud äriühingud esitada Agrochema Eesti OÜ vastu lepingukohustuste rikkumisest tuleneva kahjunõude, kuivõrd Baltic Agro AS, Kesa-Agro OÜ ning Weiss OÜ tellisid väetist, milles sisaldub väävel. Lisaks teadis Dmitri Jeršov, et osa väetisest võib jääda Lanfra OÜ (pankrotis) poolt võimekuse puudumise tõttu tarnimata. Samuti oli ta teadlik sellest, et Agrochema Eesti OÜ ei vaja tellitud koguses väetist CAN27, mistõttu möönis ta, et osa väetisest kantakse maha. Urmet Lokki saab pidada usalduse kuritarvitamisele kaasaaitajaks, kuivõrd ta osutas Dmitri Jeršovi poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole nii füüsilist, vaimset kui ka ainelist kaasabi. Urmet Lokk korraldas koos Dmitri Jeršoviga ilma väävlita väetise tarne ning lepingute sõlmimise Agrochema Eesti OÜ-ga. Lisaks esindas ta Lanfra OÜ-d (pankrotis) tehingutes Agrochema Eesti OÜ-ga. Urmet Lokk korraldas koos Dmitri Jeršoviga nõuetele mittevastava väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo. Lisaks korraldati koos Dmitri Jeršoviga teadlikult kottidesse väiksema koguse väetise kaalumine. Samuti aitas Urmet Lokk kaasa kuriteoplaani- ning skeemi koostamisele, mis lõpuks ka realiseerus. Urmet Lokk oli teadlik, et tema ja Dmitri Jeršovi teo tagajärjel saabub Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju. Teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisega, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju, pani Dmitri Jeršov toime

§ 2172lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Urmet Lokk, aidates kaasa teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisele, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju, pani toime

§ 2172

lõike 1 ning

§ 22lõike 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 18

(150)Kohtu seisukoht

§ 2172

lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Selgitamaks välja, kas Dmitri Jeršov pani perioodil 2016. a sügis kuni 2017. a kevad toime Eesti Vabariigis usalduse kuritarvitamise, millega tekitati kannatanu Agrochema Eesti OÜ-e varaline kahju suurusega 267 515,91 eurot ja kas Urmet Lokk aitas sellisele tegevusele kaasa, so kas Dmitri Jeršov pani toime

§ 2172

lõike 1 järgi ja Urmet Lokk

§ 2172

lg 1

§ 22

lõike 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb kohtul esmalt tuvastada teo objektiivse koosseisu tunnused. Karistusseadustiku § 2172 lg 1 koosseisu kaitstav õigushüve on sarnaselt kelmusele - vara. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes viitavad autorid, et koosseis peab katma võimaliku karistatavuslünga, mis võib tekkida varalise kahju tekitamisega, kui tegu ei vasta omastamise (§ 201) ega kelmuse (§ 209) tunnustele, kattes tahtliku teise isiku vara käsutamist või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumist, kui isik ei tegutse vara enda või kolmandale isikule pööramise tahtlusega….Paragrahv sisaldab kahte eraldiseisvat alamkoosseisu: A. Ärakasutamiskoosseis (

§ 2172lg 1 alt 1) ja B.

Usalduse murdmise koosseis

§ 2172lg 1 alt 2) (Sootak, J., Pikamäe, P.

(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 735-736). Dmitri Jeršovile ja Urmet Lokile heidetakse ette just teisele alamkoosseisule vastava teo, s.o usalduse murdmise kooseisu järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist ja sellele kaasaaitamist. Süüdistatavad Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk end neile esitatud süüdistuses

§ 2172lg 1 järgi süüdi ei tunnista.

Selleks, et süüdistatavate versioon nende tegevuse kohta oleks selgem ja ülevaatlikum, alustab kohus nende ütluste refereerimisega, et hiljem oleks võimalik välja tuua ilmsed vastuolud teiste asjas kogutud tõenditega ja anda lõplik hinnang süüdistatavate ütluste usaldusväärsuse kohta. Dmitri Jeršov töötas Agrochema Eesti OÜ-s, mis tegeles väetiste müügi ja teravilja ostumüügiga ning põllumajandustarvikute ostu -müügiga, alates jaanuarist 2016 kuni 29.05.2017 tegevjuhina ja hiljem juhatuse liikmena. Tegevjuhina ja juhatuse liikmena olid tema tööülesanded samad: ettevõtte töö organiseerimine, mis puudutas ostu ja müüki, müügiprotsesside korraldamine ja sisendite ostu planeerimine vastavalt müügiplaanile. Süüdistatava ütluste kohaselt sõlmis ta Agrochema Eesti OÜ nimel lepinguid, tal oli allkirjaõigus. Baltic Agro AS esindaja M. S. pöördus süüdistatava sõnul tema poole päringuga, et osta väetist. Üks soovitud väetistest oli kaltsiumammooniumnitraat (edaspidi valdavalt tekstis CAN) väetis, koguseks oli 2000 tonni ja tarneaeg 2017 kevad. Leedu kommertsdirektori M. S. avaldas süüdistatavale, millise hinnaga väetist saadakse ja lubas väetise, mille peale Dmitri Jeršov sõlmis lepingu Baltic Agro AS-iga. Agrochema Eesti OÜ oli sunnitud tegema Lanfra OÜ-ga asjaolude sunnil väetise ostu-müügilepingu, sest turul tekkis, kas hinnatõus või mingisugune defitsiit, ja siis tekkis olukord, et Leedust lubatud väetist Dmitri Jeršov ei saanud. Leedu peadirektor J. K. ütles süüdistatavale, et tuleb paluda vabandust Baltic Agro AS-lt ja talle anti soovitus lepingust taganeda. Süüdistatava sõnade kohaselt selline vastus teda Agrochema Eesti OÜ juhina ei rahuldanud, sest lepinguga kaasnesid sanktsioonid ja lepingust tulenevad 19

(150)summad oleks pidanud välja maksma. Mittetaganemise põhjuseks oli ka soov säilitada enda maine, sest kui kokkulepet ei pea, siis annab see korraliku hoobi ka ettevõtte mainele ja temale kui töötaja mainele nende silmis, kes selles valdkonnas tegutsesid. Süüdistatava sõnul tahtis ta oma mainet hoida, oma sõnast ja lepingust kinni pidada. Seejärel pakkus Urmet Lokk Lanfra OÜ esindajana alternatiivi, et lepingust taganemise asemel saaks Baltic Agro AS-le tarnida analoogset väetist. Dmitri Jeršov selgitas, et Lanfra OÜ hankis kõnealuse väetise EuroChem nimeliselt äriühingult, milline ettevõte oli Sillamäel, kuid väetis ei olnud kohe müügikõlbulik, s.o oli puistes ja pakendamata ning selles väetises puudus väävel. Dmitri Jeršov tunnistas kohtus, et Lanfra OÜ siseelu tundes ta teadis, et Lanfra OÜ ostis CAN-i ja pidi väävlit juurde segama, et siis Lanfra OÜ ostes ATC AS-i käest CAN+S-i müüb selle Agrochema Eesti OÜ-le edasi. Süüdistatav kinnitas seda, et Baltic Agro AS soovis saada CAN+S väetist, aga sellel väetisel, mida pakuti Sillamäelt, väävel puudus. Väävlit oli vaja juurde lisada, segada ja ära pakendada BigBag kottidesse. Kokkulepe kõnealuse väetise pakendamiseks ja väävli lisamiseks tehti Kemotar Haldus OÜ-ga ja ATC AS-iga, seal tegutsesid ühed ja samad isikud. Kokkulepe oli selline, et väetis tarnitakse Sillamäelt Tartusse, siis lisatakse väetisele väävel neil on spetsiaalne mikser selleks olemas ja väetis pakendatakse. Peamised läbirääkimised oli A. M. tehtud ja läbirääkimiste juures oli ka K. H., kelle ülesandeks oli kõik tehniline pool ära korraldada. Süüdistatav mäletas, et A. M. rõhutas, et nende laos on olemas NS väetis, mille lisamisel või kokku mikserdamisel teatud proportsioonis, saaks CAN väetisele väävlit juurde. Ehk siis CAN+NS annab kokku CAN+S-i. Dmitri Jeršovi sõnade kohaselt kinnitab seda ka K. T. poolt kohtule esitatud lao liikumise ruuduline vihik või tabel, kus on näha, et nende laos on olnud NS väetis sees ja lao liikumised näitavad ja kinnitavad seda. Pakendamine käis nii, et vagunid tulid Sillamäelt Tartu Kemotar Haldus OÜ lattu, seal võeti vagunid lahti puistesse ja põrandalt kopaga tõsteti väetis mikserisse. Üks osa läks CAN väetist ja teine osa NS väetist. Mikser mikserdas vajaliku proportsiooni, et oleks CAN+S. Kolu all oli kott, mis kaaluti ja siis pandi 500 kg kottidesse, millised olid Lanfra OÜ poolt lattu organiseeritud. Koti küljes oli tasku, kuhu sisse sai panna välja prinditud etiketi või sildi. Süüdistatava ütluste kohaselt olid tema tellimisel pandud taskusse ka väetise koostisega sildid, mis olid tema enda valmistatud perioodil kui pakendamine käis. Dmitri Jeršov kinnitas kohtule, et nende siltide valmistamise ajal ta ei teadnud, et tegelikult väetis väävlit ei sisaldanud, oli veendunud, et see siiski sisaldab väävlit, sest Kemotar Haldus OÜ oli kahel korral saatnud kinnituse oma lao seisust, kust nähtus, et nii Agrochema Eesti OÜ-le kuuluv väetis CAN+S on laos olemas, kui ka Lanfra OÜ-le kuuluv väetis CAN+S on Kemotar Haldus OÜ laos olemas. Seda, et kõnealune väetis väävlit tegelikult ei sisaldanud, sai süüdistatav enda sõnul teada kui Agrochema Eesti OÜ klient Baltic Agro AS tegi analüüsi ja saatis talle analüüsi protokolli. Lanfra OÜ poolt Agrochema Eesti OÜle esitatud väetise müügiarved kinnitas Dmitri Jeršov, kuid väitis kohtus, et nende arvete kinnitamise ajal ta ei teadnud, et müügiarvete objektiks olev väetis väävlit tegelikult ei sisalda. Dmitri Jeršov selgitas, et oli samal ajal ka Lanfra OÜ osanik ja teadis Lanfra OÜ siseasju ja nägi, et Lanfrale ATC poolt saadetud arvetel on CAN+S, s.o, et S on seal välja toodud ühe elemendina, mida nad pididki lisama. Samuti saatis Kemotar Haldus OÜ kinnituse, et väetis sisaldab väävlit. Dmitri Jeršovi sõnul ei tekkinud tal mingitki kahtlust, et väetis väävlit ei sisalda, sest inimesed, kes sellega tegelesid, ei olnud esimest päeva põllumajandussektoris töötanud - nad on tegutsenud pikaaegselt ja teavad väga hästi, mida lühendid tähendasid. Väetise pidi Agrochema Eesti OÜ klientidele toimetama esmalt K. H. läbi Lõuna Kivi OÜ, hiljem ka teised transpordiettevõtted. Puutumuses väetise kottide ebaõige kaaluga märkis süüdistatav, et kottide kaalumine toimus pakendamisel ja teine kaalumine oli siis, kui kaup oli auto peal ja auto sõitis laost välja üle kaalu. Süüdistatava sõnade kohaselt teab ta seda K. H. ütluste põhjal, süüdistatav ise kaalumise juures pole olnud. Baltic Agro AS esitas pretensiooni kauba kvaliteedi osas ja mõned talunikud ka. Kõige suurem kannataja oli Baltic Agro AS. Dmitri Jeršov avaldas, et ühel korral kohtus ta Baltic Agro AS esindajatega nende kontoris 20
(150)Tallinnas ja teisel korral koos Leedu kommertsdirektor M. P. ja Lanfra OÜ esindaja Urmet Lokiga Tartu kontoris. Räägiti läbi võimaliku tekitatud kahju suurus ja kahju korvamise võimalused (kd 24, lk 64p-67, 71-72). Urmet Loki ütluste kohaselt tegeles Lanfra OÜ teravilja ja väetiste vahendamisega ja tema esindas firmat. Agrochema Eesti OÜ oli Lanfra OÜ sagedane lepingupartner. Süüdistatava sõnade kohaselt osteti süüdistuses kajastatud väävlita CAN EuroChem GMBH-st, mis on vene firma, aga on Saksamaale registreeritud ja asub Sillamäel. EuroChemalt polnud võimalik osta CAN+S väetist, sest nad ei tooda sellist väetist. Urmet Loki sõnul kuulis ta Dima (Dmitri Jeršovi) suurest peavalust, kes rääkis, et leppetrahv Baltic Agro AS-ile oli päris kopsaks tol hetkel, see oli kas 40 või 80 tuhat, igatahes jube kõrge leppetrahv oli neil kokku lepitud. Süüdistatava ütluste kohaselt ta teadis, et saab EuroChemalt osta igavese suure portsu CAN väetist ja leidis, et sellega pole probleemi - segame valmis ja olemas ta ongi. Urmet Lokk avaldas kohtus, et lootis sealt natuke teenida ka, sest sealt jookseb mitu tuhat tonni läbi ja kui isegi 10 või 20 eurot vahele panna, siis teenistus oleks ääretult hea olnud. A. M. organiseeris kõik kolud sinna. Urmet Lokk avaldas, et tõenäolist on A. M. arvete peal igal pool olemas ka, et ta selle kolu tõi nende pärast sinna. Dima oli A. M. varasemalt kokku puutunud. Süüdistatavale teadaolevalt Kemotar Haldus OÜ vahendas ja liigutas väetisi, soola ja sütt, kõik puistekaubad käisid sealt läbi. Kemotar Haldus OÜ-l oli A. M. sõnul kõrge väävlisisaldusega väetis nagu NS juba olemas. Lanfra OÜ pidi tooma oma väetise ja kui Kemotar Haldus OÜ-s juurde segavad, siis umbes 3000 tonni pidi läbi jooksma. Põrandal laos oli süüdistatava sõnade kohaselt NS-i, kuid proovi tema võtnud ei ole, et saaks kindlalt öelda, mis seal sees oli. Seda, kas selline väetise kokkusegamine oli Kemotar Haldus OÜ-l tavapärane, seda Urmet Lokk kinnitada ei osanud. Talle tundus, et nad on oma asjas pädevad, aga rohkemat süüdistatav öelda ei julge. Kolu on lehter, mis on päris kõrgel ja millel on sangad küljes, et BigBag’i saab sinna külge panna. Ülevalt valatakse sinna sisse ja all on kaal. Urmet Lokk rääkis, et mikser oli seal seina ääres, samas väitis aga, et tema seda näinud ei ole. Kotid olid pooletonnised. Süüdistatav kirjeldas kohtus kottide täitmist ja möönis, et mõõtetulemus ei pruukinud üldse täpne olla. Lanfra OÜ ei tundnud põhjust kontrollida toote kvaliteeti, sest süüdistatava sõnade kohaselt oli A. M. vana tegija. Hetkeks, kui Urmet Lokk sai esimese tagasiside selle kohta, et asjad on halvasti, oli juba päris palju väetist maha müüdud. Kaitsja küsimusele, et kui tuli probleem väetise kvaliteediga, kas Lanfra OÜ Kemotar Haldus OÜ poole pöördus, vastas Urmet Lokk järgmiselt:“ Jah, väga palju mögiseda Kemotariga ei tahtnud, sest endal oli ka mingi võlgnevus Kemotari ees õhus. Probleem tekkis viimases järgus ka“. KrMS § 289 ja 293 lg 1 alusel lubas kohus avaldada ütluste usaldusväärsuse kontrolliks Urmet Loki poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mis olid vastuolus kohtus räägituga (kd 24, lk 80). Kohtueelses menetluses kirjapandu kohaselt väitis Urmet Lokk siis, et CAN27+5S asemel oli väetis CAN27 ilma väävlita ja see oli rumal eksitus, kuna ta ei teinud nendel väetistel vahet ja ajasurve oli ka tol ajal tõsiselt suur. Kohtus selgitas süüdistatav, et see ei pea paika, et ta väetistel vahet ei teinud. „Eksitus selles oli, et ma teadlikult oleks CAN-i lihtsalt välja saatnud“. Kohtus arvas süüdistatav, et ta saatis kogemata välja vale väetise. Prokurör küsitles eksituse osas süüdistatavat pikalt, kuid Urmet Lokk ei osanud kohtus usutavalt selgitada, miks ta pole kohtueelses menetluses rääkinud sellest, et A. M. pidi lisama tellitud CAN väetisele väävli. Urmet Lokk avaldas kohtus, et see on tal kogu aeg mõttes olnud, kuid kohtueelses menetluses see kahjuks kirja ei saanud (kd 24, lk 77-79, 80). Dmitri Jeršov oli Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige. Nimetatud asjaolu kinnitab äriühingu poolt Dmitri Jeršoviga 11.05.2016 sõlmitud juhatuse liikme leping (kd 7, tl 169-178) ja Agrochema Eesti OÜ nõukogu otsus samast kuupäevast (kd 7, tl 179-184) ning avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale (kd 7, tl 168). Juhatuse liikme lepingu alusel oli Dmitri Jeršovil 21
(150)õiguse teha Agorchema Eesti OÜ nimel tehinguid ja õigustoiminguid, mille tegemine ei kuulu vastavalt seadusele või ühingu põhikirjale ühingu koosoleku või nõukogu pädevusse. Lepingu punkti 2.2 kohaselt pidi Dmitri Jeršov oma tegevuses toimima äriühingule lojaalselt. Lepingu punkt 2.4 kohustas Dmitri Jeršovi oma tegevuses lähtuma alati eelkõige äriühingu õiguspärastest huvidest ja tegutsema ühingu jaoks parioma kasuga ning vältima kahju tekkimist ühingu varale. Juhatuse liikmena oli Dmitri Jeršovil pädevus teha tehinguid Agrochema Eesti OÜ-le kuulunud varaga. Vastavalt Nordea Bank AB Eesti filiaali vastustele politsei järelepärimistele (kd 3, lk 22-27 ja kd 9, lk 94-102) oli Dmitri Jeršovil õigus kasutada Agrochema Eesti OÜ internetipanka ning teha tehinguid ja varakäsutusi. Dmitri Jeršov kutsuti Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi 29.05.2017 ning temaga lõpetati samast kuupäevast ka juhatuse liikme leping (kd 7, tl 187). Uueks juhatuse liikmeks määrati samast kuupäevast D. Z.. Tunnistaja G. C. kinnitas kohtus, et Dmitri Jeršov kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi seetõttu, et ta oli teinud mittelegaalseid tehinguid (kd 19, lk 128p). Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki (kd 2, lk 59-60) kohaselt on Agrochema Eesti OÜ äriühing, mis on alates
  1. a tegutsenud väetise ja agrokeemiatoodete, hiljem ka seemnete ja teravilja ostu ning jae- ja hulgimüügiga. G. C. ütluste kohaselt kuulus Agrochema Eesti OÜ Agrochema kontserni, mille emaettevõtte asukoht on Leedus. Eeltoodu tõendab, et süüdistuses viidatud teo toimepanemise perioodil, so
  2. a sügisest kuni
  3. a kevadeni (kuni 29.05.2017), oli Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt asutasid Lanfra OÜ (pankrotis) 03.10.2016 Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk ning olid selle omanikud vastavalt kuni 08.05.2017 ja 05.09.
  4. Lanfra OÜ juhatuse liige perioodil 03.10-08.12.2016 ja 05.05-06.09.2017 oli Urmet Lokk. Nimetatud perioodide vahelisel ajal oli juhatuse liikmeks J. T. ja alates 06.09.2017 A. P. Pankrotihaldur on alates 21.12.2017 Andrias Palmits (kd 3, lk 117-119). Dmitri Jeršovi valduses leitud mälupulgal olnud Agrochema Eesti OÜ ja Urmet Loki vaheline tööleping viitab sellele, et Urmet Lokk on töötanud Agrochema Eesti OÜ-s (kd 8, lk 183, 189). Eespool kajastatud tõendid annavad aluse seisukohaks, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk olid tuttavad juba enne
  5. a sügist, so enne perioodi, mis kajastub neile esitatud süüdistuses ja olid varasemalt tööalaselt seotud. Kohus tuvastas, et 26.10.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ning Lanfra OÜ (pankrotis) põllumajandustarvikute müügilepingu nr DJ_101/2016, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le müüma lepingu lisades määratud liiki ja koguses tarvikuid (kaupa) ning tegema võimalikuks nende omandi ülemineku ostajale (kd 4, lk 40-42). Agrochema Eesti OÜ kui ostja kohustus lepingu punkti 2.1 kohaselt Lanfra OÜ-le (pankrotis) kauba eest tasuma. Agrochema Eesti OÜ-d esindas lepingu sõlmimisel Dmitri Jeršov ning Lanfra OÜ-d (pankrotis) esindas Urmet Lokk. 08.12.2016 sõlmisid eespool viidatud lepingupooled ja nende esindajad müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 3, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le müüma 1500 tonni (+/5%) väetist nimetusega kaltsiumammooniumnitraat+väävel (BigBag 500kg) hinnaga 169 eurot tonn ja tarneajaga detsember 2016 - jaanuar 2017 (kd 4, lk 43). 19.12.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ja Lanfra OÜ (pankrotis) müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 4, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) müüma Agrochema Eesti OÜ-le 2000 tonni väetist (+/-5%) nimetusega kaltsiumammooniumnitraat+väävel (edaspidi 22
(150)valdavalt väetis CAN+S)(Big-bag 500kg, päritolu Venemaa, Uralchem) hinnaga 163 eurot tonn, tarneajaga märts 2017. Lepingu lisa on allkirjastanud Agrochema Eesti OÜ poolt Dmitri Jeršov ja Lanfra OÜ (pankrotis) poolt Urmet Lokk (kd 4, lk 44). Lanfra OÜ (pankrotis) poolt on Agrochema Eesti OÜ-le esitatud väetise CAN+S kohta järgmised arved: 27.12.2016 arve nr 16122201 (202
  1. t)summas 40 965,60 eurot, 04.01.2017 arve nr 1702082 (374
  2. t)summas 75 847,20 eurot, 16.01.2017 arve nr 17011601 (230
  3. t)summas 46 644 eurot, 28.02.2017 arve nr 17030702 (19,5
  4. t)summas 3 954,60 eurot, 13.03.2017 arve nr 17030701 (1000
  5. t)summas 195 600 eurot, 20.03.2017 arve nr 17032002 (1000
  6. t)summas 195 600 eurot ja 20.03.2017 arve nr 17032001 (596
  7. t)summas 120 868,80 eurot (kd 4, lk 4551). Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 27.12.2016 arve nr 16122201 202 tonni väetise müügi kohta summas 40 965 eurot ja 60 senti kirjeldusega väetis CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov (kd 4, lk 45). 30.12.2016 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 40 965 eurot ja 60 senti. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 04.01.2017 arve nr 1702082 374 tonni väetise müügi kohta summas 75 847 eurot ja 20 senti kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov (kd 4, lk 46). 13.02.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 75 847 eurot ja 20 senti. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 16.01.2017 arve nr 17011601 230 tonni väetise müügi kohta summas 46 644 eurot kirjeldusega väetis CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov (kd 4, lk 47). 25.01.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 46 644 eurot. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 28.02.2017 arve nr 17030702 19,5 tonni väetise müügi kohta summas 3 954 eurot ja 60 senti kirjeldusega CAN+S (kd 4, lk 48). Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 20.03.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 3 954 eurot ja 60 senti. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 13.03.2017 arve nr 17030701 1000 tonni väetise müügi kohta summas 195 600 eurot kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov (kd 4, lk 49). 14.03.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 195 600 eurot. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 20.03.2017 arve nr 17032002 1000 tonni väetise müügi kohta summas 195 600 eurot kirjeldusega CAN+S (kd 4, lk 50). Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 27.03.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 195 600 eurot. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 20.03.2017 arve nr 17032001 596 tonni väetise müügi kohta summas 120 868 eurot ja 80 senti kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov (kd 4, tl 51). 27.03.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 120 868 eurot ja 80 senti. Eespool nimetatud arvete kohaselt tekkis Agrochema Eesti OÜ-l kohustus tasuda Lanfra OÜle kokku 679 480 eurot ja 20 senti. Uuritud arvetelt nähtub, et Dmitri Jeršov on kõik eespool loetletud arved kinnitanud. Seega oli ta teadlik nii kauba iseloomust kui ka kogustest ja hinnast. 23
(150)Urmet Loki ütluste kohaselt on Lanfra OÜ poolt arved väljastanud tema. Eeltoodust tulenevalt oli Urmet Lokk arvete väljastajana teadlik, millist väetist, millises koguses ja millise hinnaga müüdi. Agrochema Eesti OÜ müüs Lanfra OÜ-lt (pankrotis) ostetud väetise edasi Baltic Agro AS-le (registrikood: 10344249), Kesa-Agro OÜ-le
(10151740)ning Weiss OÜ-le
(10052736). Nimetatud äriühingud soovisid osta väetist CAN27+5S ehk väetist koos väävliga. Agrochema Eesti OÜ-d esindas tehingute tegemisel Dmitri Jeršov. Kohtule on esitatud tõendina Agrochema Eesti OÜ ja Baltic Agro AS vahel 12.02.2016 sõlmitud põllumajandustarvikute müügileping nr 12/02-2016 (kd 4, lk 52-53). Nimetatud lepingu lisa nr 16, mis on dateeritud kuupäevaga „23.09.2016“, leiti Dmitri Jeršovi valduses olnud mälupulgalt ja kajastub 14.06.2019 vaatlusprotokollis (kd 8, tl 186, 204). Kohtule on esitatud samuti allkirjastatud lepingu lisa (kd 4, lk 54-55). Lisa puudutav kirjavahetus kajastub ka Dmitri Jeršovi valdusest leitud sülearvutis olnud e-kirjades (kd 9, lk 133-144). Seega on ilmne, et lepingu lisa sõlmijaks Agrochema Eesti OÜ poolt oli Dmitri Jeršov ja ta pakkus Baltic Agro AS esindajale M. S. müügiks 200 tonni CAN+S, so väävlit sisaldavat väetist. Tõendamist on leidnud lepingu lisa 16 allkirjastamine Dmitri Jeršovi poolt ja selle alusel oli Agrochema Eesti OÜ-l kohustus müüa ja tarnida jaanuar-märts 2017 Baltic Agro AS-le 2000 tonni väetist nimetusega kaltsiumammooniunimtraat+väävel (N27+5S) maksumusega 330 000 eurot (165 eurot tonn). Baltic Agro AS esindaja M. S. edastas 05.05.2017 P. L. e-kirja (kd 4, lk 57-58). Kirjas oleva informatsiooni kohaselt on Agrochema Eesti OÜ-lt saadud erinevat värvi CAN+S väetist, esmalt tarniti Lätist Uralchemi-valget värvi väetist, kuid vähemalt alates 06.04.2017 vähemalt osaliselt pruuni värvi väetist CAN+S. M. S. avaldab e-kirjas, et Dmitri Jeršov on talle 06.04.2017 kinnitanud, et pruuni värvi väetis on sama päritolu kui valget värvi väetis. Kirjas on avaldatud, et väetise näidise analüüsi kohaselt on tegelikult tegemist CAN-väetisega, mis ei sisalda väävlit, täieliku analüüsi raport on tehtud 28.04.
  1. Samuti kajastab kiri seda, et kõik tarnitud „ebaõiged tooted“ (CAN) olid varustatud siltidega, mis informeerisid kasutajaid, et toode on CAN27+4S. Tootjat ja päritolu ei olnud siltidele kirjutatud. Kirjaga informeerib M. S. P. L. sellest, et nad peatavad kõik maksed Agrochema Eesti OÜ-le kuni probleemi lahendamiseni. Kirjas viidatakse ka sellele, et on saadud teada, et tegelik toode on CAN Novomoskovsk Azot-st, importija Tiks Group OÜ, mille omanik on D. Jershov ja, et osad transpordiarved sisaldavad firma nime Lanfra OÜ, mille omanik on jällegi Jershov. M. S. poolt avaldatud asjaolu, et Baltic Agro AS-le müüdud väetise mingis osas väävel puudus, tõendab kohtule esitatud katseprotokoll nr 17-002540 (kd 4, lk 58), mille kohaselt ühes väetiseproovidest väävlit ei tuvastatud. Samas on katseprotokolli nr 17-002539 kohaselt (kd 4, lk 59) teisest proovist võetud väetises väävel sees. Nimetatud asjaolu, s.t seda, et osas prooviks võetud väetisekoguses oli väävel sees, ja osas mitte, on kooskõlas ka M. S. e-kirjas kajastuva informatsiooniga ning tema ütlustega. Eeltoodu kinnitab, et Baltic Agro AS sai Agrochema Eesti OÜ-lt nii nõuetekohast kui ka mittenõuetekohast väetist. Tunnistaja M. S. töötab Baltic Agro AS-is väetiste tootejuhina (töötas ka 2016-2017) ja tema ülesandeks on väetiste ostmine. Tunnistaja kinnitas kohtus, et Agrochema Eesti OÜ ja Baltic Agro AS vahel sõlmiti
  2. aasta sügisel leping, mille kohaselt soovis Baltic Agro AS osta väetist CAN, millele on lisatud väävel. M. S. sõnul sai lepingust järeldada, et väetis tuleb Leedu 24
(150)tehasest, kuna just nemad toodavad kaltsiumammooniumnitraat + 5S-i. Tunnistaja avaldas ka seda, et
  1. aasta märtsikuuks ei olnud Agrochema Eesti OÜ asunud Baltic Agro AS ees lepinguga võetud kohustust täitma ja M. S. uuris ise Leedu tehasest, et millal väetis võiks kohale jõuda. Tunnistaja sõnul selgus järelepärimise vastusest, et Leedu tehases sellises koguses väetist tootmis- ja müügiplaanis polnud. Dmitri Jeršov avaldas nimetatud info selgitamiseks tunnistajale, et väetis tuleb EuroChemist, hiljem, et hoopiski Uralchemist. Dmitri Jeršov saatis M. S. e-kirja teel Uralchemi sertifikaadid. Dmitri Jeršov pakkus ise tunnistajale välja võimaluse, et tegeleb väetise edasitarnega Baltic Agro AS klientidele. M. S. ütluste kohaselt hakkasid ühel hetkel tulema Baltic Agro AS klientidelt, kes said Dmitri Jeršovi poolt tarnitud väetist, pretensioonid. Selgitamaks välja pretensioonide põhjendatust, analüüsiti väetist ja selgus, et väetises ei sisaldu väävlit. Tunnistaja M. S. avaldas, et väävlita väetis on odavam. Osade Baltic Agro AS klientideni jõudsid dokumendid, millede kohaselt pärines väetis CAN Sillamäelt ja see väetis oli seotud äriühinguga Lanfra OÜ. Väetise pakendi tähistused, märgised ja markeeringud olid valesti koostatud. Prokurör esitas M. S. tutvumiseks Dmitri Jeršovi valduses olnud mälupulgalt leitud väetise sildid, mille Urmet Lokk edastas 12.03.2017 e-kirja teel Dmitri Jeršovile. Tunnistaja kinnitas kohtus, et vaadeldud sildid olid kaubaga kaasa pandud ja neile oli märgitud, et väetis sisaldab väävlit, mida tegelikkuses seal ei olnud. M. S. sõnul tekkis Baltic Agro AS-l Agrochema Eesti OÜ vastu kahjuhüvitisnõue summas 183 852 eurot (kd 16, lk16-20). Kriminaalasjas on kohtule esitatud tõenditena tunnistaja M. S. poolt uurijale saadetud e-kirjad (kd 5, lk 93-140). Dmitri Jeršov avaldab 10.03.2017 saadetud kirjas M. S. (kd 5, lk 108-109), et väetis CANS, mis Baltic Agrole tarniti on vene päritolu, kuid tootja on ta valesti öelnud, õige on Uralchem, mitte EuroChem. Kirja lisana saadab Dmitri Jeršov M. S. ka Uralchemi sertifikaadi (kd 5, lk 111-112). Tunnistaja M. S. ütlusi kinnitab ka kohtule tõendina esitatud ning Dmitri Jeršovi sülearvutist leitud kirjavahetus M. S. (kd 10, lk 1-172). 10.03.2017 kirjas M. S., s.o samas kirjas, kus on juttu, et väetise tootja on Uralchem, avaldab Dmitri Jeršov järgmist: “Tarnime otse teie klientidele. Saada palun tarnekohad, hakkame kohe vedama“ (kd 10, lk 1, 6). Kirjavahetusest nähtub, et M. K. Baltic Agro AS-ist saadab klientide nimekirja, millele Dmitri Jeršov vastab, et esimesed koormad jõuavad klientideni neljapäeval 16.03.
  2. a ja lubab saata jooksvalt skännitud saatelehed (kd 10, lk 14). Edasisest kirjavahetusest on näha, et Dmitri Jeršov korraldab väetise tarnimist. Agrochema Eesti OÜ saatelehed, arved ning kaubaveo saatelehed (kd 5, lk 1-92, tl 1-18 pea loetamatud) viitavad sellele, et Baltic Agro AS ja nimetatud äriühingu kliendid on saanud väetist CAN+S, mis on aga vastuolus nii M. S. poolt e-kirjas avaldatuga, tema ütlustega kui ka katseprotokoll nr 17-002540 järeldusega. Agrochema Eesti OÜ valduses oli EuroChemi väetise, mida Lanfra OÜ poolt Urmet Loki ja Dmitri Jeršovi organiseerimisel Agrochema Eesti OÜ-le müüdi ja tarniti, sertifikaat (kd 4, lk 60-61), mille kohaselt ei sisaldu Lanfra OÜ poolt Agrochema Eesti OÜ-le müüdud väetises väävlit. Samas tõendab Dmitri Jeršovi poolt 23.03.2017 saadetud e-kiri koos saatelehtedega Agrochema Eesti OÜ üldisele e-posti aadressile, et saatelehtede kohaselt oleks Agrochema Eesti OÜ müünud edasi justkui väetist, milles sisaldus väävel (CAN+S) (kd 10, lk 182-190). Eeltoodu viitab otseselt Dmitri Jeršovi soovile näidata, et edasi müüakse väävlit sisaldavat väetist, kuigi ta teadis, et tegelikkuses väetis väävlit ei sisalda. 25
(150)Käesolevas kriminaalasjas on asitõendite vaatluse käigus uuritud erinevate pankade poolt tekstifailina saadetud käesoleva kriminaalasjaga puutumuses olevate äriühingute kontode väljavõtteid. Kohtule esitatud 15.01.2018 koostatud vaatlusprotokollist (kd 4, tl 99-133) nähtub, et Agrochema Eesti OÜ tasus Lanfra OÜ-le väetise eest 679 480,20 eurot (kd 4, tl 101). Tehingud Lanfra OÜ pangakontol kinnitavad, et Agrochema Eesti OÜ-lt on äriühingule laekunud väetise eest kokku 679 480,20 eurot. Vaatlusprotokollist nähtub ka see, et perioodil 30.12.2016- 12.04.2017 teenis Lanfra OÜ väetise soetus-ja müügiväärtuste vahena 315 325,20 eurot. Agrochema Eesti OÜ poolt Lanfra OÜ-le väetis eest tasutud summadest on kantud Lanfra OÜ arvelduskontolt edasi EuroChem Agro GmbH-le 364 155 eurot (kd 4, lk 102). Eeltoodu kinnitab süüdistuses kajastatud asjaolu, et Lanfra OÜ poolt Agrochema Eesti OÜ-le müüdud väetis pärineb EuroChem Agro GmbH-lt, kus aga eespool viidatud sertifikaadi kohaselt väävel puudus. Väetise päritolu tõendavad samuti AS Silsteve saatelehed ja kauba deklaratsioon, kus kauba saajaks on märgitud Lanfra OÜ (kd 4, lk 62-64, 166-170). Kaubaks on märgitud Can, saateleht on vormistatud 13.04.2017 ja selle kohaselt on väetis peale laaditud Sillamäe Sadamast ning lisatud deklaratsioon kajastab, et laaditud väetis on seotud EuroChemiga. Lanfra OÜ müüs edasi Agrochema Eesti OÜ-le müüdud ja tarnitud väetist ka OÜ-le Weiss ja OÜ-le Kesa-Agro, millised äriühingud on äriregistri teabesüsteemi väljatrükis kajastatud informatsiooni kohaselt pikka aega põllumajandusega tegelenud äriühingud (kd 4, lk 87-98). 06.10.2016 põllumajandustarvikute müügilepingu nr RR13/2016 (koos lisaga nr 1) (kd 4, lk 145-146) kohaselt kohustus Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov, müüma KesaAgro OÜ-le 75 tonni väetist kaltsiumammooniumnitraat+väävel (N27+5S). Kauba saatelehed ja arved kinnitavad, et kaubaks pidi olema väetis CAN+S (kd 4, lk 149-153). Asjaolu, et Kesa-Agro OÜ-le tarniti aga väetist, mis ei sisaldanud väävlit, kinnitab katseprotokollist nr 17-008357 AKL/VA (kd 4, lk 154), millest nähtub, et Lanfra OÜ poolt Agrochemale müüdud ja tarnitud väetisest, mis omakorda müüdi ja tarniti edasi, võetud proovis oli väävlit vaid 0,05 %. Kesa-Agro OÜ juhataja V. V. on 26.05.2017 koostanud kaebekirja Agrochema Eesti OÜ juhatusele (kd 4, tl 155), milles märgib, et märts-aprill 2017 tarniti Kesa-Agro OÜ-le 75 t CAN+S väetist, kuid on selgunud, et väetis ei sisalda lubatud väävlit ja kotid ei vasta lubatud kaalule (500 kg(+/-1%), kusjuures kaalude kõikumine on -20…-25 kg kott. Kesa-Agro OÜ ja Agrochema Eesti OÜ kirjavahetusest nähtub, et Agrochema Eesti OÜ Jõgeva Agrokeskuse direktor A. B. kinnitas 31.05.2017 kirjas äriühingu kohustust kompenseerida vale väetise tarnega tekitatud kahju (kd 4, lk 156), kuid 17.10.2017 seisuga vastavalt Kesa-Agro OÜ juhataja märgukirjale (kd 4, lk 157) kauba kvaliteediprobleemi lahendatud polnud. Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige G. C. kinnitab 08.11.2017 veelkord soovi probleem lahendada ja palub dokumentaalselt täpsustada Kesa-Agro OÜ kahjunõude suurust (kd 4, lk 158), millele KesaAgro OÜ edastab 20.11.2017 vastuse ja 20.12.2017 kahjunõude (kd 4, lk 159-161). Kirjavahetusest nähtub, et Kesa-Agro OÜ on saanud väävlita väetist ja on saanud seda ka kokkulepitust vähem, s.o Lanfra OÜ poolt Agrochema Eesti OÜ-le müüdud väetisekotid ei vastanud lubatud kaalule. Kirjavahetuse kohaselt on soovinud Kesa-Agro OÜ Agrochema Eesti OÜ-lt kahjude hüvitamist, mis omakorda tähendab kahju tekkimist Agrochema Eesti OÜ-le. 26
(150)Kohus on seisukohal, et kuivõrd lepingu sõlmija oli Dmitri Jeršov, siis pidi talle olema selge, et Kesa-Agro OÜ soovib väävlit sisaldavat väetist ja Agrochema Eesti OÜ-l oli kohustus müüa ja tarnida just väävliga väetist. Protokolli kohaselt puudus väetises sisuliselt väävli sisaldus, mis täiendavalt kinnitab, et Agrochema Eesti OÜ-le müüdi ja tarniti Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegevuse tagajärjel ilma väävlita väetist. Dmitri Jeršov sõlmis Agrochema Eesti OÜ esindajana 12.09.
  1. a põllumajandustarvikute müügilepingu ka Weiss OÜ-ga (kd 4, lk 162-165). Lepingu kohaselt kohustus Agrochema Eesti OÜ Weiss OÜ-le müüma ja tarnima 600 tonni väävlit sisaldavat väetist kaltsiumammooniumnitraat+väävel (N27+5S). Tunnistaja R. R., kes töötas Agrochema Eesti OÜ-s müügitööl kuni
  2. aasta detsembrini, avaldas kohtus, et Dmitri Jeršov oli teadlik Agrochema Eesti OÜ tehingute konkreetsetest tingimustest, s.t , et enne kui Dmitri Jeršov lepingutele alla kirjutas, siis vaatas alati, mida klient ostab, mis koguses ja mis hinnaga. R. R. sõnul temale endal allkirjaõigus puudus. Dmitri Jeršov oli tema ülemus. Tunnistaja ütluste kohaselt soovisid Kesa-Agro OÜ ning Weiss OÜ osta Agrochema Eesti OÜ-lt väetist, milles sisaldub väävel, kuid
  3. aasta maikuus ilmnes, et Kesa-Agro OÜ ja Weiss OÜ-le on müüdud väetist, milles väävlit ei sisaldunud. Tunnistaja mäletas ka seda, et väetisekotid ei olnud õiges kaalus, samuti puudus kottide märgistus. Valet väetist sai ka Baltic Agro AS. Tunnistaja sõnul kinnitasid väetisest võetud proovid ning nende analüüsid seda, et väävlit väetises ei sisaldunud, tegemist oli lihtsalt CAN väetisega. Tunnistaja käis ise proove võtmas Weiss OÜ-s, kes sai sama väetist, mida sai ka Kesa-Agro OÜ. Tunnistaja ütlustest nähtub samuti asjaolu, et äriühingu siseselt oli Dmitri Jeršov andnud teada, et väetis tuleb pakendatult Leedus asuvast tehasest, kuid hiljem selgus, et väetis saabus lahtiselt ja see pakendati kottidesse (kd 19, lk154-156p). Asjaolu, et Weiss OÜ ja Kesa-Agro OÜ said väetist, milles väävlit ei sisaldunud, tõendavad lisaks eespool analüüsitud dokumentaalsetele tõenditele ja tunnistaja R. R. ütlustele ka viimase poolt Dmitri Jeršovile saadetud e-kirjad (kd 11, lk 71-82). Kirjavahetusest nähtub, et kottides oli väetist vähem kui ette nähtud. Kirjadest selgub, et Agrochema Eesti OÜ-le tekkis seoses väetisemüügi tehingutest Weiss OÜ-ga ja Kesa-Agro OÜ-ga kahju, mis tulenes nii ebaõigest väetisest kui ka ebaõigest väetise kogusest kottides. Dmitri Jeršovi poolt väetise tootja kohta avaldatud info M. S., so, et väetis pärines Uralchemist, on vastuolus kriminaalasjas tuvastatud faktiga. Baltic Agro AS-ile tarnitud väetises väävel puudus ja see ei saanud pärineda Uralchem’ist, nagu väitis Dmitri Jeršov, sest Uralchem’i internetilehe, mida on 26.06.2019 vaadeldud ja kajastatud vaatlusprotokollis (kd 5, lk 141- 144) kohaselt Uralchemi poolt toodetav väetis sisaldab väävlit. Süüdistatavad on kohtus avaldanud versiooni, mille kohaselt pidi väetisele lisama väävli Tartus tegutsev A. M. poolt juhitud Kemotar Haldus OÜ. Dmitri Jeršov pidas enda sõnul oma maine säilitamiseks ja lepingus kajastatud sanktsioonide vältimiseks põhjendatuks nõustuda Urmet Loki kui Lanfra OÜ esindaja poolt pakutud alternatiiviga, s.o lepingust taganemise asemel tarnida analoogset väetist Baltic Agro AS-le, kuid moel, et EuroChemist saadavale puistes ja pakendamata väetisele segataks sisse väävel ja segatud väetis pakendatakse. Tunnistaja A. M., Kemotar Haldus OÜ ja ATS AS-iga seotud isikuna kinnitas, et Kemotar Haldus OÜ pakkus oma lao territooriumil ladustamise- ja pakkimise- ning tõsteteenust. Tunnistaja teada oli Lanfra OÜ väetise vahemüüja. Väetis pärines tunnistajale teadaolevalt Venemaalt. Väetis CAN tolliti nende poolt lahti ja tuli sinna puistes. Laos muud väetist ei olnud. 27
(150)Kokkulepe oli selles, et Kemotar Haldus OÜ laseb kauba vangunist välja, pakib tonnistesse kottidesse ja kaalub kottidesse kliendi poolt soovitud koguse. Kemotar Haldus OÜ mingit komponenti väetisele lisama ei pidanud. Tunnistaja kinnitas seda, et kas Dmitri Jeršov või Urmet Lokk saatis koti külge panemiseks sildid. Isegi kotid tõid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Juhised tulid Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki käest, tehti nii nagu Lanfra OÜ kui klient soovis. Dmitri Jeršov ning Urmet Lokk käisid vahepeal vaatamas ka pakendamise protsessi. Tunnistaja avaldas, et Lanfra OÜ ja ATC AS-i või Kemotar OÜ vahel tehti seoses viimaste poolt väetise töötlemisega mingeid tasaarveldusi, võis olla ka mingeid rahalisi liikumisi, kuid tunnistaja täpsemalt ei mäletanud summasid (kd 24, lk 7p-10p). Tunnistaja K. T., kes töötab alates 2011 algusest ATC AS-is impordi managerina, ütluste kohaselt, kohtus ta 2017. aasta suvel Agrochema Leedu OÜ esindaja kohtunud G. C., kes uuris Agrochema Eesti OÜ-le tekitatud majandusliku kahju asja (kd 24, lk11-13). Tunnistaja sõnul tellisid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk Kemotar OÜ-st väetise pakendamise teenuse. Tunnistaja väitis, et asjaolust justkui Kemotar Haldus OÜ oleks pidanud väetisele lisama mingi komponendi, kuuleb ta kohtus esimest korda ja tema teada seda ei ole olnud. Tunnistaja mälu järgi tulid väetised Venemaalt, kas just kõik partiid, seda tunnistaja kinnitada ei söendanud. Osade tarnete osas toimus ka väetise tolliprotseduur. ATC AS oli väetise saajaks ja tegeles tolliprotseduuridega ning maksis kõik maksud. Tunnistaja selgitas ka seda, et kui oli vaja kaup lahti tollida, siis saadi kauba dokumendid, kuid kui oli vaja pakkimise teenust, siis kauba dokumente nad ei näinud. Väetis liikus edasi erinevatesse kohtadesse, kuna transpordi tellijaks oli Lanfra OÜ, siis ka Lanfra andis korraldusi transpordifirmadele, andes teada, kuhu väetist viia. Dokumentidel oli väetise nimetus kirjas, kuid kauba nimetuse nimetas ka Dmitri Jeršov. Dmitri Jeršovi kaitsja esitas ristküsitlemise käigus tunnistajale tutvumiseks Kemotar Haldus OÜ poolt 10.03.2017 (kd 24, lk 51) antud kinnituse, mille kohta tunnistaja avaldas, et tema näeb seda dokumenti esimest korda ja talle on arusaamatu, milleks see on välja kirjutatud. Tunnistaja kinnitas, et dokumendil on all Kemotr Haldus OÜ pitsat, kuid kui ehe see dokument on, seda tunnistaja ei tea. Kemotar Haldus OÜ kinnituse kohta, kus Kemotar Haldur OÜ kinnitab, et tema laos on 534 tonni CAN+S väetist (kd 24, lk 50), mis kuulub Agrochema Eesti OÜ-le, vastas tunnistaja samuti, et ta pole seda dokumenti varem näinud ja ei tea kelle allkiri dokumendil on. Tunnistajale näidatud nelja arve (arved nr 61, 75, 84, 96) (kd 24, lk 45,47, 48,49) kohta avaldas ta, et on neid näinud ja need on koostanud ATC AS raamatupidaja J. B.. Tunnistaja kinnitas, et tema andis väetise kohta informatsiooni raamatupidajale ja kauba nimetuse ütles talle Dmitri Jeršov. Käsikirjalise dokumendi osas vastas tunnistaja, et dokumendil paremal tehtud parandused on teinud kaalukojas töötanud inimene. Tunnistaja K. T. ütlusi selle kohta, et nii Dmitri Jeršov kui ka Urmet Lokk korraldasid Lanfra OÜ kaudu Venemaalt tellitud väetise, mis läbis Kemotar OÜ lao, kus see pakendati ja edasi saadeti, kinnitab ka Dmitri Jeršovi ja K. T. vaheline Skype’is peetud vestlus (kd 14, lk 88-117). Tunnistaja K. H., kes oli Kemotar Haldus OÜ juhatuse liige ettevõtte loomisest saadik kuni 2021 kevadeni, sõnade kohaselt tegeles ettevõte laonduse, laadimisteenuse pakkumise, müügi ja pakendamisega, asudes Tartus Ravila 75 (kd 24, lk13-16). 2016-2017 käisid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk Kemotar Haldus OÜ laos ja soovisid väetise pakendamise teenust. Vagunitega tuli lahtine väetis, mis võeti perroonilt maha, lattu. Paigaldati punker, väetis tõsteti väetiselaaduriga punkrisse sisse ja pandi Big-bag’idesse. Tunnistaja sõnul tegeles tema laos töö organiseerimisega, paberid tegi A. M. ja K. T.. Laadimine ja pakendamine lepiti kokku klientide Urmeti ja Dmitiga ning ka A. vastavalt kliendi soovile. Kottidesse tuli panna 500 kg pluss/miinus mingi protsent. Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokiga oli juttu sellest, et võib panna natukene, so 20 kg siia-sinna. See oli lubatud. Kotid ja sildid, mis kottidele pandi, toodi Dmitri 28
(150)ja Urmeti poolt. Kui mingi kogus oli pakendatud, siis anti klientidele teada. Urmet ja Dmitri käisid ka seda väetist koha peal vaatamas, mingil hetkel olid ka pakkeprotsessi juures. Väetise edasiveo organiseeris klient, arvestust pidas nii klient kui ka Kemotar Haldus OÜ. Osa väetisest transporditi tunnistaja transpordiettevõtte kaudu. Väetis läks Kevili ja Baltic Agro klientidele. Andmed, selle kohta kuhu ja palju viia, saadi kliendilt. Baltic Agro OÜ pöördus Kemotar Haldus OÜ poole põhjusel, et väetis ei vastanud nõuetele. Tunnistaja mäletamist mööda olid nad võtnud vist proovi ja mingi asi oli puudu. K. H. selgitas kohtus, et enda autodele tegi ta ise saatelehed ja Dmitri Jeršovi kaitsja poolt talle näidatud saatelehed, on tema koostatud. Väetise nimetus CAN+S on võetud kottide küljel kiletaskus olnud etiketilt. Info tuli ka Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki käest. Tunnistaja avaldas, et osad saatelehed on autojuht kirjutanud ilmselt tema poolt antud info alusel või oli tunnistajal endal saateleht valmis tehtud transpordi jaoks. K. H. avaldas, et kotid käisid üle kaalu, sest nende endi kontroll oli ka oluline, et kogused pärast klapiks. Kahte Kemotar Haldus OÜ poolt antud kinnitust (kd 24, lk 50 ja 51) tunnistaja näinud ei ole, ega tea ka seda, kes võis olla need koostanud. Asjaolu, kuidas oli korraldatud Dmitri Jeršovi poolt väetise tarne tõendab ka Dmitri Jeršovi ja K. S. vaheline kirjavahetus (kd 11, lk 1-33). Kohus on seisukohal, et tunnistajate A. M., K. T. ja K. H. ütlused on usaldusväärsed, sest haakuvad teiste kohtu poolt otsuses eespool analüüsitud tõenditega. Seega on ilmne, et Kemotar OÜ laos polnud vaidlusalusel ajal muud väetist, peale väetise, mis oli seotud Urmet Lokiga ning Dmitri Jeršoviga. Tunnistajad A. M. ja K. T. kinnitasid, et Kemotar OÜ-l polnud kohustust väetisele väävlit lisada ja seda ka ei tehtud. OÜ laos. Eeltoodust tulenevalt saab teha vaid ühe järelduse – Kemotar OÜ pakendas väävlit mittesisaldavat väetist ja seda tehti Dmitri Jeršovi ning Urmet Loki teadmisel ja soovil. Agrochema Eesti OÜ oli kohustatud müüma Baltic Agro AS-ile, Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le väetist, milles sisaldub väävel. Nimetatud äriühingute poolt koostatud kaebustest ning nendele lisatud protokollidest (kd 4, lk 65-70) nähtub, et väetis, mis nendeni jõudis, ei sisaldanud väävlit. Seega tarnis Lanfra OÜ Agrochema Eesti OÜ-le nõuetele mittevastavat väetist. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et väetisekottides, mis Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le tarniti, ei olnud väetist nõutavas mahus – väetist oli kokkulepitust vähem. Nimetatud dokumentidest nähtuvad ka Agrochema Eesti OÜ-le kahju tekkimise alused. Kokku tekkis Agrochema Eesti OÜ-l seoses Kesa-Agro OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 4694 eurot ja 40 senti. Weiss OÜ-le tekkis seoses nõuetele mittevastava väetise tarnimisega kahju summas 21 105 eurot ja 60 senti. Baltic Agro AS-ile tekkis kahju summas 183 852 eurot. Info, mis pärineb Dmitri Jeršovi kasutuses olnud sülearvutist Dell Core i5 (vaatlusprotokoll 28.06.2019, kd 9, lk 32-93, lisa52- sama köide, lk 121-132), kajastab e-kirju, muu hulgas Agrochema Eesti OÜ ja Weiss OÜ vahelist lepingut 12.09.2016, mille lisa 1 kohaselt oli lepingu esemeks kaltsiumammooniumnitraat+väävel (N27+5S) 600 t maksumusega 125 280 eurot. Eeltoodu kinnitab, et Dmitri Jeršov teadis Agrohema Eesti OÜ-l olevast kohustusest tarnida ja müüa Weiss OÜ-le väävliga väetist. Kohtule on tõendina esitatud Urmet Loki valdusest leitud sülearvutist pärinev e-kiri, mis on saadetud 2017 märtsis Dmitri Jeršovile (kd 12, lk 31). Dokumendil on Kemotar Haldus OÜ pitsat ning allkiri. Tunnistaja K. T. avaldas, et ta ei tea miks selline dokument on vormistatud ja kahtles selle ehtsuses. Tunnistaja K. H. ütles, et tema pole kõnealust dokumenti varem näinud. Tunnistaja A. M. kinnitas, et tema pole sellist dokumenti allkirjastanud. Tõendamata 29
(150)on ka kinnituse allkirjastaja. Kui Kemotar Haldus OÜ tegevust juhtiv A. M., kellel oleks olnud õigus sellist kinnitust anda ja allkirjastada, ei tea kinnitusest midagi ja ei oska põhjendada, miks üldse oleks olnud vajalik sellist kinnitust vormistada, siis saab kohus siit järeldada vaid ühte kohtule esitatud dokument ei kajasta ilmselt 10.03.2017 Kemotar Haldus OÜ tegelikku olukorda ja selline kinnitus on sisutu. Põllumajandusameti esindaja L.-K. S. pöördus 16.05.2017 Dmitri Jeršovi poole küsimusega, et mil moel sai väetisest CAN väetis CAN+S (kd 11, lk 62-66). Kirjavahetusest ei nähtu Dmitri Jeršovi selgitusi. Kui Dmitri Jeršovi poolt kohtus esitatud versioon oleks tõene, siis tekib küsimus, et miks ei avaldanud ta seda põllumajandusameti esindajale juba mais
  1. Käesolevas asjas on samuti oluline fakt, et Dmitri Jeršov saatis Uralchemi sertifikaadi M. S. pärast seda, kui ta oli talle saatnud EuroChemi sertifikaadi ning M. S. oli juhtinud Dmitri Jeršovi tähelepanu sellele, et EuroChem ei tooda väävliga väetist. Kohtu jaoks püstitub siinjuures küsimus ka sellest, et miks saatis Dmitri Jeršov M. S. Uralchemi sertifikaadi kui ta kohtus väidab, et väetis pärines hoopiski EuroChemist. Ainus vastus küsimusele saab olla see, et Dmitri Jeršov soovis veenda M. S., et hangitav väetis sisaldab väävlit, samas teades, et tegelikult tarnitav väetis seda ei sisalda. M. S. avaldas kohtus, et pärast seda, kui ilmnes, et väetis ei ole nõuetekohane ja pärineb Dmitri Jeršoviga seotud Lanfra OÜ-st, väitis Dmitri Jeršov M. S., et ta ei tea tekkinud situatsioonist midagi ning hoopis teda on petetud. Dmitri Jeršov kohtuistungil midagi sellist rääkinud pole. 08.05.2017 saatis Dmitri Jeršov Baltic Agro AS esindajale M. S. e-kirja, milles ta kinnitab, et Baltic Agro AS-ile (seega ka Agrochema Eesti OÜ-le) müüdud väetis on CAN27, mitte CAN+5S (kd 4, lk 171-174). Urmet Loki valduses olnud sülearvutist leiti samuti kirjavahetus Urmet Loki ja Põllumajandusameti esindaja vahel (kd 13, lk 44-49). Põllumajandusameti esindajale L. -K. S. avaldas Urmet Lokk 04.08.2017, et ta pole olnud väetise osas ülearu tähelepanelik ning ei viinud kokku, et talle müüdav ja temalt osta soovitav väetis omas pisikest erinevust väävli sisalduse osas, mistõttu juhtus eksitus. Kohtule on esitatud kriminaalasjas tõendid selle kohta, et ka Tiks Grupp OÜ (kd 4, lk 71-75,) mis oli seotud nii Dmitri Jeršovi kui ka Urmet Lokiga, oli puutumuses EuroChemi väetisetehinguga (kd 12, lk 32-33). UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaali nõudekirja vastuse kohasel soovis veebruaris 2017 Lanfra OÜ, keda esindas Urmet Lokk, osta väetist CAN (kd 6, lk 1-34). Väetis pärines Venemaalt ja liikus Sillamäelt Tartusse. Vastuskirjale lisatud kemikaalide ohutuskaardilt ja ekspordidokumendilt nähtuvalt puudus Lanfra OÜ poolt ostetavas väetises väävel (kd 6, lk 6-25, 32-34). Vastuskirjale lisatud arve kohaselt on Lanfra OÜ poolt
  2. aasta märtsikuus ostetud kauba nimetuseks kaltsiumammooniumnitraat. Asjaolu, et Lanfra OÜ tellis väävlita väetist kinnitab ka vastuskirjale lisatud kirjavahetus EuroChemi esindaja E. R. ja Urmet Loki vahel (kd 6, lk 35-90). Saatelehed, mis on lisatud nii kirjavahetuse käigus, kuid mis olid tuvastatud ka Urmet Loki valduses olnud sülearvutis e-kirja manusena (kd 12, lk 153-177) kinnitavad, et Agrochema Eesti OÜ-le müüdavas väetises väävlit ei sisaldu. 30
(150)Eespool kajastatud vastuskirjale lisatud materjalidest nähtub, et Lanfra OÜ poolt tellitud väetis liigutati edasi kottides, millele ei lisatud etikette (kd 6, lk 95-98). Urmet Loki valdusest leitud sülearvuti vaatluse andmetest nähtub et Urmet Lokk on Dmitri Jeršovile edastanud 12.03.2017 väetise sildid (kd 13, lk 87-89). Dmitri Jeršovi valdusest olnud mälupulgalt on tuvastatud väetise sildid, mida pakenditel kasutati (kd 8, lk 205-207). Siltide kohaselt pidi väetis sisaldama väävlit. Dmitri Jeršov saatis sildid 14.03.2017 e-kirjaga edasi Kemotar Haldus OÜ-le ning ka A. M. korraldusega lisada sildid saadetava kauba juurde (kd 10, lk 173-174). Urmet Lokk on olnud kirjavahetuses veebruaris 2017 I. S., kus viimane teatab Urmet Lokile, et 2000t saaks pakkuda hinnaga 198eur/t puistes tingimusel FCA Sillamäe, toll tehtud ja auto peale laetuna, tarne märts 2017, maksetingimused – ettemaks. E-maili teemkas on CAN (kd 13, lk 57). Väävlita väetise ostmist Lanfra OÜ poolt tõendavad lisaks eespool kajastatud tõenditele ka prokuröri poolt kohtule esitatud Urmet Loki valdusest leitud tõendid ( kd 11, lk 166-168, 170172, 175-191, 192-200, kd 12, lk 1-6, 7-26). Urmet Loki tahet osta 3000 tonni väetist CAN kinnitab tema valduses olnud sülearvutist leitud e-kiri M. J. (kd 12, lk 27-28) ja Urmet Loki ning EuroChemi esindaja D. S. kirjavahetus (kd 12, lk 40-152 ja kd 13, lk 58-86). Nimetatud kirjavahetusest saab teha tõsikindla järelduse, et Urmet Lokk oli teadlik asjaolust, et EuroChemi kaudu ostetavas väetises väävlit ei sisaldu. Urmet Loki sülearvutist on leitud kinnituskiri, mis on adresseeritud EuroChem Agro GmbH-le, millest nähtub Lanfra OÜ soov 08.06.2017 tühistada tellimus 27,18 tonni CAN-i kohta lepingu nr 133495 alusel (kd 12, lk 7-8). Tiks Grupp OÜ ja Lanfra OÜ võlgnevuste kohta esitas prokurör nimetatud äriühingute äristiili iseloomustava materjalina võlatunnistused (kd 6, lk 104-106) ja tabeli ostuvõlgnevuste kohta (kd 13, lk 157-161), millised tõendid sisulist tõenduslikku väärtust käesolevas kriminaalasjas ei oma. Siinkohal peab kohus aga viitama süüdistatav Urmet Loki kohtus antud ütlustele, millede kohaselt pidi väävel lisatama hoopis Kemotar Haldus OÜ poolt. Küsimusele sellest, et miks Urmet Lokk seda Põllumajandusameti esindajale augustis 2017 ei avaldanud, saab vastata kriminaalasjas juba uuritud tõendite põhjal – sellist kokkulepet Kemotar Haldus OÜ-ga polnud ning see versioon on kujunenud hiljem. Kohus on seisukohal, et nii Dmitri Jeršovi kui ka Urmet Loki ütlused on ennastõigustavad ja pole süüdistuses kajastatud Agrochema Eesti OÜ poolt perioodil 2016 sügis kuni 2017 kevad seotud väetisetehingu osas usaldusväärsed. Need ütlused on ebausaldusväärsed nii seetõttu, et need on vastuolus teiste kohtu poolt käesolevas kriminaalasjas uuritud tõenditega kui ka seetõttu, et süüdistatavad on menetluse käigus, selle eri etappidel, esitanud diametraalselt erinevalt versioone, mis erinevad sellest, mida avaldati kohtus. Usalduse murdmise koosseisu (

§ 2172

lg 1 alt 2), s.o teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisega, puhul on tegemist võrreldes ärakasutamiskooseisuga (

§ 2172

lg 1 alt 1) olemuselt laiema alamkoosseisuga, sest see ei eelda toimepanija vara käsutamise või kohustuste võtmise õiguse olemasolu, piisab vaid usaldusseisundi ehk varaliste huvide järgimise kohustuse lasumisest toimepanijal (komm 4.2). Koosseisupärane tehing on kohustuste rikkumine (komm 4.3). Usaldusseisund tuletatakse isikul lasuvast hoolsus-ja 31

(150)järelevalvekohustusest (varaliste huvide järgimise kohustrus) teise isiku vara suhtes, mis põhineb avalik-või tsiviilõiguslikul suhtel, kuid on oma olemuselt laien kui vara käsutamise või kohustuse võtmise õigus. (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 736). Eespoolt kohtu poolt uuritud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et Dmitri Jeršov Lanfra OÜ (pankrotis) faktilise juhina ja Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) registrijärgse juhina ning faktilise juhina korraldasid teadlikult Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetise CAN27 müügi ning tarne. Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki eesmärk oli luua mulje, et Lanfra OÜ (pankrotis) müüb ning tarnib Agrochema Eesti OÜ-le kokkulepitud väävlit sisaldavat väetist CAN27+5S, kuid nad olid teadlikud sellest, et Agrochema Eesti OÜle müüakse ning tarnitakse ilma väävlita väetist. Urmet Loki ütlustest selle kohta, et kuna väetise kogus oli suur, siis lootis ta tehinguga päris hästi teenida, nähtub nii tema kui ka Dmitri Jeršovi motiiv tegutsemiseks oli – soov saada varalist kasu. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk organiseerisid väävlit mittesisaldava väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo. Agrochema Eesti OÜ poolt ostetud ning edasi müüdud väetist sisaldavad pakendid olid sildistatud kui väävlit sisaldav väetis, nimetamata väetise päritolu, mis võimaldanuks kauba saajatel tuvastada kauba tegelik päritolu ja koostis ilma proove analüüsimata. Kuivõrd nii Dmitri Jeršov kui ka Urmet Lokk olid teadlikud, et Agrochema Eesti OÜ-l on kohustus nii Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le tarnida väävlit sisaldavat väetist, siis fakt, et äriühingutele tarniti Agrochema Eesti OÜ kaudu lepingutele mittevastavat ja odavamat väetist, tõendab, et Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena sõlmis Urmet Loki kaasabil Agrochema Eesti OÜ jaoks kahjuliku lepingu. Kohtule esitatud arvete kohaselt tarnis Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN27 2764,5 tonni, mille eest Agrochema Eesti OÜ tasus kokku 679 480, 20 eurot. Agrochema Eesti OÜ poolt Lanfra OÜ-le tasumine väetise eest on muuhulgas tõendatud läbi Dmitri Jeršovi e-kirja N. U., milles ta palub teha arve nr 1702082 alusel ülekande Lanfra OÜle (kd 9, lk 177-179). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas eespool analüüsitud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et Dmitri Jeršov rikkus oma tegevusega kavatsetult Agrochema Eesti OÜ varaliste huvide järgimise kohustust ning lojaalsuskohustust. Kohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad asjaolu, et Urmet Lokk tellis teadlikult ja tahtlikult EuroChemi kaudu ilma väävlita väetist CAN. Väetise müümine Agrochema Eesti OÜ-le ning sealt omakorda Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le, toimus Urmet Loki ja Dmitri Jeršovi ühisel teadmisel ja koostöös, mille tulemuseks oli varalise kahju tekitamine Agrochema Eesti OÜ-le. Lisaks juba uuritud tõenditele iseloomustab Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tihedat suhtlemist süüdistuses kajastatud perioodil kohtule tõendina esitatud 22.05.2019 koostatud vaatlusprotokoll (kd 17, lk 24-151, kd 18, lk 1-149). Vaadeldud on Dmitri Jeršovi valduses olnud mobiiltelefonist tehtud koopiafaili (kd 17, lk 23) ja nii sealt kui ka Urmet Loki telefonist tehtud koopiafailist (kd 19, lk 1-90; kd 20, lk 35-36) nähtub Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki vaheline tihe suhtlus. Asjaolule, et Dmitri Jeršov oli kursis Lanfra OÜ tegevuse ja finantsidega, viitab muuhulgas ka Rainer Puhki pöördumine Dmitri Jeršovi poole küsimusega, et millal Lanfra OÜ tasub Eestivili AS-e ees oleva võlgnevuse (kd 17, lk 138-141, kd 18, 133-136). 32
(150)Dmitri Jeršovi 28.02.2017 e-kiri Urmet Lokile küsimusega, et „kas tarnime ise või laseme K. vedada“ koos tabeliga, kus kajastuvad äriühingud, kellele väetist tule tarnida, iseloomustab Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki kooskõlastatud tegevust väetise müügil ja tarnimisel Lanfra OÜ kaudu Agrochema Eesti OÜ-le ning sealt omakorda Agrochema Eesti OÜ lepingulistele klientidele (kd 9, lk180-181). Lanfra OÜ raamatupidaja K. S. ütlused kinnitavad eespool juba tuvastatud asjaolu, et ( kd 19, lk151p) Lanfra OÜ nimel tegutsesid alati üheskoos Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Eeltoodule lisaks on leidnud tõendamist, et Lanfra OÜ (pankrotis) tarnis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegevuse läbi Agrochema Eesti OÜ-le 260 tonni väetist vähem võrreldes sellega, kui palju arvetel kajastati ning mille eest Agrochema Eesti OÜ tasus. Tarnimata jäänud väetise eest oli Agrochema Eesti OÜ tasunud Lanfra OÜ-le ettemaksuna 51 480 eurot. Lisaks tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel Agrochema Eesti OÜ-le kahju seoses sellega, et väetise CAN27+5S asemel tarnitud väetis CAN27 jäi osaliselt realiseerimata, mistõttu kanti maha 39 tonni väetist. Kuivõrd Agrochema Eesti OÜ tegelikkuses väetist CAN27 ei vajanud, puudus võimalus Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki poolt tehtud tehingute tagajärjel saadud väetise CAN27+5S asemel tarnitud väetise CAN27 täielikuks realiseerimiseks. Väetise maha kandmisega tekkis Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju summas 6383 eurot ja 91 senti. 05.05.2017 pöördus Baltic Agro AS kirjalikult Agrocehma Eesti OÜ poole, kuna Agrochema Eesti OÜ Dmitri Jeršovi kaudu oli tarninud Baltic Agro AS-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Agrochema Eesti OÜ ja Baltic Agro AS vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Agrochema Eesti OÜ tarnima Baltic Agro AS-le ajavahemikus jaanuar kuni märts 2017 kokku 2000 tonni väetist CAN27+5S. Reaalsuses tarnis Agrochema Eesti OÜ Dmitri Jeršovi juhtimisel Baltic Agro AS-le aga ajavahemikus 27.03.2017 kuni 28.04.2017 1617 tonni väetist CAN27 ehk väetist ilma väävlita. 641 tonni väetist tagastas Baltic Agro AS Agrochema Eesti OÜ-le. Seoses nõuetele mittevastava väetise omandamisega tekkis Baltic Agro AS-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel omakorda kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas Baltic Agro AS-le tekitatud kahju summas 168 810 eurot. Kokku tekkis Agrochema Eesti OÜ-l seoses Baltic Agro OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 183 852 eurot. 26.05.2017 pöördus kirjalikult Agrochema Eesti OÜ poole ka Kesa-Agro OÜ, kuna Agrochema Eesti OÜ tarnis Kesa-Agro OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN. Nimetatud äriühingute vahel sõlmitud lepingu kohaselt ostis Kesa-Agro OÜ Agrochema Eesti OÜ-lt 75 tonni väetist CAN27+5S. Kesa-Agro OÜ-ga sõlmitud lepingu allkirjastas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 2017. aasta aprillis ja mais selgus, et Agrochema Eesti OÜ on Dmitri Jeršovi juhtimisel tarninud Kesa-Agro OÜ-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Lisaks selgus, et 75 tonni väetise asemel tarniti väetist vähem, sest kottidesse oli kaalutud 2025 kg vähem väetist. Juhiseid, et kottidesse tuleb panna vähem väetist, andsid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. 35 tonni väetist tagastas Kesa-Agro OÜ Agrochema Eesti OÜ-le. Seoses nõuetele mittevastava väetise omandamisega tekkis Kesa-Agro OÜ-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel omakorda kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas Kesa-Agro OÜ-le tekitatud kahju. Agrochema Eesti OÜ-l tekkis seoses Kesa-Agro OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 4694 eurot ja 40 senti. 33
(150)26.05.2017 esitas Agrochema Eesti OÜ-le kaebuse ka Weiss OÜ. Selgus, et Agrochema Eesti OÜ tarnis Weiss OÜ-le samuti väetise CAN27+5S asemel väetist CAN. Nimetatud äriühingute vahel sõlmitud lepingu kohaselt ostis Weiss OÜ Agrochema Eesti OÜ-lt 600 tonni väetist CAN27+5S. Weiss OÜ-ga sõlmitud lepingu allkirjastas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 2017. aasta mais selgus, et Agrochema Eesti OÜ on Dmitri Jeršovi juhtimisel tarninud Weiss OÜ-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Lisaks selgus, et 600 tonni väetise asemel tarniti väetist 549 tonni, kuivõrd kottidesse oli kaalutud 10-15 kg vähem väetist. Juhiseid, et kottidesse tuleb panna vähem väetist, andsid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Seoses lepingutingimustele mittevastava väetise omandamisega tekkis Weiss OÜ-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas Weiss OÜ-le tekkinud kahju. Agrochema Eesti OÜ-l tekkis seoses Weiss OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 21 105 eurot ja 60 senti. Eespool välja toodud kahju on suurem kui 40 000 eurot, seega on tegemist suure kahjuga

§ 121p 2 tähenduses.

Kohus on seisukohal, et Dmiti Jeršov oli teadlik, et olukorras, kus ta esindab Agrochema Eesti OÜ-d tehingutes, kus tema ja Urmet Loki korraldamisel tarnitakse Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN27, tekib äriühingule kahju, kuna väetis CAN27 on odavam. Lisaks teadis Dmitri Jerešov, et olukorras, kus Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜle ning Weiss OÜ-le müüakse väetist edasi, võivad nimetatud äriühingud esitada Agrochema Eesti OÜ vastu lepingukohustuste rikkumisest tuleneva kahjunõude, kuivõrd Baltic Agro AS, KesaAgro OÜ ning Weiss OÜ tellisid väetist, milles sisaldub väävel. Analüüsitud tõendid annavad aluse väita, et Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena sõlmis Urmet Loki kaasabil Agrochema Eesti OÜ jaoks kahjuliku lepingu, sest Lanfra OÜ (pankrotis) müüs ning tarnis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegevuse läbi Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN27, mis on hinnalt odavam. Dmitri Jeršov, olles Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige, kelle kohustusteks oli järgida Agrochema Eesti OÜ huve ning olla Agrochema Eesti OÜ-le lojaalne, ning olles kohustatud täitma äriühingu juhtorgani liikmena enda kohustusi tavaliselt oodatava hoolega, rikkus Agrochema Eesti OÜ varaliste huvide järgimise kohustust ja lojaalsuskohustust, millega põhjustas äriühingule suure varalise kahju. Samuti tuleb nõustuda süüdistuses esitatud etteheitega, et sellise tegevusega Dmitri Jeršov ei täitnud Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena enda kohustusi tavaliselt oodatava hoolega. Kohus leiab, et Dmitri Jeršovi tegevus oli ebaseaduslik, tal ei olnud süüdistuses kajastatud tehingute/toimingute tegemiseks osanike nõusolekut.kkis teo tagajärjel suur varaline kahju. Kohus on veendumusel, et Dmitri Jeršov pani teo toime kavatsetult. Dmitri Jeršov pidi vähemalt pidama võimalikuks, et olukorras, kus ta Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena sõlmis Agrochema Eesti OÜ jaoks kahjuliku lepingu, võib sellega kaasneda äriühingule varaline kahju. Tehingu mastaapi silmas pidades pidi ta mõistma, et võimalik kahju on suur. Samuti pidi ta aru saama ja mõistma, et juhatuse liikmena tuleb tal olla hoolas Agrochema Eesti OÜ varaliste huvide realiseerimisel.

§ 22lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 34

(150)Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas 3-1-1-97-09 23.11.2009 otsuse punktis 7.4 asunud seisukohale, et „Subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema tahtlik. See tähendab, et kaasaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Seega ei saa kaasaaitamiseks kvalifitseerida käitumisakte, mille toimepanija kas hooletusest, kergemeelselt või üldse mittesüüliselt käitudes annab objektiivses mõttes kaasabi kuriteo toimepanemiseks (näiteks kui laovalvur unustab lukustada lao ukse või teades, et uks on lukustamata, loodab, et tema äraolekul keegi seda ei avasta). Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda ikka veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Seega ei saa kaasaaitamiseks lugeda ka sellist iseenesest vaieldamatult tahtlikku käitumist, kus isik annab toimepanijale objektiivselt kaasabi, kuid kas ei pea üldse võimalikuks või vähemalt ei mööna, et toimepanija kasutab saadud abi tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks. … Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Seevastu on tahtlus välistatud olukorras, kus kaasaaitaja peab küll võimalikuks ja möönab täideviija poolt mingi õigusvastase teo toimepanemist, kuid tal puudub sellest teost täpsem ettekujutus. Selles mõttes on kaasaaitamise jaoks vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette. Olulisemate joontena tuleb mõista kahjustatava õigushüve liiki ja õigushüve kahjustamise viisi ja määra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemat samasisulist seisukohta
  1. veebruari
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-150-03, p 17). Kohus on seisukohal, et eespool analüüsitud tõendid, mis iseloomustasid Urmet Loki koostööd Dmitri Jeršoviga, annavad aluse veendumuseks, et Urmet Lokki saab pidada usalduse kuritarvitamisele kaasaaitajaks. Kohus nõustub siin prokuröri seisukohaga, et sisuliselt võiks Urmet Loki teopanust käsitleda kui kaastäideviimistegu, kuid kuivõrd usalduse tarvitamise koosseis nõuab aga erisubjekti ehk isikut, kellel on õigus käsutada teise isiku vara, võtta talle varalisi kohustusi või järgida tema varalisi huve, siis on selge, et nimetatud kriteeriumitele vastas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena üksnes Dmitri Jeršov. Analüüsitud tõenditest nähtub, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk tegutsesid ühiselt, kooskõlastatult ning võrdses ulatuses. Urmet Lokk oli alates väetisetehingu algusest peale teadlik, et väetis väävlit ei sisalda. Uuritud tõendid viitavad aga selgelt asjaolule, et Urmet Lokk korraldas koos Dmitri Jeršoviga ilma väävlita väetise tarne ning lepingute sõlmimise Agrochema Eesti OÜ-ga. Lisaks esindas ta Lanfra OÜ-d (pankrotis) tehingutes Agrochema Eesti OÜ-ga. Urmet Lokk korraldas koos Dmitri Jeršoviga nõuetele mittevastava väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo. Urmet Lokk koos Dmitri Jeršoviga andis korralduse kaaluda kottidesse kokkulepitust väiksema koguse väetist. Tõendid viitavad selgelt ja sellele, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk planeerisid oma tegevuse üheskoos. Dmitri Jeršovi ütlustest tuleneb, et plaani, kuidas osta väävlita väetist pakkus välja just Urmet Lokk. Urmet Lokk pidi mõistma, et tema ja Dmitri Jeršovi teo tagajärjel saabub Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju. Seega osutas Urmet Lokk Dmitri Jeršovi poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole nii füüsilist, vaimset kui ka ainelist kaasabi. Kohus on veendumusel, et Urmet Lokil oli nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal oli ka Dmitri Jeršovi poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes vähemalt kaudne tahtlus. Kohus on seisukohal, et Dmitri Jeršov on täitnud oma tegevusega usalduse kuritarvitamise ehk

§ 2172lõikes 1 sätesatud kuriteokoosseisu ja ta tuleb selles süüdi tunnistada ning Urmet 35

(150)Lokk on pannud toime eelnimetatud kuriteole kaasaaitamise ja ta tuleb süüdi mõista

§ 2172lg - § 22 lg 3 järgi.

III SÜÜDISTUS

§ 201

järgi III.I Süüdistuse sisu (mahe kanepiseeme) Dmitri Jeršovile ja Urmet Lokile on esitatud süüdistus selles, et nemad 2017. aasta jaanuarikuus panid Eesti Vabariigis Tartumaal grupiviisiliselt toime omastamise, millega tekitati Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju summas 115 200 eurot. Dmitri Jeršov oli ajavahemikus 24.05.2016 kuni 29.05.2017 Agrochema Eesti OÜ

(11139178)juhatuse liige. Dmitri Jeršovil oli juhatuse liikmena pädevus Agrochema Eesti OÜ-d tehingute tegemisel esindada. Dmitri Jeršovile oli usaldatud Agrochema Eesti OÜ vara ning selle käsutamise õigus. Lisaks oli Dmitri Jeršovil õigus võtta Agrochema Eesti OÜ-le kohustusi. Dmitri Jeršovi õigus ja kohustus oli juhtida ja korraldada Agrochema Eesti OÜ igapäevast majandustegevust ja teha Agrochema Eesti OÜ nimel kõiki tehinguid ja toiminguid, mis ei kuulunud üldkoosoleku või nõukogu pädevusse. 13.01.2017 sõlmis Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov, Tiigikalda OÜ-ga
(11489116), keda esindas R. N., ostu-müügi lepingu nr DJ13/01-2017, mille kohaselt Agrochema Eesti OÜ ostis Tiigikalda OÜ-lt 48 tonni mahe kanepiseemet hinnaga 2000 eurot tonn, millele lisandus käibemaks. Mahe kanepiseemne müügi kohta väljastas Tiigikalda OÜ 16.01.2017 arve nr 17001 kogusummas 115 200 eurot. 20.01.2017 teostas Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ esindajana makse Agrochema Eesti OÜ-le ostetud 48 tonni mahe kanepiseemne eest. Dmitri Jeršov teostas ülekande Agrochema Eesti OÜ Nordea Bank AB Eesti filiaali pangakontolt nr EE231700017001100222 Tiigikalda OÜ SEB Pank AS-s olevale arvelduskontole nr EE931010220215630226 selgitusega „arve 17001“ summas 115 200 e

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.