) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja Swedbank AS vahel 12.05.2021 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel on kostja kasutanud laenu 4050 euro ulatuses, intressimääraga 18,9% aastas. Lisaks on nõude aluseks 30.06.2021 sõlmitud krediitkaardi leping nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 1200 eurot ning 14.12.2021 sõlmitud väikelaenuleping nr xxx, mille alusel kostja sai laenu 1000 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (oktoobri, novembri ja detsembri 2022) graafikujärgset osamakset, andis esialgne võlausaldaja 12.12.2022 kostjale täiendava tähtaja (29.12.2022) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Swedbank AS laenulepingu erakorraliselt üles 30.12.2022 ja loovutas nõude 14.02.2023 hagejale. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx ja xxx , kuid tagajärjetult. Lisaks püüti dokumente kätte toimetada postiaadressil xxx. Võlgniku ema kinnitas 17.05.2023, et võlgnik käib aadressil xxx vähemalt üks kord nädalas, saab dokumendid kätte. Kohus edastas 02.02.2024 hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks edastas kohus menetlusdokumendid tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha postiaadressil xxx, kuid kostja ei viibinud kohal. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 07.02.2024 elukohajärgsel postiaadressil jätmisega postkasti
Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (27.02.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 420 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.