Obsah (5)

§ 101§ 100§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 06.03.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7981 Tsiviilasi O S hagi A H va

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär, siis tuleb hagejale elatist maksta miinimumsummas (so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale). Pärast kohtuotsuse jõustumist on asjaolud elatise maksmisega seonduvalt oluliselt muutunud, kuivõrd laps on alates 13.05.2023 asunud alaliselt elama isa juurde ja on tema ülalpidamisel. Lapsetoetus käesoleval ajal lapse isa ei saa. Lapsetoetuse saab lapse ema. Seega on miinimumelatiseks 300,33 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus lapse isa vähendada temalt Harju Maakohtu 26.05.2015 otsusega tsiviilasjas nr. xxx määratud elatise tasumise kohustust nullini. Hageja II palus välja mõista kostjalt II alates hagi esitamisest igakuine elatis summas 300,33 eurot, mida tuleb indekseerida

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega kuni hageja täisealiseks saamiseni. 06.09.2023 esitatud dokumendis kinnitas hageja I, et lapsetoetus laekub alates augustist 2023 temale. Kostjate vastus Kostja märkis, et elatise vähendamise nõue ja elatise nõue ema vastu tuleb jätta rahuldamata. Laps elas koos emaga 15 aastat, st kogu lapse senise elu. Ema ja lapse elukoht on xxx. Lapse püsiv elukoht on koos emaga, kuid laps viibib praegu isa juures. Mais 2023 toimus A ja ema vahel konflikt. Lapse korrale kutsumiseks ütles ema, et viib ta isa juurde ja nii ka 13 mail juhtus. Lapse isa asus kohe tekkinud olukorda ära kasutama. Lapse isa mõjutas At nii, et laps lõpetas suhtlemist kõigi oma lähedaste sõbrannadega, samuti ka emapoolsete vanavanematega. Lapse isa keelas Ale suhtlemise emaga ja vahetas lapse mobiiltelefoni numbri. Emal puudub vähemgi võimalus lapsega suhtlemiseks. Ema ei saa oma lapsele helistada ja lapsega rääkida. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldusi, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise vähendamiseks kuulub rahuldamisele ning elatise väljamõistmine lapse emalt kuulub samuti rahuldamisele.
3. Esmalt analüüsib kohus O S hagi A H vastu elatise vähendamise nõudes.
4. Tsiviilasja materjalide kohaselt on A H O S ning A H laps. Lapse isa on kohustatud tasuma lapsele elatist summas 292 eurot kuu kuni lapse täiskasvanuks saamiseni (Harju Maakohtu kohtuotsus dtl 15-29, mida on muudetud osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 3 kohtuotsusega- nähtav kohtute infosüsteemist). Käesolevas tsiviilasjas on lapse isa palunud vähendada elatist 0 euroni.
5. Kohus selgitab, et hagejal I, s.o lapse isal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxx kohtulahendi tegemisel.
6. Tsiviilasja xxx materjalidest nähtuvalt elas laps tsiviilasja menetluse ajal oma ema juures (tsiviilasja materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Seega tuli lapse isal täita oma ülalpidamiskohustust elatise tasumisena. Tallinna Ringkonna kohus on seega isalt lapse kasuks välja mõistnud alates hagi esitamisest 01.12.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o kuni 24.07.2026) 195 eurot kuus ning märkinud, et kui väljamõistetud elatis osutub väiksemaks kui

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär, siis tuleb elatist maksta miinimumsummas, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 217² lg 1, kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
5. Käesolevas tsiviilasjas on lapse isa välja toonud, et laps elab alates 13.05.2023 tema juures. Lapse ema on oma vastuses märkinud, et on viinud lapse nimetatud kuupäeval isa juurde nende vahel tekkinud konflikti tõttu. Menetluse jooksul ei ole asjaolud muutunud. Pooled ei ole kohtule esile toonud ega tõendanud, et laps oleks ema juurde tagasi kolinud. Samuti on tõendatud, et lapsetoetus laekub alates 01.08.2023 isale (dtl 99). Ka viimati nimetatud tõendist saab järeldada, et laps elab koos isaga ja on tema ülalpidamisel.

§ 100

lg 2 4 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuna laps on kolinud isa juurde, siis kannab lapse isa lapse kulusid vahetult ning tal ei ole vajalik täiendavalt elatist tasuda. Kuna lapse elukoha vahetusega on asjaolud oluliselt muutunud, siis kuulub lapse isalt väljamõistetud elatis vähendamisele 0 euroni. 7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus lapse isa hagi ning vähendab alates hagi esitamisest, s.o 01.06.2023 O Slt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 otsusega tsiviilasjas xxx välja mõistetud igakuist elatis A H kasuks 0 euroni. 8. Järgnevalt analüüsib kohus A H hagi A H vastu elatise nõudes. 9.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
3. Puudub vaidlus, et laps ei ela emaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Lapsel on seega emast lahus elava alaealise lapsena ema vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

11. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. 5 Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et lapse ema oleks lapsele elatist igakuiselt miinimumulatuses tasunud. Kostja II on küll menetluses välja toonud, et on tasunud teatud asjade ja teenuste eest, kuid nimetatut ei saa käsitleda elatise tasumisena. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et vanematel oleks kokkuleppeid teatud asjade ostmise osas. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski elatise tasumisena. Seega on elatise nõude esitamine kostja II vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 12. Hageja II on hagiavalduses palunud kostjalt II välja mõista elatise miinimumsuuruses alates hagiavalduse esitamisest. Hageja II igakuised kulud moodustavad 02.10.2023 esitatud dokumendi kohaselt keskmiselt 660 eurot, s.h eluasemekulud 85 eurot, telefon 10 eurot, toidukulud 120 eurot, õhuakrobaatika trennid 88 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, transpordikulud 86,70 eurot, vaba aeg ja meelelahutus 75 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolitarbed ja sellega seonduvad kulutused 10 eurot, tervishoiukulud 20 eurot ning muud kulud: äriõpe 33 eurot, suvelaager 220 eurot, lapse ülekolimisega seotud kulud 133 eurot. Kohtu hinnangul on hageja II poolt välja toodud kululiigid iseenesest igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav aegajalt ravimite/vitamiinide tarvitamine ning ka transpordikulusid ei saa pidada ebavajalikuks, kuna igakord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada tasuta ühistransporti ning vaja on teha ka pikemaid sõite. Arvestades hageja vanusega on ka telefoni/interneti kulud, haridusega seotud kulud ja meelelahutuskulud vajalikud ja usutavad. 6 Kuigi hageja on esitanud menetluses ka tõendeid kulude olemasolu ja kandmise kohta, siis ei nähtu osadest esitatud maksekorraldustest, milliste konkreetsete teenuste eest (sh millise aadressiga seotult) on tasutud ning kelle eest (dtl 120-127, 130). Samuti märgib kohus et ostutšekid saavad tõendada üksnes teatud toodete maksumust teatud ajahetkel ning need ei ole seostatavad hagejaga II (dtl 131-134). Tõendatud on üksnes, et isa on tasunud lapse akrobaatika eest 13 eurot ja 75 eurot (dtl 128, 129) ning suvelaagri eest 220 eurot (dtl 136). Seega asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hageja igakuised kulud oleksid miinimumist suuremad. Samas märgib kohus, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Seega vaatamata hageja poolt esitatud tõenditele peab kohus hageja II igakuiseid kulusid kokku põhjendatuks ja eluliselt usutavaks vähemalt kahekordses elatise baassummas. 13.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja II on 14.09.2023 eelistungil kinnitanud, et on suuteline elatist miinimummääras tasuma (dtl 106, 00:44:05). Lisaks on kohus menetluses teinud kindlaks, et kostja keskmine sissetulek on olnud 2016,56 eurot (dtl 219-221), mis on kohtu hinnangul piisav elatise tasumiseks ilma et kostja ise vähemkindlustatuks muutuks. Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud elatise vähendamine alla miinimummäära. 7 14. Arvestades, et perioodil 01.06.2023 kuni 31.07.2023 laekus lastetoetus lapse emale, siis on põhjendatud nimetatud perioodi eest välja mõista lapse emalt lapse kasuks 300,33 eurot kuus, s.o kokku 600,66 eurot. Alates 01.08.2023 tuleb arvestada aga ka isale laekuva lapsetoetusega elatise summa määramisel. 15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja II hagi. Kostjalt II tuleb hageja II kasuks välja mõista elatis perioodi eest 01.06.2023 kuni 31.07.2023 summas 600,66 eurot ning alates 01.08.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 24.07.2026) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks O S arveldusarvele. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja II seadusliku esindaja arveldusarvele hiljemalt 10ks kuupäevaks.

1. Juhul kui kostja II on kohtumenetluse kestel hagejale II maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h Tallinna X Huvikoolile 14.11.2023 tasutud 33 eurot (dtl 234-239), 31.10.2023 tasutud kooli kohustusliku Estonia ooperi teatrietenduse pilet 15 eurot (dtl 240, 277) ning 13.07.2023 tasutud akrobaatika kulud 20 eurot (dtl 245). Lisaks on kostja välja toonud, et on ostnud lapsele jalgratta (dtl 274), prillid (275, 276, 278) ning tasunud lapse hambaravi eest (dtl 280-285). Antud kulutused on tehtud kõik aga enne hagiavalduse esitamist, seega kohus nimetatud kulusid tasaarvestuse juures ei arvesta.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8