Obsah (8)

§ 424§ 403§ 373§ 423§ 238§ 442§ 439§ 168

KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-21-16557 Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Hagi ese I Z hagi J

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA ESITATUD TÕENDID

1. Põhihagi nõuded. I Z esitas 22.10.2021 (täiendatud 18.11.2021) Harju Maakohtule hagi J K vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, mille kohus jättis 22.10.2021 määrusega rahuldamata. Hageja soovib pärandvarana jagada xxxx asuva korteriomandi (edaspidi korteriomand), saades selle ainuomanikuks, makstes kostjale omandikaotuse eest hüvitise ning soovides kohtuotsusega asendada asja omandamiseks vajalikud kostja tahteavaldused. Sarnaselt soovib hageja jagada ka xxxx asuvat xxxx kinnisasja (edaspidi kinnisasi). Alternatiivselt soovis hageja esialgses hagis pärandvara ühisuse lõpetamist korteriomandi ja kinnisasja müügiga avalikul enampakkumisel ning pärast täitemenetluse kulude katmist järgi jääva tulemi jaotamist hageja ja kostja vahel võrdselt. 14.10.2022 teatas hageja, et võtab alternatiivnõude tagasi.
2. Põhihagi tõendid. Hageja esitas esialgse hagiavalduse lisana järgmised tõendid: 1) pärimisavaldus 2) pärimistunnistus 3) korteri reg osa väljatrükk 4) suvila reg osa väljatrükk 5) hageja ettepanek 6) kostja vastus 7) hageja süüteoteade 8) hageja süüteoteate tõlge 9) hageja tütre süüteoteade 10) hageja tütre süüteoteate tõlge 11) panga laenuotsus 12) foto korteri toa uksest 13) videosalvestus korterist 14) kostja kiri 25.09.2021 2 15) kostja kirja tõlge 16) korteri hindamisakt 17) suvila hindamisakt 18) panga laenuotsus 19) riigilõivu tasumise maksekorraldus 20) hageja esindaja volitus Hagiavalduse terviktekstiga koos esitas hageja täiendavalt järgmised tõendid: 1) xxxx vastus 2) riigilõivu tasumise maksekorraldus 3) PPA vastus hagejale 4) PPA vastus hageja tütrele 5) kirjavahetus notaribürooga
3. Kostja vastuväited hagile. Kostja soovib saada ise kinnistute omanikuks, kuna tal puudub endale kuuluv eluase ning kinnistute näol on tegemist kostja vanematekoduga. Alternatiivnõudele vaidleb kostja vastu põhjusel, et enampakkumine on pooltele majanduslikult kahjulik, kuna enampakkumisel ei õnnestu eeldatavasti saada kinnistute eest turuhinnale lähedast hinda ning lisaks tuleb kanda kohtutäituri korraldatava enampakkumisega kulusid. Hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kostja ei vaidlusta ega vaidle vastu hageja esitatud tõendite vastuvõtmisele.
4. Vastuhagi nõuded. Kostja esitas 31.03.2022 (täiendatud 18.04.2022) vastuhagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Kostja soovib jagada pärandvarana samu kinnistuid – korteriomandit ja kinnisasja – kuid soovib saada ise kinnistute ainuomanikuks, makstes hagejale omandikaotuse eest hüvitise ning soovides kohtuotsusega asendada omandamiseks vajalikud hageja tahteavaldused. Alternatiivselt palub kostja pärandvara ühisus lõpetada korteriomandi ja kinnisasja müügiga avalikul enampakkumisel ning pärast täitemenetluse kulude katmist järgi jääv tulem jaotada hageja ja kostja vahel võrdselt.
5. Vastuhagi tõendid. Kostja esitas vastuhagi lisana väljavõtte Maa-ameti tehingustatistika päringust ja eksperthinnangu.
6. Hageja vastuväited vastuhagile. Hageja vaidleb vastuhagile vastu, kuna soovib ise saada kinnistute omanikuks. Lisaks sellele märgib hageja, et alates pärandi vastuvõtmisest ligikaudu kahe ja poole aasta jooksul kuni põhihagi esitamiseni 2021 oktoobris, ei näidanud kostja mingit huvi pärandvara omandamise ja korterisse elama asumise vastu. Kostjale sobis, et saab hageja tütrelt igakuist üüri selle eest, et hageja tütre pere korteris elab. Hagejale teadaolevalt on kostja abieluvälises kooselus (vabaabielus) xxxx korteriomandi omaniku T T´ga vähemalt alates 2007.a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED seoses hagi osalise tagasi võtmisega
7. Hageja avaldas 14.10.2022 menetlusdokumendi punktis 1.7, et hageja võtab 18.11.2021 esitatud hagi osaliselt tagasi alternatiivsete nõuete osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt muuhulgas veel lahendamata taotlused. Seetõttu on kohus resolutsioonis võtnud seisukoha hageja hagi osalise tagasi võtmise tõttu hageja nõude läbi vaatamata jätmise kohta. 3 8. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi osaliseks läbi vaatamata jätmiseks, selle tagasi võtmise tõttu, tuleb rahuldada. Kohus lähtub hageja taotluse lahendamisel

§ 424

lõike 1 esimesest lausest, mille kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (

§ 403

). Kohus ei ole pooltele teatanud eelmenetluse lõppemisest, vaid on

§ 403lõike 1 kohaselt määranud pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks.

Hageja on kohtu määratud tähtaja jooksul avaldanud soovi hagi osaliselt tagasi võtta. Kohus leiab, et selleks ajaks ei olnud eelmenetlus lõppenud. Seadus ei reguleeri seda, millal lõppeb eelmenetlus, kui asja lahendatakse kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et olukorras, kus kohus ei ole pooltele ühemõtteliselt teatanud eelmenetluse lõppemise päeva, tuleb lugeda menetlus eelmenetluse staadiumis olevaks vähemalt kuni kohtu poolt

§ 403lõike 1 esimese lause kohaselt määratud tähtaja lõpuni.

Selliseks järelduseks annab alusta ka asjaolu, et nimetatud päevani võib kostja esitada kirjalikus menetluses vastuhagi (

§ 373

lg 1) ning isgungimenetluses võib kostja vastuhagi esitada kuni eelmenetluse lõpuni. 9. Juhindudes

§ 423

lg 1 punktist 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna hageja on võtnud hagi tagasi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED seoses põhihagi lahendamisega

1. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude pärandvara ühisuse lõpetamiseks selliselt, et hageja saab kinnistute – korteriomandi ja kinnisasja – omanikuks kostjale makstava hüvitise vastu.
2. Hageja on hagi alusena toonud välja järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: • Hageja ja kostja omandasid oma ema A K’i testamendijärgsete pärijatena 25.03.2019 ühisomandisse korteriomandi aadressil xxxx (korteriomand) ja elamumaa kinnistu asukohaga xxxx (kinnisasi). • Pärandvara on jagamata. • Pooled on pärijad võrdsetes osades. • Pooled on pidanud kohtuväliselt läbirääkimisi vara jagamiseks, kuid pärandvara jagamine kokkuleppega ei ole seni õnnestunud.
3. Kuivõrd pooled ei vaidle nõude lahendamise seisukohast asjasse puutuvate faktiliste asjaolude üle, siis ei ole kohtul põhjust rajada kohtuotsust konkreetsetele tõenditele.

§ 238

lg 1 punkti 1 kohaselt arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune.

1. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega erineb pärandvara jagamine kaasomandi lõpetamisest selle poolest, et vara jagamisel tuleb lisaks asjaõigusseaduses sätestatule arvestada pärimisseaduses pärandvara jagamise kohta sätestatud eriregulatsiooniga (lex specialis de rogat legi generali). PärS § 159 lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Seega on pärijatel võimalik pärandvara muul viisil, kui enampakkumisel müük, jagada üksnes poolte kokkuleppel. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, piirdub vara jagamise viiside valik üksnes avaliku ja pärijatevahelise enampakkumisega. Kuna praegusel juhul ei ole pooled saavutanud üksmeelt, kellele kinnistud jäävad, on PärS § 159 4 lõikest 3 tuleneva piirangu tõttu kohtul võimalik pärandvara jagada üksnes avaliku või pärijatevahelise enampakkumise vahel. Hageja on algselt küll soovinud pärandvara jagada avaliku enampakkumise teel, kuid on sellest hiljem loobunud. Loobumise tulemusel on põhihagis esitatud nõuetest menetluses vaid sellised nõuded, millega hageja soovib saada asjade omanikuks. PärS § 159 lg 3 välistab hageja sellise nõudeõiguse ning seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED seoses vastuhagi lahendamisega
2. Kohus rahuldab kostja vastuhagis esitatud alternatiivse nõude, milles kostja palub pärandvara ühisuse lõpetada korteriomandi ja kinnisasja müügiga avalikul enampakkumisel ning pärast täitemenetluse kulude katmist järgi jääva tulemi jaotada hageja ja kostja vahel võrdselt. Kostja ei ole vastuhagis alternatiivseid nõudeid järjestanud. Kui kohus ühe alternatiivse nõude rahuldab, ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist otsuses põhjendama (

§ 442lg 8 viimane lause).

Seega põhjendab kohus allpool üksnes kostja vastuhagis toodud alternatiivnõude rahuldamist. 15. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 159 lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Kuna kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (

§ 439), saab kohus pärandvara jagada üksnes hagis või vastuhagis taotletud viisil.

Kumbki pooltest ei ole soovinud pärandvara jagamist ühisomanike vahelise enampakkumisega. Seega saab kohus pärandvara jagada üksnes asjade müügiga avalikul enampakkumisel ning selliselt, et pärast täitemenetluse kulude katmist järgi jääv tulem jaotatakse hageja ja kostja vahel võrdselt.

1. Arvestades PärS § 159 lõikes 3 sätestatut on vastuhagi lahendamise seisukohast asjasse puutuvad järgmised faktilised asjaolud ning nende üle pooled ka ei vaidle. • Hageja ja kostja omandasid oma ema A K’i testamendijärgsete pärijatena 25.03.2019 ühisomandisse korteriomandi aadressil xxxx (korteriomand) ja elamumaa kinnistu asukohaga xxxx (kinnisasi). • Pärandvara on jagamata. • Pooled on pärijad võrdsetes osades. • Pooled on pidanud kohtuväliselt läbirääkimisi vara jagamiseks, kuid pärandvara jagamine kokkuleppega ei ole seni õnnestunud.
2. Kuivõrd puudub vaidlus selles, et jagatavad asjad kuuluvad pärandvarasse, poolte pärandiosad on võrdsed ning nad ei ole jõudnud kokkuleppele, kellele jäävad pärandvarasse kuuluvad asjad, on põhjust vastuhagi rahuldada ning jagada pärandvara asjade müügiga avalikul enampakkumisel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED menetluskulude jaotuse osas
3. Kuna hageja esitatud hagi, n.n põhihagi jääb rahuldamata ning vastuhagi rahuldatakse, siis jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Sellise kulude jaotuse õiguslikuks aluseks on

5 § 162 lg 1, mis sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada

§-i 162 lõiget 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja jaoks ei saa olla kostja menetluskulude kandmine äärmiselt ebaõiglane arvestades asjaolu, et hageja hagi muutmise tõttu on jäänud kohtu menetlusse hagi, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hageja on muutnud oma hagi ise perspektiivituks pärast seda, kui kohus on 30.09.2022 kohtumääruses pooltele kohalduvat õigust ja menetluskulude jaotusega seonduvat selgitanud. 19. Seoses hageja poolt hagi tagasivõtmisega omab tähtust

§ 168

lg 2, mis sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole hageja hagi alternatiivse nõude tagasi võtmisel tuginenud asjaolule, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seetõttu kannab hageja ka need kostja menetluskulud, mis on tekkinud hageja poolt tagasi võetud nõude menetlemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2023 kohtuotsusega. 6