Obsah (5)

§ 152§ 43§ 253§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-817 Määruse kuupäev 18.03.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Rodion Syrovskii kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31.03.2022. a ettekirjutuse nr

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri piirivalvebüroo ametnik tegi Rodion Syrovskiile 31.03.2022 ettekirjutuse nr 1052254152 Eesti Vabariigist lahkumiseks 30 päeva jooksul. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 01.05.
3. R. Syrovskii esitas 11.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 31.03.
4. a ettekirjutuse nr 1052254152 tühistamiseks.
5. Tartu Halduskohus võttis 20.04.
6. a määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas sama määruse punktiga 6 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, peatades PPA 31.03.
7. a ettekirjutuse nr 1052254152 täitmise kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
8. PPA esitas kaebusele 02.06.2022 vastuse, milles teavitas kohut, et PPA rahuldas 26.04.
9. a otsusega nr 1058280673/TE kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse ja andis 3-22-817 kaebajale välismaalaste seaduse § 118 p 2 ja § 150 lg 1 p 1 alusel elamisloa elama asumiseks Eestis püsivalt elava vanema juurde kehtivusega alates 26.04.2022 kuni 18.05.
10. PPA leidis, et elamisloa andmisega on kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus kaotanud kehtivuse (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 13 lg-d 1 ja 2), mistõttu ei oma vaidlustatud ettekirjutus enam kaebaja jaoks mõju. Leides, et vaidlus ei ole enam eesmärgipärane ning kaebaja on juba kohtuväliselt taotletu saavutanud (lahkumisettekirjutus on kaotanud kehtivuse), palus PPA kohtumenetluse lõpetada.
11. Tartu Halduskohus palus 04.03.
12. a kohtunõudes kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib minna üle vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudele.
13. Kaebaja märkis 15.03.
14. a vastuses kohtunõudele, et nõustub menetluse lõpetamisega ning kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja palub jätta menetluskulud PPA kanda. KOHTU SEISUKOHT
15. Kaebaja on kohtule 15.03.2024 kinnitanud, et PPA rahuldas 26.04.
16. a otsusega nr 1058280673/TE kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse. Tulenevalt VSS § 13 lg-test 1 ja 2 kaotab välismaalasele Eestis viibimiseks seadusliku aluse andmisega talle tehtud lahkumisettekirjutus kehtivuse. Seega on ka praegusel juhul vaidlustatud PPA 31.03.
17. a ettekirjutus kaotanud oma kehtivuse. Kui haldusakt on ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014.

a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12 ja 04.12.2017. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34).

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 8. Kaebaja on seega tühistamiskaebusega soovitud eesmärgi saavutanud ning esineb

§ 152lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.

Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega ega soovinud jätkata käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemist (

§ 152lg 2).

9. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kohus tühistab käesolevas asjas 20.04.
2. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse (

§ 253lg 3).

11. Vastavalt

§ 104lg 5 punktile 4 tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada.

Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotluse on kohus sisuliselt lahendanud, ei ole selle esitamisel tasutud riigilõivu (20 euro) kaebajale tagastamine kohtupraktika kohaselt põhjendatud. 12.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud juhul, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 6 kohaldamisel omab seega tähendust, kas kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi ning kas see toimus kaebuse esitamise tõttu (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2022. a määrus asjas nr 3-14-52261, p 10). 2 3-22-817

§ 108

lõiget 6 tuleb tõlgendada laiendavalt, lähtudes selle eesmärgist, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu 05.11.2013. a määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustaja ei peaks

§ 108

lg 6 alusel kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (st tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.

1. a määrus nr 3-21-755, p 11 ja seal viidatud praktika). Kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine ei ole põhjendatud ka juhul, kui halduskohtule kaebuse esitamine ei olnud otsustavaks teguriks, mis mõjutas vastustajat kohtumenetluse ajal haldusakti kehtetuks tunnistama ning selleks esines ka muid põhjuseid (Riigikohtu 10.01.
2. a määrus nr 3-18-982, p 10). Kui

§ 108

lg 6 ei ole menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt

§ 108

lg-le 4, mille kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja.

1. Kaebaja märkis juba kaebuses, et on esitanud 07.04.2022 tähtajalise elamisloa taotluse ema juurde elama asumiseks Eestis. Kaebuse esitamise hetkel puudus elamisloa taotluse osas otsus, aga PPA ametnikud olid kaebajale kinnitanud, et ta saab elamisloa taotlusele positiivse vastuse. Seega oli tähtajalise elamisloa taotlus PPA-le esitatud enne kohtule kaebuse esitamist (11.04.2022) ning millestki ei ole võimalik järeldada, et kaebuse esitamise ja PPA 26.04.
2. a otsusega kaebaja elamisloa taotluse rahuldamise vahel oleks seos ehk kaebuse esitamine oleks tinginud kaebajale elamisloa väljastamise. Seega tuleb jätta kaebaja menetluskulud

§ 108lg 4 alusel tema enda kanda.

14. Kuna kohtule teadaolevalt ei ole PPA-l käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud, ei pea kohus ka vajalikuks anda PPA-le tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks ega nende menetluskulude üle käesoleva määrusega otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 3