Obsah (10)

§ 407§ 3111§ 444§ 468§ 162§ 177§ 175§ 138§ 144§ 174

Tsiviilasi nr 2-23-134066 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 13. märts 2024 Tsiviilasja nr 2-23-134

) § 4891 lg 2 p-de 1–3 alusel määruskaebuse. Pärnu Maakohus rahuldas

1. detsembri
2. a määrusega kostja määruskaebuse, tühistas maksekäsu tsiviilasjas nr 2-23-134068 ning andis hageja nõude kostja vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-23-134066 hagi
3. novembril
4. Tartu Maakohus võttis hagi
5. detsembri
6. a määrusega menetlusse. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-23-134068 hagi
7. jaanuaril
8. Tartu Maakohus võttis
9. jaanuari
10. a määrusega hagiavalduse 2 Tsiviilasi nr 2-23-134066 tsiviilasjas nr 2-23-134068 menetlusse, liitis tsiviilasja nr 2-23-134068 tsiviilasjaga nr 2-23-134066 ja andis liidetud tsiviilasjale numbriks 2-23-
12. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel
13. augustil 2017 sõlmitud äriruumide üürileping, mille p 4.1 alusel üüris kostja hagejalt äriruume aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx, mille eest kostja kohustus tasuma üüri vastavalt hageja esitatud arvetele. Aastal 2022 oli lepingujärgne üürimäär 1650 eurot kuus, millele lisandus käibemaks 20%, s.o kokku 1980 eurot 72 senti kuus. Kostjal on võlgnevus hageja ees üürilepingu alusel esitatud arvete nr 1200011, nr 1200012, nr 1200013, nr 1200015 ja nr 1200016 alusel kokku 9903 eurot 60 senti (sh käibemaks 20%). Hageja on võlgnetavast üürisummast maha arvestanud kostja poolt lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha 1886 eurot 40 senti. Hageja on kohtusse pöördumisele eelnevalt edastanud kostjale lepingulise esindaja kaudu kokku 12 võlateatist, millele kostja ei reageerinud. Võlateatise esitamisega kaasnes hagejale kulu, mis esitatud nõuetes ei kajastu. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 80 eurot. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 8017 eurot 20 senti,
14. novembri
15. a seisuga arvete nr 1200011, nr 120012 ja nr 1200013 tasumata jätmise eest sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 3137 eurot 12 senti (0,15% päevamääraga),
16. jaanuari
17. a seisuga arvete nr 1200015 ja nr 1200016 tasumata jätmise eest sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 2998 eurot 56 senti (0,15% päevamääraga) ning sissenõudmiskulud 80 eurot. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja on kinnitanud talle kuuluvat e-postiaadressi info@xxxxxxxxxxxxxx

1. augustil 2017 hagejaga sõlmitud üürilepingus ning
2. septembril 2023 esitatud määruskaebuses. Samuti on kostja nimetatud e-posti aadressi kinnitanud kui enda e-posti aadressi maksekäsu kiirmenetluses
3. septembril 2023 esitatud vastuväites.
4. novembril 2023 esitatud hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud
5. jaanuaril 2024 e-posti teel aadressile info@xxxxxxxxxxxxxx

§ 3111lg 51 alusel.

Lisaks on kohus

1. novembril 2023 esitatud hagimaterjalid edastanud kostja esindaja e-posti aadressile xxxxx@xxxxxxxxxxxxxx.
2. jaanuaril 2024 esitatud hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud
3. veebruaril 2024 e-posti teel aadressile info@xxxxxxxxxxxxxx

§ 3111lg 51 alusel.

Kostja ei ole hagiavaldustele vastanud. 4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses tagaseljaotsusega rahuldamisele (

§ 407

lg 1).

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

1. Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Maksekäsuasjas nr 2-23-134066 esitatud vastuväites märkis kostja, et tal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega kohtumenetluses menetluslikku tasaarvestusavaldust esitanud. Maksekäsuasjas nr 2-23-134068 esitatud määruskaebuses Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna
2. septembri
3. a määruse peale leidis kostja, et viivisenõue on tühine. Kohus leiab, et viivisenõue ei ole tühine. Üürilepingu p 7.
4. alusel saab hageja nõuda kostjalt lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamise korral üürileandjale (hageja) tasumata summalt viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. 3 Tsiviilasi nr 2-23-134066 Käesoleval juhul on üürilepingus kokkulepitud viivisemäär (0,15% päevas) oluliselt kõrgem võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast. Siiski ei ole kokkulepitud viivise määr selline, et pidada seda seadusega vastuolus olevaks. Nii hageja kui kostja tegutsesid üürilepingu sõlmimisel majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega (vt nt RKTKo 30.04.
5. a, nr 3-2-1-5-13, p 49). Samuti ei ületa viivis põhinõuet. Hageja on esitanud viivisenõude vähendatud suuruses. Edasiulatuvat viivist ei ole nõutud.
6. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lg-le 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Hageja on hagiavalduste esitamisel tasunud kokku riigilõivu 1295 eurot (665 eurot hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-23-134066 ja 630 eurot hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-23-134068), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja taotles õigusabikulu kokku 750 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Hageja esindaja osutas hagejale õigusabi kokku 7,5 töötunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot. Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.
2. a, nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 7,5 tundi ei ole kogu ulatuses põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kaks hagiavaldust tuginevad samadele asjaoludele ning on sisu poolest peaaegu identsed. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 4 tundi. Kohus peab esindaja tunnitasu suurust 100 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kuludeks kokku 400 eurot (4 t x 100 eurot). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 1695 eurot (käibemaksuta) (1295 + 400). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 4