← Eesti

1-20-3782/65

Obsah (5)§ 426§ 339§ 76§ 390§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 11. aprill 2024 Kohtuasja number 1-20-3782 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu

) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. KarS § 54 lg 1 järgi mõisteti C.-S. Spatarule lisakaristuseks riigist väljasaatmine koos 5-aastase sissesõidukeeluga. C.-S. Spataru kannab vangistust alates

  1. maist
  2. Tema karistusaeg lõppeb
  3. mail
  5. Tartu Vangla esitas
  6. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule materjalid C.- S. Spataru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamiseks. Vangla toetab tema vabastamist juhul, kui

§ 426

lg 3 alusel jäetakse tema suhtes käitumiskontroll kohaldamata, saates ta vabanemise järel riigist välja. Prokuratuur nõustub vangla seisukohaga. Vaidlustatud kohtumäärus

  1. Tartu Maakohtu
  2. märtsi 2024 määrusega jäeti C.-S. Spataru vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised.
  3. Täidetud on formaalsed eeldused C.-S. Spataru ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 426lg 3 sätestab, et Kar

S § 76 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes võib loobuda käitumiskontrolli kohaldamisest, kui viimane saadetakse riigist välja. Samas ei saa süüdimõistetut tingimisi ennetähtaegselt vabastada ainuüksi seetõttu, et ta on riigist väljasaadetav – viimase vabastamine eeldab ka ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste täidetust.

  1. Rumeenlane C.-S. Spataru on Eestis elanud
  2. aastast. Praegune vangistus on tema jaoks esimene. C.- S. Spataru on osalenud vangla majandustöödel ning käinud psühholoogi juures. Individuaalse täitmiskava kohaselt on tal läbimata veel vaid vabanemiseelne nõustamine. C.- S. Spataru soovib minna Rumeeniasse, veeta seal pereliikmetega aega ning seejärel suunduda Hispaaniasse või Itaaliasse. Siiski esineb asjaolusid, mis C.-S. Spataru vabastamist ei toeta. Kuna talle on võõras vanglakambris viibimise eest määratud kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole tema käitumine vanglas olnud laitmatu. Samuti ei soovi C.- S. Spataru enda kuritegude eest võtta täielikku vastutust – süüdimõistetu põhjendab kuritegusid alkoholi liigtarvitamisega ning väidab, et ei mäleta toimunut. C.-S. Spataru ei teadvusta probleemi ega ole sellega vanglas tegelenud. Ta on küll käinud psühholoogi juures, kuid rääkinud seal vaid alkoholi tarvitamisest, pööramata tähelepanu seksuaalkuriteo alusprobleemile. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on C.-S. Spataru laste jaoks kõrgohtlik. Järelikult pole võimatu, et C.- S. Spataru võib vabaduses laste vastu suunatud seksuaalkuritegusid jätkata. Pidades silmas seda, et süüdimõistetu ei teadvusta endale täiel määral, missuguse teo ja mis põhjustel ta toime pani, ei saa vangistuse eesmärke lugeda täidetuks. Määruskaebus
  4. märtsil 2024 esitas C.-S. Spataru kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak Tartu Maakohtu
  5. märtsi 2024 määruse peale kaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada, vabastada süüdimõistetu vangistusest ning saata ta riigist välja. Kaitsja argumendid on kokkuvõetult järgmised. 2

(5)
  1. C.-S. Spataru distsiplinaarrikkumised pole rasket laadi – suure tõenäosusega mängis nende puhul rolli ka keelebarjäär. C.-S. Spataru on psühholoogi vestlustel osalenud individuaalses täitmiskavas planeeritud mahus, rohkemat ei ole vangla talle ette näinud.
  2. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, justkui ei sooviks C.-S. Spataru kuritegude eest vastutust võtta. C.-S. Spataru kinnitas kohtule, et ta tegi vea, ning märkis, et ta soovib naasta tavalise elu juurde. Põhjendatud pole seisukoht, justkui poleks C.-S. Spatarule mõistetud vangistus oma eesmärki täitnud. Sooritatud kuriteo raskus ei saa tingida süüdimõistetu vabastamata jätmist. Vangla retsidiivsusprotsentide kohaselt on korduvkuriteo tõenäosus väike. Seda kinnitab ka asjaolu, et mitme aasta jooksul pärast kuritegude sooritamist ei pannud C.-S. Spataru toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Maakohus märkis asjakohaselt, et

§ 426

lg-s 3 sätestatu kohaldamine – ehk väljasaadetava isiku puhul käitumiskontrollist loobumine – tuleb kõne alla alles siis, kui kohus leiab, et süüdimõistetu saab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-15-2671/174, p 13). Seetõttu on esmalt tarvis hinnata seda, kas karistus on C.-S. Spataru suhtes oma eesmärgi täitnud ning kas temast lähtuv retsidiivsusrisk on piisaval määral maandatud.

  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. KarS § 76 lg 4 alusel niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Samas ei ole see kaalutlusõigus absoluutne: kui maakohus teeb kaalutlusvea, mille tagajärjel jääb kinnipeetav ebaõigesti vabastamata, tuleb ringkonnakohtul sekkuda. Praegusel juhul nii ongi – maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid vaagides teinud kaalutlusvea, andes ebaõige hinnangu C.-S. Spatarust lähtuvale retsidiivsusriskile. Sellega on esimese astme kohus rikkunud

§ 339lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

  1. Tuleb tõdeda, et C.-S. Spataru pani oma alaealise kasutütre suhtes toime võikad kuriteod, kasutades teda aastate jooksul seksuaalselt ära. Seetõttu tuleb C.-S. Spataru vabastamine kõne alla vaid juhul, kui temast lähtuv uute kuritegude oht on väga madal. Ringkonnakohtu hinnangul see praegu nii ongi.
  2. Kõigepealt on oluline see, et C.-S. Spataru ei olnud enne kasutütre seksuaalset ärakasutamist kuritegusid toime pannud. Kaitsja viitab õigesti sellele, et kuritegusid ei sooritanud C.-S. Spataru ka praeguse karistuse kaasa toonud kuritegude ja C.-S. Spataru vangistuse alguse vahele jäänud enam kui kolme aasta jooksul. Seetõttu on alust loota, et õiguskuuleka elu elamine pole C.-S. Spataru jaoks midagi võimatut.
  3. Teiseks tuleb arvesse võtta seda, et C.-S. Spataru viibib vanglas esmakordselt. See annab aluse loota, et vanglakaristus on C.-S. Spataru puhul täitnud oma peamise – vangistusseaduse § 6 lg-s 1 sätestatud – eesmärgi ehk suunanud teda õiguskuulekale käitumisele. Selle kasuks kõneleb seegi, kuidas C.-S. Spataru on end vanglas ülal pidanud – tema käitumine on olnud hea. Ehkki maakohus tõi välja, et süüdimõistetut on kahel korral võõras kambris viibimise eest 3

(5)distsiplinaarkorras karistatud, on mõlemad rikkumised tänaseks kehtivuse kaotanud – neile reageeriti enam kui aasta aega tagasi. Võttes veel arvesse seda, et kummagi üleastumise näol polnud tegemist tõsist laadi rikkumisega (C.-S. Spatarut karistati vaid noomitusega), ei viita need kolleegiumi meelest uute kuritegude ohule. Liiati veel olukorras, kus tegu on ainsa ilminguga, mis heidab C.-S. Spataru vangistusperioodile negatiivset tooni. Muus osas on vangla iseloomustanud C.-S. Spatarut positiivselt, märkides, et viimane on aktiivselt osalenud majandustöödel ning vestelnud psühholoogiga. Ametiisikutega suhtlemisel pole C.-S. Spatarul probleeme esinenud. Kuna vangla on C.-S. Spatarule näinud ette veel vaid vabanemiseelse nõustamise, saab tema individuaalse täitmiskava lugeda sisuliselt täidetuks.
  1. Maakohus leidis, et C.-S. Spataru ei mõista kuriteo juurpõhjuseid ega ole nendega vanglas tegelenud. Ringkonnakohus nõustub kaitsja kriitikaga, et taoline etteheide on alusetu. Tuues välja, et C.-S. Spataru on vestlustes keskendunud suuresti vaid alkoholi tarvitamisele, jättis maakohus tähelepanuta, et sellest rääkimisele olidki vestlused suunatud. Ka C.-S. Spataru selgitas kohtuistungil, et psühholoog käsitles peaasjalikult alkoholitemaatikat. Seetõttu ei saa vestlustes kuriteo toimepanemise asjaolude mittekäsitlemist C.- S. Spatarule ette heita. Pidades silmas seda, et C.-S. Spataru väljendas tehtu osas kohtu ees kahetsust, on võimalik, et tema mõttemaailmas on toimunud muutus.
  2. Maakohus tugines vangla koostatud C.-S. Spataru iseloomustuses märgitule, mille kohaselt on C.-S. Spataru laste jaoks kõrgohtlik. Samas pole vangla taolist hinnangut vähimalgi määral motiveerinud ega ära näidanud, millistel asjaoludel taoline riskihinnang põhineb. Seda pole teinud ka maakohus. Ehkki C.-S. Spataru kasutas enda lapseeas kasutütart mitme aasta jooksul seksuaalselt ära, ei saa üksnes selle pinnalt automaatselt järeldada, et ta teeks suure tõenäosusega midagi taolist taas. Erinevates kuriteospetsiifilistes uuringutes on leitud, et retsidiivsusoht on oma lapsi seksuaalselt ära kasutanud meeste puhul väga madal (Venzlaff/Foerster et al. Psychiatrische Begutachtung.
  3. Auflage, S. 323; Forschungsprojekt „Legalbewährung und kriminelle Karrieren von Sexualstraftätern“. Kurzzusammenfassung der Ergebnisse, S. 1 (https://www.krimz.de/fileadmin/dateiablage/download/legalbewaehrungkurz.pdf). Teaduskirjanduses on selgitatud, et oma lapsi sugulisel teel ära kasutavatel kurjategijatel on (nt teiste pedofiilide ees) mitmeid eeliseid: ohvrid on pidevalt nende lähedal, nad saavad sooritada kuritegusid teiste eest varjatult, neil on võimalik luua ohvritega pika aja kestel usaldussuhe jne. Ohvreid n-ö tänavalt otsides selliseid võimalusi ei ole. Seetõttu eeldab võõraste laste ära kasutamine sellise kriminaalse energia rakendamist, mida intsestikurjategijad rakendama ei pea. C.-S. Spataru kontakt kasutütrega on katkenud, ohver on saanud juba hilisteismeliseks, nad ei ela enam koos ega puutu suure tõenäosusega tulevikuski enam kokku. Seda silmas pidades ei saa ringkonnakohtu meelest eeldada, et C.-S. Spataru jätkaks oma kasutütre suhtes kuritegude sooritamist. Ehkki C.-S. Spatarul on endalgi alaealine laps, ei ela ta selle lapsega koos. Vahetu kokkupuute võimalusi selle Eestis elava laspsega vähendab seegi, et C.-S. Spataru saadetakse Eestist välja ning tal keelatakse siia niipea naasmine. Kuna süüdimõistetu n-ö lähisfääris ei saa olema ühtegi last, ei ole tal võimalik varasemate tegudega sarnanevaid kuritegusid sooritada. Puuduvad igasugused viited, mis lubaksid tõstatada puhteoreetilisest võimalusest kindlamal alusel püsivat hüpoteesi, et C.-S. Spataru hakkab edaspidi otsima oma ohvreid väljaspool kodu. Selle vastu kõneleb seegi, et enne ja pärast kuritegude sooritamist C.-S. Spataru kedagi seksuaalselt ära ei kasutanud.
  4. Kirjeldatud asjaoludele tuginedes on ringkonnakohus seisukohal, et C.-S. Spatarust lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt madal, et lugeda tema ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetuks. 4
(5)17.

§ 426

lg 3 kohaselt võib kohus karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel loobuda vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest olukorras, kus viimane antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Kohtukolleegium leiab, et kuna C.- S. Spatarut on karistatud riigist väljasaatmisega (ühes viieaastase sissesõidukeelu kohaldamisega), on otstarbekas tema suhtes käitumiskontroll kohaldamata jätta. See on põhjendatav ka sellega, et C.-S. Spataru soovib pärast vanglast vabanemist naasta Rumeeniasse oma õe juurde.

§ 76lg 5 ja § 78 p 2 alusel tuleb C.-S.

Spatarule määrata siiski katseaeg – seda kohtumääruse jõustumisest kuni

  1. maini
  3. Toodud põhjustel ning juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 6.

märtsi 2024 määruse, vabastab C.-S. Spataru vangistusest tingimisi enne tähtaega ja jätab talle

§ 426lg 3 alusel käitumiskontrolli kohaldamata.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 19. C.-S. Spataru kaitsja vandeadvokaadi abi A. Vissak taotleb asja materjalidega tutvumise, kaitsealusele kohtumääruse tutvustamise ja määruskaebuse koostamise eest (toimingute kestus kokku 270 minutit) tasu 216 eurot, millele lisandub käibemaks 47,52 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab selle.

§ 187lg 1 alusel jääb see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.