Obsah (9)

§ 468§ 394§ 407§ 173§ 162§ 138§ 139§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-10746 Tsiviilasi Coop Fin

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

1. Hageja nõue tuleneb kostja ja Coop Finants AS vahel 05.01.2021 sõlmitud ning 16.06.2021 ja 08.04.2022 sõlmitud kokkulepetega muudetud väikelaenulepingust, mille alusel väljastati kostjale laen summas 11 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel, 08.04.2022 kokkuleppe kohaselt 68 osamaksega, tagasimaksmise tähtajaga 28.11.
2. Lepingule ja selle muutmise kokkulepetele alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on nendega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,90% aastas. Kostjal on maksegraafikujärgne intressi võlgnevus osaliselt alates 28.09.2022 ning täielikult alates 28.10.
3. Alates 28.01.2023 on kostjal osaline põhiosavõlgnevus ning täielikyult alates 28.02.
4. Coop Finants AS andis 30.03.2023 kostjale tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 22.04.
5. Kostja ei tasunud võlgnevust tähtaegselt, mistõttu ütles hageja 27.04.2023 kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles. Hageja palun kostjalt välja mõista võlgnevus 10 749,44 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 9139,15 eurot, intressi võlgnevus 1111,68 eurot, viivise võlgnevus 483,11 eurot, lepingu haldustasu 10,50 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot ning jooksev viivis lepingujärgses määras ehk 19,9% aastas põhisummalt 9139,15 eurot alates 29.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
6. Kohus võttis hagi 23.08.2023 menetlusse, edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
7. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu xxxxxxxxxxx 20.11.2023.

§ 394lg 5 tulenevalt pidi kostja hagile vastama hiljemalt 18.12.2023.

Kostja ei ole hagile määratud tähtajaks vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (

§ 407lg 1).

1. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv summas 910 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139lg-st 2 lähtuvalt on hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv põhjendatud.

Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

1. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
2. detsembri
3. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik