Obsah (15)
§ 72§ 57§ 133§ 81§ 113§ 112§ 142§ 56§ 73§ 76§ 35§ 63§ 71§ 151§ 156KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Kohtunik Harju Maakohus Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 21. juuni 2022. a, Tallinna kohtumaja
) § 56 lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Hageja nõude eelduseks on hagejale annaku määramine, mis andis hagejale õiguse nõude annakuks oleva asja üleandmist kostjatelt. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et R. V. tegi testamendi, milles määras annakuna kostjale xxx kinnistu. R. V. 23.02.2017 tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud 3
(11)testamendist nähtuvalt on pärandaja teinud järgmise sisuga korraldused: „
- Elukaaslasele A. J.’ele, isikukood XXX, elukoht xxx jääb minu varast täielikult kinnistu asukohaga xxx (endise nimega xxx), x. A. J.'ele jäävad ka kõik selle varaga seotud õigused ja kohustused.
- Minu tütardele H.-L. V.'le ja H. V.'le jääb võrdses osas: 2.1 L. V.lt pärandina saadud korter asukohaga xxx(pärand hetkel vastu võtmata); 2.2 OÜ x osa“ (I kd, tl 4). R. V. andis testamendis korraldused konkreetsete varaliste hüvede osas, milleks olid xxx kinnistu, korteriomand asukohaga xxx ja OÜ x osa. Testamendis ei ole käsitletud muud pärandaja vara. Kohus leiab, et R. V. määras oma testamendis hageja ja kostjad enda annakusaajateks ning hagejale määratud annakuks on xxx kinnistu. R. V. pärimismenetluses on 02.09.2019 tõestatud annakusaaja tunnistus, mille kohaselt on R. V. määranud annakusaaja A. J.le annaku xxx kinnistu (I kd, tl 81). Kostjad esitasid vastuväite, mille kohaselt oli R. V. testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega, mistõttu on testament tühine. Kohus on R. V. piiratud teovõime või otsusevõimetuse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks määranud kostjate taotlusel kohtupsühholoogia ja kohtupsühhiaatria kompleksekspertiisi. Eksperdid A. J.ja Ü. L. andsid asjas 28.05.2021 eksperdi arvamuse (II kd, tl-d 72-77), mille kohaselt ei esinenud R. V.l 23.02.2017 testamendi tegemise ajal vaimutegevuse ajutist häiret ega ta ei olnud muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võimet õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus). Eksperdid andsid arvamuse, mille kohaselt ei esinenud R. V.l 23.02.2017 testamendi tegemise ajal vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust ega muud psüühikahäiret, mille tõttu ta ei suutnud 23.02.2017 testamendi tegemise ajal oma tegudest kestvalt aru saada või neid juhtida (piiratud teovõime) (II kd, tl 76). Ekspertide arvamuse kujunemine on ekspertiisiaktist arusaadavalt jälgitav ning ekspertiisiakt on sisemiste vastuoludeta. Kohtul puuduvad andmed, mis annaksid alust kahelda ekspertide usaldusväärsuses. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tõendatud ei ole kostjate väide selle kohta, et R. V. oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega või otsusevõimetu. Kohus leiab, et testament ei ole kostjate väidetud asjaoludel tühine. Kuivõrd testament ei ole tühine, tekkis hagejal testamendi alusel kostjate vastu nõue annaku üleandmiseks. 7.
§ 72
sätestab, et kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kohus on seisukohal, et annakusaajale tekkinud kahju suurus tuleb välja selgitada selle hetke seisuga, millal muutus võimatuks annaku üleandmine annakusaajale. xxx kinnistu müüdi 11.05.2020 kuni 18.05.2020 toimunud kordusenampakkumisel (I kd, tl-d 182-184). Seega tuleb kahju suurus välja selgitada võimalikult 18.05.2020 lähedase aja seisuga. Hageja on oma kahju suuruse tõendamiseks esitanud 28.08.2020 hindamisaruande, mille kohaselt on kinnisvara hindaja K. V. ja kinnisvara nooremhindaja K. K. hinnanud xxx kinnistu väärtuseks 22.05.2020 seisuga 95 000 eurot (I kd, tl-d 112-124). Kohtu hinnangul nähtub aruandest hindajate kasutatud metoodika, samuti on arusaadavalt jälgitav, kuidas metoodikat kasutades on kinnisasja hind välja selgitatud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annavad alust kahelda hindajate usaldusväärsuses. Kordusenampakkumise akti kohaselt müüdi xxx kinnistu enampakkumisel ostuhinnaga 75 000 eurot (I kd, tl 183). Kohus leiab, et kinnisasja väärtusest madalam ostuhind ei 4
(11)tõenda hindamisaktis märgitud väärtuse ebaõigsust. Kohtu hinnangul tuleb arvestada, et asi müüdi kordusenampakkumisel, millel ostuhind võib, aga ei pruugi kujuneda võrdseks asja väärtusega. Hageja esitatud kinnisvaraportaali www.kv.ee väljatrükist 08.01.2021 seisuga nähtub, et sarnase kinnisasja pakkumishind võib olla kuni 109 000 eurot (I kd, tl-d 162-163). Kohus leiab, et aruandega on tõendatud xxx kinnistu väärtus 95 000 eurot 22.05.2020 seisuga. Kohus leiab, et samaväärse asja soetamiseks vastavate mõistlike kulutuste suurus on üldjuhul võrdne kaotsiläinud asja väärtuse ehk keskmise kohaliku turuhinnaga. Seetõttu leiab kohus, et hageja on tõendanud xxx kinnistuga samaväärse asja soetamiseks tehtavate mõistlike kulutuste suuruse, milleks on 95 000 eurot. Kui hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, on hagejal võimalik nõuda kostjatelt kahjuhüvitise 95 000 eurot tasumist. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas hageja on tõendanud kahju hüvitamise nõude eeldused. 8.
§ 57
lg 1 sätestab, et testaator võib annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale (edaspidi kumbki annakutäitja). Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija.
§ 133
sätestab, et pärandi vastu võtnud pärija on kohustatud täitma testamendi või pärimislepinguga ettenähtud korraldused, annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud, sundosa nõuded ja muud kohustused.
§ 72
sätestab, et kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist. VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. R. V. ei määranud testamendiga annakutäitjat. Seetõttu on annakutäitjateks R. V. seadusjärgsete pärijatena kostjad.
§-st 133 tulenevalt on annaku täitmise kohustus kostjatel.
§ 72
sätestab annakutäitja süülise vastutuse annakuks määratud eseme hävimise või väärtuse vähenemise eest. Samas ei sätesta pärimisseadus otsesõnu annakutäitja kohustust tagada annakuks määratud asja säilimine ning väärtuse vähenemise ärahoidmine. Sarnaselt pärijast annakutäitjaga on testamenditäitjal tulenevalt
§ 81
lg-st 4 annaku täitmise kohustus ning pärandvara hooldajal tulenevalt
§ 113
lg-st 2 annaku täitmise kohustus.
§ 81
lg 5 sätestab, et testamenditäitja on kohustatud oma ülesannete täitmiseks vajalikku pärandvara heaperemehelikult valitsema ja tagama selle säilimise.
§ 112
lg 3 sätestab, et hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise. Kohtu hinnangul on annakutäitja kohustused samasisulised testamenditäitja ja pärandvara hooldaja kohustustega pärandvara säilimise osas, sest seadus sätestab annakutäitja vastutuse annakuks määratud asja hävimise või selle väärtuse vähenemise eest. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul kohaldada
§-i 72 koosmõjus § 81 lg-ga 5 ja 112 lg-ga 3. Kohus leiab, et pärijast annakutäitjal on tulenevalt
§-ist 72 koosmõjus § 81 lg-ga 5 ja 112 lg-ga 3 kohustus valitseda heaperemehelikult pärandvara, mis on vajalik annaku täitmiseks, ning tagada selle säilimine. Kui annakutäitja rikub annakuks määratud asja heaperemeheliku valitsemise ja säilimise tagamise kohustust süüliselt, vastutab ta annakusaaja ees annakuks määratud asja hävimisest või väärtuse vähenemisest tingitud kahju eest. Kohus leiab, et annakuks määratud eseme hävimiseks
§ 72
mõistes saab pidada mistahes asjaolu või sündmust, mille tulemusel annakuks määratud ese ei kuulu enam pärandvara hulka ning annaku täitmine on muutunud võimatuks. Hageja sisustab annakuks määratud eseme hävimist järgmiste asjaoludega: M. N. esitas kostjate vastu hagiavalduse raha tasumise nõudes, mille aluseks oli M. N. ja R. V. vahel sõlmitud laenuleping; selline laenusuhe tegelikkuses puudus; kostjad ei vastanud hagile; Harju Maakohtu 31.05.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx rahuldati M. N. hagi kostjate vastu; Harju Maakohtu 31.05.2019 5
(11)tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr xxx sundtäitmiseks pöörati sissenõude xxx kinnistule, mis müüdi enampakkumisel kolmandale isikule. Hageja heidab kostjatele ette hagile vastamata jätmist ning seadusest tulenevate kohustuste tahtlikku rikkumist (I kd, tl 150). Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt esitas M. N. kostjate vastu hagiavalduse, mille Harju Maakohus 31.05.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx rahuldas. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et Harju Maakohtu 31.05.2019 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr xxx sundtäitmiseks pöörati sissenõude xxx kinnistule, mis müüdi enampakkumisel kolmandale isikule. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et tagaseljaotsusega rahuldatud nõue ei olnud kajastatud R. V. pärandvara inventuuri aktis. Kuivõrd pooled asjaolude üle ei vaidle, ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). xxx kinnistu müüdi täitemenetluses läbiviidud enampakkumisel kolmandale isikule. Seetõttu ei kuulu xxx kinnistu enam R. V. pärandvara hulka ning kostjad ei saa seda hagejale üle anda. Kohtu hinnangul on annakuks määratud asi seetõttu
§ 72mõistes hävinud.
xxx kinnistu enampakkumisel müümine oli võimalik seetõttu, et sissenõudjal oli Harju Maakohtu 31.05.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx tunnustatud nõue. Nõuet tunnustati tagaseljaotsusega seetõttu, et kostjad ei esitanud hagiavaldusele vastust. Kui M. N.l puudus R. V. vastu laenulepingust tulenev raha tasumise nõue, kostjad olid selle nõude puudumisest teadlikud, kuid jätsid sellele vaatamata hagile vastamata, on kostjad rikkunud kohustust valitseda heaperemehelikult R. V. pärandvara ulatuses, mis on vajalik annaku täitmiseks, ning tagada selle säilimine. Kui kostjad soovisid hagile vastamata jätmisega tuua kaasa annaku üleandmise võimatuse, on kostjad kahju tekitanud tahtlusega (VÕS § 104 lg 5). Eeltoodust tulenevalt on hagejal koormis välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtuvalt puudus M. N.l laenulepingust tulenev nõue R. V. vastu, kostjad olid selle nõude puudumisest teadlikud ning jätsid hagile vastamata sooviga tuua kaasa annaku üleandmise võimatus. Hageja on põhjendanud väidet M. N. nõude puudumise kohta sellega, et M. N. nõuet ei ole kantud R. V. pärandvara nimekirja. R. V. pärandvara nimekirjast M. N. nõuet ei nähtu (II kd, tl-d 134-135 - R. V. pärandvara nimekiri). Kohtu hinnangul ei tõenda M. N. nõude pärandvara nimekirja mittekandmine nõude puudumist. M. N. nõude puudumine pärandvara nimekirjast tõendab, et nõue on üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata jäetud. Kostja on hagile vastu vaielnud ning leidnud, et M. N.l oli R. V. vastu laenulepingust tulenev raha tasumise nõue. Harju Maakohtu 31.05.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx on tuvastatud, et M. N.l on kostjate vastu 65 190 euro tasumise nõue, mille aluseks on M. N. poolt R. V.le laenu 1 020 000 krooni andmine xxx kinnistu ostmiseks. Kohtuotsuse kohaselt on laenusumma tagastamise kohustus läinud üle kostjatele, kes on R. V. pärijad (I kd, tl 68-69). M. N. on 30.09.2017 allkirjastatud kinnituses kirjeldanud laenu andmise asjaolusid (I kd, tl-d 57-58). Kinnituses on M. N. avaldanud, et oli nõus andma R. V.le laenu xxx kinnistu ostmiseks. Kinnituse kohaselt müüs M. N. temale kuuluva korteriomandi, millest saadud ostuhinna andis R. V.le üle laenusummana, kusjuures kokku lepiti ostuhinna tasumises otse R. V. pangakontole (I kd, tl 57). Tallinna notar Marika Rei tõestas 20.03.2007 korteriomandi müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (20.03.2007 müügileping, I kd, tl-d 59-62). Lepingu punktidest 1.1 ja 3.1 kohaselt müüs M. N. temale kuuluva korteriomandi asukohaga xxx A.M. ostuhinnaga 1 030 000 krooni, millest 1 020 000 krooni tasuti R. V. pangakontole (I kd, tl-d 59-60). Tallinna notar Sirje Velsberg tõestas 16.04.2007 kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud (16.04.2007 müügileping, I kd, tl-d 63-67). 16.04.2007 müügilepingu punktide 1.1 ja 3.1 kohaselt ostis R. V. xxx kinnistu (vana nimi xxx) ostuhinnaga 1 260 000 krooni (I kd, tl-d 6364). Kohtu hinnangul tõendab 20.03.2007 müügileping, et M. N. korraldusel tasuti korteriomandi 6
(11)ostuhind R. V.le. Kuivõrd 16.04.2007 müügileping xxx kinnistu ostmiseks sõlmiti vähem kui kuu aega pärast 20.03.2007 müügilepingut, on usutav, et R. V. kasutas ostuhinna tasumiseks M. N. korraldusel temale tasutud korteriomandi ostuhinda. M. N. 30.09.2007 kinnitusest nähtuvalt oli M. N. ja R. V. vahel kokkulepe laenu andmise kohta. M. N. väite usutavust kinnitab see, et temale kuuluv korteriomand müüdi, selle ostuhinna sai R. V., kes ostis endale xxx kinnistu lühikese aja jooksul pärast korteriomandi ostuhinna saamist. Kuivõrd M. N. tütre ja R. V. abielu oli selleks ajaks lahutatud, on usutav, et M. N. ei soodustanud R. V.t kinkega. Kuivõrd R. V. ei olnud 20.03.2007 müügilepingu pooleks, ei ole M. N. ja ostja kokkulepe selle kohta, et ostuhind tasutakse kolmandele isikule R. V.le, kinkelepinguks M. N. ja R. V. vahel. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub laenulepingu puudumine M. N. ja R. V. vahel. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid asjaolude kohta, millest nähtuvalt andis M. N. R. V.le raha üle kinkelepingu või muu laenusuhtest erineva õigussuhte alusel. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt võisid R. V. ja M. N. kokku leppida selles, et M. N. kingib vaidlusaluse summa R. V.le, kui R. V. ei esita M. N. tütre C. V. vastu nõudeid seoses xxx kinnistuga. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub M. N. ja R. V. vahel sõlmitud laenulepingu tühisus. Laenusuhte puudumist põhistavat teavet ei nähtu ka muudest asjas esitatud tõenditest. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber tagaseljaotsusest nähtuva teabe. Kostja H. V. seadusliku esindaja 02.10.2017 avaldusest kohtule nähtub, et kostja H. V. seaduslik esindaja on teadlikud M. N. ja R. V. vahelisest laenusuhtest (I kd, tl 158). Avaldusest ei nähtu teavet, mille kohaselt on kostja H. V. seaduslik esindaja pidanud sellist laenusuhet olematuks. Kohus leiab, et tõendatud on hageja väited selle kohta, et kostja C. V.t esindas 02.10.2017 advokaat Teet Lehiste, M. N.i esindas 01.05.2019 vandeadvokaat Ahti Kuuseväli ning kostjaid esindavad käesolevas kohtuasjas advokaat Teet Lehiste ja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli. Pooled ei vaidle selle üle, et M. N. on kostjate vanaema. Kohtu hinnangul tekitab selline seos M. N. ja kostjate vahel küll kahtlusi M. N. ja kostjate tegevuse kooskõlastamise osas, kuid selline kahtlus ei tõenda hageja väidetud asjaolu, milleks on laenulepingu puudumine M. N. ja R. V. vahel. Hageja ei ole esitanud kostjate väidete ümberlükkamiseks tõendeid. Kui hageja oleks seda teinud, oleks poolte esitatud tõendites sisalduv teave vastuolus ning kohus saaks hageja põhistatud kahtlusi arvestades hinnata, kumma poole esitatud tõendid on usaldusväärsemad. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid, milles sisaldub teave M. N. ja R. V. vahelise laenulepingu puudumise kohta, ei tõusetu küsimust ühe või teise poole tõendite suuremas usaldusväärsusest. Hageja kahtlus, et M. N., C. V. ja kostjad on tegutsenud ühiselt ja koordineeritult, jääb liialt üldsõnaliseks, et lugeda kostjate esitatud tõendid laenusuhte kohta ebausaldusväärseteks. Kohus on ülaltoodu põhjal seisukohal, et kostjad on tõendanud M. N. ja R. V. vahel laenulepingu sõlmimise, millest tulenevalt oli M. N.l kostjate kui R. V. õigusjärglaste vastu 65 190 euro (1 020 000 krooni) tasumise nõue. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud M. N. nõude puudumist. Hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, millest nähtub kostjate teadmine M. N. nõude puudumisest. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub kostjate soov hagile mittevastamisega tuua kaasa annaku üleandmise võimatus. Seega ei ole hageja tõendanud kostjate tahtlust. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostjad ei ole rikkunud kohustust valitseda heaperemehelikult R. V. pärandvara ulatuses, mis on vajalik annaku üleandmiseks hagejale ning kohustust tagada sellise pärandvara säilimine. Kuivõrd kostjad ei ole kohustust rikkunud, ei ole hagejal õigust nõuda kostjatelt
§ 72alusel kahjuhüvitise 95 000 eurot tasumist. 9. Ts
MS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus on hagejale andnud võimaluse täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid, 7
(11)kui hageja tugineb sellele, et kostjad on hagejale kahju tekitanud sellega, et on R. V. pärandvara arvel täitnud kohustusi
§ 142lg-s 1 sätestatust erinevas järjekorras (I kd, tl.-d 148-149).
Nähtuvalt kohtu määratud tähtpäevaks esitatud hageja menetlusdokumendist ei soovinud hageja tugineda asjaoludele, mille järgi on kostjad rikkunud kohustust täita pärandvaraga seotud kohustusi
§ 142lõikes 1 sätestatud järjekorras (I kd, tl-d 150-151).
Seetõttu ei hinda kohus käesolevas asjas, kas kostjad võivad hageja ees vastutada seetõttu, et R. V. pärandvara nimekirja kandmata nõue on rahuldatud
§ 142lg-s 1 sätestatud järjekorra väliselt.
Samuti ei hinda kohus seda, kas annakuga määratud kinnisasja täitemenetluses müümine on käsitletav kostjate poolt nõude rahuldamisena. Hageja on tuginenud kostjate tahtlikule rikkumisele. Seetõttu ei hinda kohus, kas tõenditest nähtub kostjate hooletus oma kohustuste täitmisel.
- Hageja on põhjendanud 12 475,06 euro tasumise nõuet kostjate vastu sellega, et Aktsiaseltsi Hansapank (Swedbank AS) ja R. V. vahel oli sõlmitud laenuleping, millest tulenevate nõuete sundtäitmiseks oli sissenõue pööratud xxx kinnistule. Aktsiaselts Hansapank ja R. V. sõlmisid 16.04.2007 laenulepingu nr 07-068808-EV, mida lepingupooled muutsid ja täiendasid 10.01.2008 ja 10.07.2008 allkirjastatud lisadega (I kd, tl-d 125129). Kohtu hinnangul on lepingute sõlmimine ja sisu tõendatud lepingudokumentidega. 10.07.2008 lisa punkti 3.1 kohaselt lepiti kokku laenulimiidis 32 809,84 eurot. 10.07.2008 lisa punkti 3.5 kohaselt oli laenusumma tagastamise tähtpäev 20.06.
- 10.07.2008 lisa punkti 3.16 kohaselt oli laenu tagatiseks xxx kinnistule seatud hüpoteek (I kd, tl 128). xxx kinnistu kohta avatud kinnistusraamatu registriosa väljatrükist nähtuvalt on registriosa IV jakku
- järjekohale kantud hüpoteek summas 325 000 krooni Aktsiaseltsi Hansapank kasuks ning
- järjekohale hüpoteek summas 611 000 krooni Aktsiaseltsi Hansapank kasuks (I kd, tl 5). 16.04.2007 müügilepingu punkti 5.2.2 kohaselt on esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr 07-068808-EV ja selle lisadest tulenevad nõuded (I kd, tl 64). Kohus leiab, et 16.04.2007 laenulepingust nr 07-068808-EV ja selle lisadest tulenesid R. V. kohustused tagastada Aktsiaseltsile Hansapank laen ja täita muid lepingust ja selle lisadest tulenevaid raha tasumise kohustusi. Seetõttu kuulusid R. V. raha tasumise kohustused tema pärandvara hulka. Laenulepingust tulenevate kohustuste jääk 01.03.2017 (pärandi avanemise aeg) seisuga oli pärandvara nimekirja kohaselt 15 570,94 eurot (I kd, tl 135). Kostjad on leidnud, et testamendiga on hagejale jäetud xxx kinnistuga seonduvad kohustused, sh 16.04.2007 laenulepingust nr 07-068808-EV ja selle lisadest tulenevad kohustused. R. V. 23.02.2017 testamendi punkti 1 lauses 2 on märgitud: „A. J.’ele jäävad ka kõik selle varaga seotud õigused ja kohustused“ (I kd, tl 4).
§ 56lg 1 võimaldab määrata annakusaajale varalise hüve.
Kohustus ei ole varaliseks hüveks, mistõttu ei ole testament aluseks anda kohustused hagejale üle. Testamendis antud korralduse näol ei ole tegemist sihtkäsundiga (
§ 73
lg 1) ega sihtmääranguga (
§ 76lg 1).
Samuti ei nähtu testamendist, et varaga seotud õiguste ja kohustuste üleminek on eelduseks annaku üleandmise sissenõutavaks muutumisele. Testamendi tekstist ei nähtu, et hagejale varaga seotud õiguste ja kohustuste ülemineku mittetoimumisel ei teki hagejal annaku üleandmise nõudeõigust. Testamendi tekstis avaldatust erinevat R. V. tegelikku tahet ei ole kostjad tõendanud. Seega ei ole varaga seotud õiguste ja kohustuste üleminek tingimuslik korraldus
§ 35
mõistes, sh edasilükkav tingimus
§ 63
mõistes.
§ 71
lg-st 1 ei tulene annakutäitja õigust nõuda annakusaajalt annakuga määratud kinnisasjale seatud hüpoteegiga tagatud kohustuste ülevõtmist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et testament ei sisalda korraldusi, mille alusel oleks R. V. kohustused saanud üle minna hagejale või mille alusel kostjad saaksid hagejalt nõuda selliste kohustuste ülevõtmist annaku üleandmise eeldusena. Kohus leiab, et kohustused saavad üldjuhul üle minna üksnes pärijale. Kumbki pooltest ei ole tuginenud sellele, et R. V. tegelik tahe oli suunatud 8
(11)hageja testamendijärgseks pärijaks nimetamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et alates R. V. pärandi avanemisest läksid 16.04.2007 laenulepingust nr 07-068808-EV ja selle lisadest tulenevad kohustused üle kostjatele kui R. V. pärijatele. Kinnistusraamatusse kantud keelumärkest (I kd, tl 5) ja hageja ning Swedbank AS-i töötaja K.S. vahel 25.03.2019 kuni 28.03.2019 peetud e-kirjavahetusest (I kd, tl-d 131) nähtuvalt oli hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr 07-068808-EV tulenevat nõuete rahuldamiseks xxx kinnistu arvel alustatud täitemenetlust. Hageja on tasunud nõuete rahuldamiseks kohtutäitur Elin Vilippusele täiteasjas 022/2019/849 12 475,06 eurot. Raha tasumist tõendavad maksekorraldused (I kd, tl-d 132-133). VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 78 lg 3 p 1 sätestab, et kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks. VÕS § 173 lg 3 p 3 sätestab, et nõue läheb seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud juhul. Kohus tuvastas eelnevalt, et 16.04.2007 laenulepingust nr 07-068808-EV ja selle lisadest tulenevad kohustused kuulusid R. V. pärandvara hulka, mistõttu olid lepingujärgseteks võlgnikeks R. V. pärijateks olevad kostjad. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejale oli määratud testamendiga annak ning annakuga määratud asjaks oli xxx kinnistu. xxx kinnistule oli pööratud sissenõue laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodut arvestades täitis hageja kostjate kohustuse tasuda Swedbank AS-ile 12 475,06 eurot, et vältida sundtäitmist xxx kinnistu suhtes, mille osas oli hagejal kostjate vastu annaku üleandmise nõue. Seega läks laenulepingust tulenev nõue kostjate vastu seaduse alusel hagejale üle. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt 12 475,06 euro tasumist.
§ 151lg 2 järgi on hagejal kostjate vastu solidaarkohustuse täitmise nõue.
Kohus märgib, et hageja on pidanud oma nõude aluseks kostjate alusetut rikastumist. Kuivõrd hagejale läks rahuldatud nõue seaduse alusel üle, on hagejal kostjate vastu lepingust tulenev nõue. Kohus on ülaltoodu põhjal seisukohal, et kostjatel puudub õigus keelduda annakust tulenevate kohustuste täitmisest põhjendusel, et hagejale läksid üle või et hageja pidi üle võtma xxx kinnistuga seotud kohustused. Samuti puudub kostjatel ülaltoodud põhjendustel tagasinõue hageja vastu tulenevalt asjaolust, et kostjad on tasunud R. V. laenukohustust Swedbank AS-ile summas 4254,01 eurot. 11.
§ 156
lg 1 sätestab, et pärandvara hulka kuulub ka vara, mille kaaspärijad on omandanud pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel või pärandvara arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest.
§ 156
lg 1 järgi kuulub pärandvara hulka ka hüvitise maksmise nõue pärandvara hävimise või äravõtmise eest. Kostjad on esitanud hagiavaldusele tasaarvestuse vastuväite, mida kostjad põhjendavad 12 445,12 euro tasumise nõudega hageja vastu. Kostjad põhjendavad vastuväidet hagile sellega, et hageja on võtnud välja raha L. V. pangakontolt, mis L. V. pärandvarana kuulus R. V.le kui L. V. seadusjärgsele pärijale. 9
(11)L. V. suri xxx. R. V. suri xxx. Kostjad heidavad hagejale ette ajavahemikus 16.12.2017 kuni 08.02.2017 12 455,12 euro väljavõtmist (I kd, tl 25, p 4.3). Kohus leiab, et L. V. pangakontolt raha väljavõtmine on tõendatud pangakonto väljavõttega (I kd, tl 54). Kohus leiab, et pangakonto väljavõte iseenesest ei tõenda seda, et raha võttis välja hageja. Kostjad on esitanud väite, mille kohaselt on hageja raha väljavõtmist ise tunnistanud. Kostjad on esitanud C. V. 11.05.2020 allkirjastatud seletuse, milles C. V. on avaldanud, et hageja kinnitas 28.6.2017 kohtumisel Advokaadibüroos HETA, et ta võttis L. V. pangakaardiga L. V. pangakontolt välja raha R. V. käsul, kes tasus saadud raha arvel R.e firma võlgasid (I kd, tl 97). Kostjad pakkusid hagejale võimalust kuulata C. V. tunnistajana üle, kuid hageja ei soovinud seda. Hageja on avaldanud, et L. V.le kuulunud raha oli R. V. valduses, hagejale ei ole teada täpne summa ning see, mida R. V. rahaga tegi (I kd, tl 180, p 4). Hageja on kinnitanud, et ta on võtnud R. V. palvel ning R. V. antud L. V. pangakaardiga L. V. pangkontolt välja sularaha, mille andis R. V.le (II kd, tl 142). Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et C. V. seletuse ja hageja poolt menetluses avaldatu osas puudub vastuolu osas, mille kohaselt hageja kinnitab raha väljavõtmist L. V. pangakontolt. Kohus loeb L. V. pangakonto väljavõttega ja C. V. seletusega tõendatuks, et hageja on võtnud L. V. pangakontolt välja sularaha. Samas vaidleb hageja vastu kostjate väitele, mille kohaselt on ta pangakontolt välja võtnud kostjate väidetud summa. Kuivõrd hageja on tunnistanud L. V. pangakontolt raha väljavõtmist, on kohtu hinnangul usutav, et hageja tegi seda oma töökoha läheduses. Kostjad on väitnud, et hageja töötas xxx. Pooled ei vaidle hageja töökoha üle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Swedbank AS-i veebilehe väljatrükist nähtuvalt asub pangaautomaat tähistusega HAN00341 xxx juures (I kd, tl 55-56). L. V. pangakonto väljavõttes nähtuvalt on x juures asuvast pangaautomaadist ajavahemikus 16.12.2016 kuni 08.02.2017 36 korral välja võetud sularaha 300 eurot, kokku seega 10 800 eurot (I kd, tl 54). R. V. viibis haiglas ajavahemikes 07.12.2016 kuni 27.12.2016 ja 18.01.2017 kuni 01.03.2017 (II kd, tl 74). Nimetatud ajavahemikus võeti L. V. pangakontolt välja sularaha 22 korral 300 eurot, kokku 6600 eurot (I kd, tl 54). Arvestades seda, et R. V. viibis raha väljavõtmise ajal haiglas ning hageja on ise kinnitanud, et R. V. palus tal L. V. kontolt raha välja võtta, on kohtu hinnangul tõendatud hageja poolt L. V. pangakontolt 6600 euro väljavõtmine. Kohus leiab, et nõude eeldusena peab olema tuvastatud, et hageja on rikkunud õigusvastaselt R. V. omandiõigust või muud sarnast õigust (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5), kahju tekkimine ning põhjuslik seos hageja käitumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Eeltoodud kahju hüvitamise aluste olemasolu peavad tõendama pärijad. Hageja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostjad on esitanud väite, mille kohaselt puudus hagejal R. V. nõusolek L. V. pangakontolt väljavõtmiseks. Kohtu hinnangul oli kostjatel koormis põhistada R. V. nõusoleku puudumine. Nõusoleku puudumise põhistamisel oleks hagejale läinud üle koormis tõendada nõusoleku olemasolu. Arvestades seda, et hageja ja R. V. olid elukaaslased, samuti arvestades R. V. soovi testamendiga hagejat soodustada, oli R. V.l võimalus hagejale selline nõusolek anda. Kohtu hinnangul ei ole kostjad põhistanud asjaolusid, millest nähtuvalt pidi hagejal puuduma R. V. nõusolek sularaha väljavõtmiseks L. V. pangakontolt. Seega ei läinud hagejale üle koormist tõendada R. V. nõusolekut pangakontolt raha väljavõtmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjad tõendanud oma kahjunõude eeldust, milleks oli R. V. omandiõiguse või muu sarnase õiguse õigusvastaselt rikkumine. Seetõttu puudub kostjatel hageja vastu nõue, mida kostja nõudega tasaarvestada. Tasaarvestuse vastuväide ei lõpeta hageja 12 475,06 euro tasumise nõuet kostjate vastu. 12. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda kostjatelt kahju 95 000 eurot hüvitamist. Samuti leidis kohus, et hagejal on kostjate vastu 12 475,06 euro tasumise nõue. Kohus leidis, et 10
(11)kostjatel puudub hageja vastu 12 455,12 euro tasumise nõue. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse 95 000 euro tasumise nõudes rahuldamata. Kohus rahuldab hagiavalduse 12 475,06 euro tasumise nõudes ning mõistab nimetatud summa solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.
- Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
- TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Hageja esitas kostjate vastu 107 475,06 euro tasumise nõude, mille kohus rahuldas 12 475,06 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 11,61% ulatuses ja jättis 88,39% ulatuses rahuldamata (12 475,06 107 475,06-st on 11,61%). Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 88,39% hageja kanda ja 11,61% solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2023.a otsusega 11
(11)