← Eesti

4-23-3540/38

4-23-3540 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-3540 Kohtukoosseis Janika Kallin, Pavel Gontšarov, Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus (mille menetluskulude põhjendused sisalduvad Harju Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määruses) osas, millega mõisteti Jevgeni Nurtdinovilt välja osa ekspertiisikulust summas 200 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Jevgeni Nurtdinov (ik 38405162729), apellatsioonid RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Nurtdinovi apellatsioonid Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Harju Maakohtu
  9. veebruari
  10. a otsusega lõpetati VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus Jevgeni Nurtdinovi suhtes NPALS § 151 lg 1 ja KarS § 262 järgi ning Jevgeni Nurtdinovilt mõisteti välja osa ekspertiisikulu summas 200 eurot ja ülejäänu summas 202 eurot jäeti riigi kanda.
  11. Harju Maakohus koostas
  12. märtsil
  13. a määruse menetluskulude põhjendamiseks, sest Jevgeni Nurtdinov vaidlustas maakohtu otsust üksnes menetluskulude osas. Maakohus märkis, et VTMS § 30 lg 13 kohaselt väärteomenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Sama paragrahvi lõike 14 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab menetleja KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut ehk süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohtupraktikas ei ole seni jaatatud võimalust jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Kohtupraktikast kooskõlas KrMS § 180 lg 3 sõnastusega nähtub, et kohus peab süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-21-17). Niisiis ei saa ka 1

(2)4-23-3540 tulenevalt VTMS § 30 lg-st 13, mille kohaselt hüvitab menetluskulud menetlusalune isik, täielikult menetluskulusid jätta riigi kanda VTMS § 30 lg 1 järgi väärteomenetluse lõpetamisel. Menetlusalune isik nõustus kohtuistungil menetluse lõpetamisega, tuues välja, et tal ei ole raha ekspertiisitasude maksmiseks. Kohus selgitas, et menetluse lõpetamisel tuleb tasuda tekkinud menetluskulud. Menetlusalune isik nõustus seejärel tasuma pool menetluskulust. Kohus võttis arvesse, et Jevgeni Nurtdinov asub vahistatuna vanglas ning suures summas menetluskulude tasumine on vanglatingimustes raskendatud, mistõttu pidas võimalikuks jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Ekspertiisikuludest kokku summas 402 eurot jättis maakohus menetlusaluse isiku kanda 200 eurot ning ülejäänu jäi riigi kanda.
  1. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides vaidlustab Jevgeni Nurtdinov maakohtu otsust menetluskulude osas. Jevgeni Nurtdinov palub vabastada ta rahalisest kohustusest, kuna ta asub vanglas, ei oma tööd ega raha, et maksta ekspertiisikulude eest. Võlgnevus võib mõjutada teda ebaseaduslikule eluviisile. Seetõttu palub Jevgeni Nurtdinov tühistada tema rahalised kulud ekspertiisi eest summas 200 eurot või jätta menetluskulu riigi kanda või asendada see arestiga, sest tal ei ole seda raha kusagilt võtta. Isik märgib ka, et tema ei ole mingit ekspertiisi väärteoasjas nõudnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on Jevgeni Nurtdinovi apellatsioonid menetluskulude vaidlustamises perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Nimelt on maakohus määruses (milles esitas põhjendused menetluskuludega seoses) põhjendanud viitega kohastele seadusesätetele ja kohtupraktikale, miks peab Jevgeni Nurtdinov tasuma menetluskulud vähemalt osaliselt. Maakohus arvestas, et Jevgeni Nurtdinov viibib kinnipidamisasutuses ning jättis just sel põhjusel menetluskulud osaliselt riigi kanda. Vangistuses viibimine ei ole aga kehtiva kohtupraktika kohaselt selliseks asjaoluks, mis vabastaks isiku menetluskulude tasumise kohustusest üldse, sest ka vangistuse kandmise ajal on võimalik töötada ja sissetulekut teenida. Maakohtu istungil oli menetlusalune isik kulude osalise tasumisega nõus. Maakohus selgitas isikule juba, miks ei ole võimalik jätta menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda. Jevgeni Nurtdinov ei ole kaebustes välja toonud ühtegi asjaolu, mis maakohtule teada poleks olnud või millega maakohus ei oleks lahendi tegemisel arvestanud. Maakohtu põhistus menetluskuludega seoses on kooskõlas seaduse ja kehtiva kohtupraktikaga. Seega puudub alus maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks. Jevgeni Nurtdinovi taotlus asendada äärmisel juhul menetluskulud arestiga, on aga õiguslikult asjakohatu, sest seadus sellist võimalust ette ei näe.
  4. Arvestades eeltoodut ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis, et Jevgeni Nurtdinovi esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, mistõttu tuleb need jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.