← Eesti

2-20-10369/22

Obsah (8)§ 146§ 162§ 163§ 22§ 65§ 74§ 150§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-10369 Tsiviilasi MYJAR IT osaühing (pankrotis) pan

§ 146lg 1 nimetatud väljamakseid on summas 6 237.00 eurot.

Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid 18 340.02 euro ulatuses. Kohtu põhjendused 3. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 162

lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. 4. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

  1. Maksejõuetuse põhjuste kohta on võlgnik selgitanud, et 2019 aastal toimusid Suurbritannias tarbijalaenude väljastamise osas regulatiivsed muudatused (mis puudutasid muuhulgas taskukohasuse hindamist, kliendiandmete valideerimist ja krediidivõimelisuse hindamist), millest tulenevalt vähenes oluliselt selliste laenude hulk, mida grupp võiks väljastada, ja 2 seega ka võlgniku käive. Selle tagajärjel kadus emaettevõttel vajadus võlgniku osutatava teenuse järele. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku poolt seletuses toodu kattub muude andmetega ja haldur nõustub sellega. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, mis seisnes hoolsuskohustuse rikkumises, kuna võlgniku äriplaani kohaselt osutas võlgnik teenust emaettevõttele, kasutades selleks eesti ettevõtete teenuseid ja Eestis tegutsevate krediidiandjate antud laene jättes maandamata riskid juhuks, kui emaettevõte loobub võlgniku teenuste kasutamisest, millest tulenevalt polnud võlgnik võimeline oma kohustusi täitma ja muutus maksejõuetuks.
  2. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on peamiselt asjaolu, et võlgniku omanikud on otsustanud võlgniku tegevuse lõpetada, mis omakorda on ajendatud võlgniku enda poolt toodud põhjustest. Arvestades, et võlgniku tegevuseks vajati suure arvulist ja kõrgepalgalist töötajaskonda, suurt investeeringuid nõudnud üüripinda, suuremahulist liisitud seadmete parki, osutus tegevuse lõpetamine omakorda kulukaks. Selle kulu katmiseks ei ole võlgnikuga seotud isikud enam vahendeid leidnud, samuti ei õnnestunud saavutada likvideerimismenetluse käigus kokkuleppeid võlausaldajatega, mis omakorda viis võlgniku püsiva maksejõuetuseni ning pankrotiavalduse esitamiseni. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Võlgniku saab püsivalt maksejõuetuks muutunuks lugeda hiljemalt hetkest, mil võlgnik igasuguse majandustegevuse lõpetas ja mil selgus, et võlausaldajatega kokkulepete saavutamine ei õnnestu, so mais 2020. 7. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus MYJAR IT osaühing (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 8.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 9.

§ 65

lg 1 määrab kohus haldurile lõpliku tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. 10. Pankrotihaldur palub määrata halduri tasuks 3850.00 eurot, millele lisandub käibemaks. 11.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata (kehtib kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon). 12. Pankrotimenetluses on pankrotivara moodustatud summas 24 577.02 eurot, millest tulenevalt on pankrotihalduri tasu lähtudes

§-ist 65¹ lg 1 (kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsioon) alammääras 3 851.36 eurot, millele lisandub käibemaks lähtudes

§-ist 65 lõigetest 1, 1¹, 2 (kohaldatakse enne 01.02.2021 kehtinud redaktsiooni). Pankrotihaldur palub tasu kindlaks määrata summas 3 850.00 eurot, mis on alammäärast väiksem ja millele lisandub käibemaks. Pankrotitoimkond menetluses puudub, millest tulenevalt asendab seda

§ 74

lg 7 kohaselt võlausaldajate üldkoosolek, kes saab avaldada arvamuse tasu osas 3 vastavalt

§-ile 65 lg

  1. Võlausaldajate üldkoosolek toimus 17.11.2022 ja halduri tasu osas arvamust ei avaldatud, tasu palutakse kinnitada kohtul.
  2. Kohus leiab, et halduri taotletava tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga, keerukuse ja halduri kutseoskustega. Pankrotihaldur katab tekkinud kulud, sh pangateenustasud, büroo kulud abiliste töötasud jne taotletava tasu arvelt. Kohus määrab halduri tasuks 3 850.00 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % 770.00 eurot, kokku 4620.00 eurot.
  3. Pankrotimenetluse kulud, sh halduritasu kantakse

§ 150lg 2 alusel pankrotivarast.

15. Kohus otsustab halduri vabastamise pärast temalt aruande saamist, tehes selle kohta määruse (

§ 165lg 5).

16. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Halduri taotluse alusel kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks X. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.