) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva. 8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks
3
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 840 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisaga 1 ja
Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 840 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 13. Tulenevalt
lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Esindaja tunnitasu 96 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja kulu on järgmine: dokumentidega tutvumine ja nende analüüs 40 minutit, hagi koostamine 1 tund ja 20 minutit ning hageja täiendavate selgituste koostamine 30 minutit. Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 2 tundi ja 30 minutit. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 240 euro ulatuses. 14. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1080 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 240 eurot ja riigilõiv 840 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 15. Vastavalt hageja taotlusele ja
lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste 4 kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.