Obsah (7)

§ 5§ 230§ 231§ 386§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg 10.05.2023 Tsiviilasja number 2-21-15984 Tsiviilasi Easy Car Rent OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Kredi

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 28. Kohus on tuvastanud

§ 230

lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - - kostja II on portaali taust.ee pidajaks (I kd tl 5-6); kostja I on portaali taust.ee maksehäire sisestajaks (I kd tl 7); hageja kohta on portaalis taust.ee avaldatud andmed järgmiste võlgnevuste kohta: 05.07.2021 summas 112,12 eurot, 12.07.2021 summas 112,41 eurot, 05.07.2021 summas 111,67 eurot, 05.07.2021 summas 109,35 eurot, 29.07.2021 summas 108,13 eurot (I kd tl 9-10); kõikide hageja kohta avaldatud võlgnevuste sissenõudjaks on portaalis taust.ee märgitud kostja I Julianus Inkasso OÜ (I kd tl 9).

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 2), kas kostja kontrollis avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) ning kas kõnealune nõue oli kostjale loovutatud või avaldas ta andmeid käsunduslepingu alusel ning, kas esitatud leppetrahvid/parkimistrahvid on aegunud.
2. VÕS § 1047 lõige 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lõike 2 kohaselt loetakse teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
3. Esmalt annab kohus hinnangu sellele, kas kostja I oli õigustatud avaldama kostja II portaalis www.taust.ee hageja väidetavad võlgnevused ParkkiPate Oy ees kui võlgnevuste sissenõudja. 31.1 Hageja on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et portaalis taust.ee on märgitud, et hagejal on võlgnevus kostja I ees, on hageja suhtes ebaõigete andmete avaldamine. Kostjad leiavad, et kostja I oli tulenevalt kostja I ja ParkkiPate Oy vahel sõlmitud käsunduslepingust õigustatud avaldama portaalis taust.ee võlgnevused. Nõudja all on märgitud kostja I nimi, kuna võlaandmed sisestas maksehäireregistrisse kostja I. Kostja I ja ParkkiPate Oy 5 volikirja kohaselt on kostjal I mh volitused võtta vastu raha võla kustutamiseks, ning teha volikirjas toodud ülesande täitmiseks s.o võla sissenõudmiseks vajalikke toiminguid. Võlaandmete avaldamine maksehäireregistris on vajalik toiming võla sissenõudmiseks. Kostjad rõhutavad, et kostja I ei saa kostja II poolt hallatavasse portaali taust.ee lisada maksehäireid kolmanda isiku nimele. 31.2 Kostja I poolt kohtule esitanud 24.05.2021 ParkkiPate Oy volikirjast (I kd tl 75) nähtub, et kostjal I on mh õigus võtta vastu raha võla kustutamiseks. Kostja I poolt kohtule esitatud kostja I ja ParkkiPate Oy vahel 14.12.2020 sõlmitud käsunduslepingu punktist 1.7 (I kd tl 101-102) nähtub, et käsundisaajal on mh õigus avaldada nõude andmeid krediidi- ja maksehäireregistris. Kohtule esitatud võlateatiste (I kd tl 98-100) kohaselt on kostja I teavitanud hagejat ParkkiPate Oy võlgnevustest ja palunud võlgnevused tasuda kostja I arveldusarvele ehk kostja I on teavitanud hagejat enda õigusest võtta vastu raha võla kustutamiseks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja I kliendiks on ParkkiPate Oy, kes on volitanud kostjat I tegema võla sissenõudmiseks vajalikke toiminguid, mille hulka kuulub ka võlaandmete avaldamine maksehäireregistris ning võla vastuvõtmine, siis on kostja I märkimine hageja võla sissenõudjana portaalis taust.ee õiguspärane. Kohus nõustub kostjatega, et kostja I õigus töödelda isikuandmeid tuleneb kostja I ja ParkkiPate Oy vahel sõlmitud lepingust ja volikirjast ning kostjal I puudub õigus avaldada maksehäireid kolmandate isikute nimel. Nimetatu nähtub ka Andmekaitse Inspektsiooni 05.10.2022 avaldatud juhendist „maksehäirete avaldamine“, mis on kehtestatud küll füüsilise isiku suhtes, kuid on kohtu hinnangul analoogia korras kohaldatav ka juriidilise isiku suhtes, (I kd tl133-141) ja kostja II hallatava portaali taust.ee andmete töötlemise tingimuste punktist 2 ja punktist 3.1 (I kd tl 142144). Kohus toetab kostjate seisukohta, et kui füüsilise isiku kohta andmete avaldamine vaidluse all oleval moel on lubatud, siis ei saa see olla keelatud juriidiliste isikute puhul. 31.3 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja I oli õigustatud avaldama hageja osas ParkkiPate Oy võlanõuded kui võla sissenõudja.
4. Edasi annab kohus hinnangu, kas kostjad on piisavalt kontrollinud, kas hagejal on võlgnevus ParkkiPate Oy ees. 32.1 Hageja märgib, et hagejale ei kuulu sõidukid registreerimisnumbritega XXX, XXX, XXX, XXX. Hageja ei ole kindel, et vaidlusalused sõidukid kostjate poolt väidetud kohtades parkisid, ning et parkimise ajahetkel kohtule väidetud parkimistingimused seal kehtisid. Puudub kindlus, et rikkumine toimus ning puudub kinnitus, et ParkkiPate Oy-l oli üldse väidetavate rikkumiste toimumise kohtades parkimise korraldamise ja/või leppetrahvi nõude esitamise õigus. Kostjad leiavad, et on piisavalt tõendanud parkimistrahvide olemasolu, ning asjaolu, et vaidlusalused sõidukid kuulusid hagejale. 32.2 Kostjad on kohtule tõendanud, et sõidukid registreerimisnumbritega XXX, XXX, XXX, XXX kuulusid rikkumiste ajal hagejale. Kostjad on kohtule esitanud tõendid, millest nähtuvalt on kostja I teinud Transpordiametile läbi andmevahetuse platvormi X-tee päringud sõidukite registreerimisnumbritega XXX, XXX, XXX, XXX kuuluvuse osas rikkumiste ajal. Logifailidest nähtuvalt kuulusid sõidukid rikkumiste ajal hagejale (I kd tl 174-181, 193-202). Lisaks on hageja ise oma 19.02.2022 esitatud menetlusdokumendi punktis 2.2 märkinud, et hageja omas sõidukeid rikkumise ajal (...ükski seadus ei kohusta tasuma hagejat trahvi üksnes sõiduki omamise tõttu...) (I kd tl 62 pöördel). Seega on hageja võtnud omaks, et sõidukid kuulusid hagejale.

§ 231

lg 2 järgi omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Sõidukite kuulumist hagejale tõendavad ka hageja poolt kohtule esitatud rendilepingud (II kd tl 9-12), millistest nähtub, et rikkumiste ajal rentis hageja endale kuulunud sõidukeid kolmandatele isikutele. 32.3 Käesoleval juhul on kostjad tõendanud, et maksehäire aluseks olevad tasumata leppetrahvid/parkimistrahvid (I kd tl 39-59) on asjakohased. 6 32.3.1 Sõiduautole Volkswagen, reg-nr XXX on tehtud 29.09.2018 kell 16.28 ParkkiPate OY poolt leppetrahv/parkimistrahv 1444070, kuna sõiduk parkis aadressil xxx väljaspool tähistatud parkimiskohta haljasalal (I kd tl 56 pöördel). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on nimetatud aadressil külalistel lubatud parkida ette nähtud eraldi parkimiskohal, mis on tähistatud sõnaga vieras, vieraille, vieraspaikka (I kd tl 103-111). Sõiduauto Volkswagen, reg-nr XXX, on fotografeeritud parkimas 29.09.2018 kell 16.35 väljaspool tähistatud parkimiskohta. 32.3.2 Sõiduautole KIA, reg-nr XXX, on tehtud 28.05.2019 kell 9.26 ParkkiPate OY poolt leppetrahv/parkimistrahv 1570533, kuna sõiduk parkis aadressil xxx paikoitus, Vantaa ilma kehtiva loata (I kd tl 46). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on nimetatud aadressil eraparkla, kus on parkimise keelumärk. Parkimine on lubatud üksnes parkimiskellaga ja xxx parkimisloaga 3 tundi (I kd tl 112-115). Sõiduauto KIA, reg-nr XXX, on fotografeeritud parkimas 28.05.2019 kell 9.37, ilma et nähtaval kohal oleks selleks vastav luba (I kd tl 42-46). 32.3.3 Sõiduautole Volkswagen, reg-nr XXX, on tehtud 07.11.2018 kell 11.09 ParkkiPate OY poolt leppetrahv/parkimistrahv 1464554, kuna sõiduk parkis aadressil xxx paikoitus, Vantaa ilma kehtiva loata (I kd tl 48 pöördel). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on nimetatud aadressil eraparkla, kus on parkimise keelumärk. Parkimine on lubatud üksnes parkimiskellaga ja xxx parkimisloaga 3 tundi (I kd tl 50 pöördel). Sõiduauto Volkswagen, reg-nr XXX, on fotografeeritud parkimas 07.11.2018 kell 11.13-11.20, ilma vastava loata (I kd tl 47-51). 32.3.4 Sõiduautole Volkswagen, reg-nr XXX, on tehtud 04.09.2018 kell 17.29 ParkkiPate OY poolt leppetrahv/parkimistrahv 1431612, kuna sõiduk parkis aadressil xxx seadistades parkimiskella tegelikust ajast edasi (I kd tl 54 pöördel). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt võis nimetatud aadressil parkida parkimiskellaga 2 tundi (I kd tl 116-120). Sõiduauto Volkswagen, reg-nr XXX, on fotografeeritud parkimas 04.09.2018 kell 17.4917.51, kuigi parkimiskellal on märgitud ajaks kell 19.30 (I kd tl 52-55). 32.3.5 Sõiduautole Toyota, reg-nr XXX, on tehtud 11.09.2019 kell 11.32 ParkkiPate OY poolt leppetrahv/parkimistrahv 1620844, kuna sõiduk parkis aadressil xxx ilma parkimiskellata (I kd tl 56 pöördel). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on nimetatud aadressil eraparkla, kus parkimine on lubatud üksnes krundi omaniku või valdaja loal. Parkimine on lubatud parkimiskellaga 4 tundi (I kd tl 121-123). Sõiduauto Toyota, reg-nr XXX, on fotografeeritud parkimas 11.09.2019 kell 13.33-11.34, ilma et vastavalt parkimistingimustele oleks nähtaval kohal parkimiskell (I kd tl 57-59). 32.4 Kohtule esitatud parkimiskviitungitega on tõendatud, et eraalale on paigaldatud sildid, millel on näha parkimistingimused. Soome Liiklusseadus § 28 lg 2 sätestab, et eravaldusel parkimine kinnistu omaniku või valdaja loata on keelatud. Eramaal parkimist käsitlevad sätted ei takista kinnisasja omanikul või kasutajal lubada oma territooriumil parkimist tema kehtestatud tingimustel ja seega sõlmida kokkulepet selle kohta, millistel tingimustel on lubatud talle kuuluval alal parkida ja millised on lepingu tingimuste rikkumise tagajärjed. Parkimislepingu poolel lasub kohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või fikseerida parkimine muul viisil ning see ei saa tulla sõidukijuhile üllatusena (vt Soome Riigikohtu otsus kohtuasjas KKO:210:23, loetav hhtps://www.finlex.fi/fi/oikeus/kko/kko/2010/20100023). Hagejal, parkides Soome Vabariigis eraparklates, oli kohustus kontrollida parkimistingimusi ja lähtuda nendest. Hageja parkimistingimusi ei täitnud, millest tulenevalt oli ParkkiPate Oyl õigus väljastada hagejale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvid/parkimistrahvid. 32.5 Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 p-s 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Kolleegiumi arvates 7 võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. 32.6 Kuivõrd Riigikohus on punktis 14.6 viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis leiab kohus, et kostjad on käesoleval juhul tõendanud, et ParkkiPate OY paigutas rikkumise kuupäevadel sõidukite esiklaaside kojameeste vahele leppetrahvi/parkimistrahvi teated ning need on hagejale kätte toimetatud. 32.7 Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et vaidlusalused sõidukid kuulusid hagejale ja hagejat on nõuetekohaselt teavitatud leppetrahvidest/parkimistrahvidest, ning et ParkkiPate Oyl oli õigus leppetrahvid/parkimistrahvid hagejale teha. Hageja ei ole pidanud vajalikuks leppetrahve/parkimistrahve Soome Vabariigis vaidlustada.

1. Hageja on esitanud kohtule rendilepingute ärakirjad, millest nähtub, et sõiduk Volkswagen Tiguan, reg-nr XXX, oli hageja poolt üle antud kasutamiseks R. K. 06.06.2018-30.11.2018, sõiduk Kia Ceed SW, reg-nr XXX, oli hageja poolt üle antud kasutamiseks R.A. K. 27.05.201923.11.2019, sõiduk Volkswagen Golf, reg-nr XXX, oli hageja poolt üle antud kasutamiseks R. K. 12.072017-12.07.2018 ja sõiduk Toyota RAV4, reg-nr XXX, oli hageja poolt üle antud kasutamiseks K.B. (lisajuht R. T.) 22.08.2019-21.08.2020 (II kd tl 9-12). Hageja on vastavad rendilepingud esitanud alles kohtule 01.02.
2. Kostjad on juba enne hageja poolt kohtusse pöördumist 06.09.2021 e-kirjaga (I kd tl 7 pöördel) ja hagivastuses selgitanud, et vabanemiseks leppetrahvide tasumise kohustusest tuleb hagejal tõendada, et sõidukeid kasutas trahvide saamise ajal kolmas isik. Seega leiab kohus, et kuna hageja ei edastanud kostjale I koheselt nõuete saamisel andmed sõidukit kasutanud isikute kohta, vaid tegi seda alles 01.02.2023, siis ei saa lugeda, et avaldatud faktiväited on ebaõiged. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida TsÜS § 138 lg 1 kohaselt heas usus ning sama seaduse § 139 järgi tuleks seda eeldada ka teistelt isikutelt. Kohus on seisukohal, et kostjad on piisava põhjalikkusega kontrollinud avaldatud infot ning hageja on ise käitunud äärmiselt pahatahtlikult. Hageja põhitegevusala on sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent. Hageja peab arvestama sellisel juhul, et hagejalt renditud sõiduki parkimisel võidakse rikkuda parkimistingimusi, mille eest määratakse leppetrahv/parkimistrahv. Kui hageja ei soovi avaldada, kes on sõidukeid tegelikkuses kasutanud, siis on hageja kohustus vastavate rikkumiste eest vastutada ning tegeleda tagajärgedega. Hageja äririski ei pea kandma kolmandad isikud. 33.1 Käesolevaga on tõendatud, et hageja ei teavitanud kostjat I, vaatamata kostja I nõudmisele, kes kasutas sõidukeid, seega ei ole faktiväidete avaldamine nende avaldamise ajal ebaõige.
3. Pooled vaidlevad ka, kas parkimistrahvid/leppetrahvid on aegunud. 34.1 Hageja on seisukohal, et tulenevalt Soome võlgade aegumise seadusest (Laki velan vanhentumisesta, loetav https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2003/20030728) on parkimistrahvid/leppetrahvid aegunud kuna kostjad ei ole tõendanud, et meeldetuletuskirjad on hagejani jõudnud. Kostjad leiavad, et aegumine katkes meeldetuletuskirja saatmisega hagejale. 8 34.2 Soome võlgade aegumise seaduse § 4 kohaselt võlg aegub kolme aasta pärast paragrahvides 5–7 nimetatud kuupäeva, kui aegumistähtaeg enne seda ei katke. Soome võlgade aegumise seaduse § 5 järgi aegumistähtaega hakatakse arvestama maksetähtpäevast, kui see on võlgnikule siduvalt eelnevalt kindlaks määratud. Soome võlgade aegumise seadus § 14 kohaselt võlgniku kohustus võlg tasuda lõpeb võla lõppemisel. Soome võlgade seaduse § 10 p 3 järgi võla lõppemine katkeb, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult tasumist või tuletab võlgnikule muul viisil võlga meelde. 34.3 Kohus on eelnevalt tuvastanud, et ParkkiPate Oy on väljastanud hagejale järgmised leppetrahvid/parkimistrahvid: 04.09.2018 leppetrahvi/parkimistrahvi 1431612 maksetähtajaga 18.09.2018, 29.09.2018 leppetrahvi/parkimistrahvi 1444070 maksetähtajaga 13.10.2018, 07.11.2018 leppetrahvi/parkimistrahvi 1464554 maksetähtajaga 21.11.2018, 28.05.2019 leppetrahvi/parkimistrahvi 1570533 maksetähtajaga 11.06.2019 ja 11.09.2019 leppetrahvi/parkimistrahvi 1620844 maksetähtajaga 25.09.
4. Seega aegunuks trahvid vastavalt 18.09.2021, 13.10.2021, 21.11.2021, 11.06.2022, 25.09.
5. Kostjad on kohtule tõendanud, et kostja I on hagejat teavitanud 13.07.2021 ja 09.08.2021 e-kirjaga leppetrahvidest/parkimistrahvidest (I kd tl 98-100). Riigikohus on leidnud, et e-kirjaga tekib majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul üldjuhul mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). Riigikohus on ka märkinud, et tuleb eeldada, et e-kiri jõudis saaja serverisse selle saatmise päeval, ja kostja II ei ole ka väitnud, et kiri oleks tema serverisse jõudnud hiljem või et tal ei olnud mingil põhjusel mõistlikku ja hageja jaoks äratuntavat võimalust sellega kohe järgmisel päeval tutvuda. Riski, mis tuleneb sellest, et kostja II ei tutvunud e-kirjaga pärast selle eeldatavat kättesaamist kuni
6. aprillini, kannab kostja II ise (vt RKTKo tsiviilasjas 3-2-1-129-15, p 18). Kostjad on tõendanud, et on edastanud hagejale meeldetuletuskirjad. Kui hageja ei ole nendega tutvunud, on see hageja risk. Seega katkes aegumine tulenevalt Soome võlgade aegumise seaduse § 10 p 3 järgi võla meelde tuletamisega hagejale ehk võlgnevused ei ole aegunud.
7. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja II poolt avaldatud hageja maksuvõla näol on tegemist ebaõige faktiväitega. 35.1 Hageja märgib, et hagejal puudub maksuvõlg, seega on kostja II avaldanud hageja osas ebaõigeid faktiväiteid. Kostjad märgivad, et maksuvõla avaldamise ajal oli hagejal maksuvõlg, mistõttu on avaldatud väited õiged. 35.2 Puudub vaidlus, et kostja II poolt hallatavas portaalis taust.ee oli avaldatud, et hagejal on maksuvõlgnevus (tl 9). Hagejal oli 13.04.2021 seisuga sotsiaalmaksuvõlgnevus 464,06 eurot (I kd tl 74). Kohtule esitatud tõendist nähtub, et kostja II avaldab portaalis taust.ee muuhulgas maksuvõlgade informatsiooni on-line ja maksuvõlgade ajalugu viimase kuue kuu jooksul (I kd tl 5). 05.11.2021 e-kirjast nähtub, et maksuvõla ikoon viitab maksuvõlale ajaloos ning see info pärineb Maksu- ja Tolliametist ning vastavat infot ei ole avaldanud kostja I (I kd tl 60). Hagi esitamise ajaks oli maksuvõlg kustutatud. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest (taust.ee väljavõte ja äriregistri väljavõte) nähtub, et 02.09.2021 ja 05.10.2021 seisuga hagejal maksuvõlad puuduvad (I kd tl 9, tl 11). Hageja ei ole tõendanud, et andmete avaldamise ajal võlgnevus puudus. Hageja on tunnistanud maksuvõla olemasolu (I kd tl 126 pöördel, p 2.16). Asjaolu, et hageja ei pea õigeks avaldada andmeid tagasiulatuvalt, ei oma asjas tähtsust. Tähtsust omab, et hagejal oli sotsiaalmaksuvõlg ning, et kostja II on õigustatud avaldama maksevõlgade ajalugu viimase kuue kuu jooksul. Kostjad on tõendanud, et käesoleval ajal on võlgnevus kustutatud. Hageja enda esitatud tõendist, taust.ee 02.09.2021 väljavõttest, nähtub, et hagejal maksuvõlg puudub. Seega ei saa keskmisele isikule jääda muljet, et tegemist on kehtiva maksuvõlgnevusega, ning vastavad 9 hageja väited on asjakohatud. Seega ei ole kostja II avaldanud ebaõigeid andmeid hageja maksuvõla osas.
8. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas menetluses on kohus tuvastanud, et hagejal oli maksuvõlg, ning, et sõidukid, mis rikkusid parkimistingimusi, kuulusid hagejale, siis olid avaldamise ajal avaldatud faktiväited õiged. Isegi, kui sõidukid olid antud rendile, siis hageja on sellele viidanud alles hagimenetluses. Hagejal oleks olnud võimalik vahetult pärast trahvinõuete saamist edastada kostjale I vastav teave, kes väidetava lepingu rikkumise ajal rendile antud sõidukit kasutas ja parkimislepingu eraparklaga sõlmis, mida hageja ei teinud. Sellise info edastamine oleks olnud piisav ja põhjendatud sõiduki omanikule määratud trahvi vaidlustamiseks, ning hageja kohta ei oleks avaldatud maksehäiret. Kuna hageja sõiduki omanikuna ei esitanud kostjatele teavet, et sõidukid ei olnud rikkumise ajal hageja valduses, on hageja sõiduki omanikuna vastutav toimepandud rikkumiste eest, ning seega on kostjate avaldatud teave hageja kohta õige.
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja esitatud hagi tervikuna rahuldamata.
10. Seoses kostjate taotlusega jätta vastu võtmata hageja 01.02.2023 esitatud tõendid, märgib kohus, et kohus on tõendid vastu võtnud 07.02.2023 kohtumäärusega.
11. Juhindudes

§ 386

lg 4 kuulub tühistamisele Pärnu Maakohtu 13.10.2021 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud 40. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

41.

§ 177

lg 1 p 2 alusel kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023.a otsusega 10