Obsah (6)

§ 449§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-23-3033

) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 3

1. Hageja esitas 22.02.2023 kohtusse hagiavalduse, millega palub TMS § 118 lõikele 1 tuginedes kostjalt kui võlgniku suhtes kohustatud kolmandalt isikult hageja kasuks kohtutäituri ametialasele kontole välja mõista võlgniku osakapitali sissemakse summas 2500 eurot.
2. Vastavalt TMS § 118 lõikele 1 on sissenõudjal nõude arestimise puhul õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu.
3. Selleks, et sissenõudjal (hagejal) oleks TMS § 118 lg 1 alusel õigus nõuda kolmandalt isikult (kostjalt) võlgniku (OÜ) asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, peab kohus kindlaks tegema, kas selline võlgniku (OÜ) nõue kolmanda isiku (kostja) vastu üldse eksisteerib, sh hindama, kas see on kehtiv ega ole aegunud. Sissenõudja (hageja) ei saa TMS § 118 lg 1 alusel nõuda kolmandalt isikult (kostjalt) kohustuse täitmist võlgniku (OÜ) asemel enda kasuks kohtutäiturile, sh esitada hagi võlgniku (OÜ) suhtes kohustatud kolmanda isiku (kostja) vastu, kui kolmandal isikul (kostjal) sellist nõuet võlgniku (OÜ) vastu ei eksisteeri, see ei ole kehtiv või on aegunud.
4. Kohus tuvastas, et hagejal on kehtiv ja õiguspärane nõue Nordest Cosulting OÜ vastu, mis põhineb jõustunud Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusel tsiviilasjas nr 2-20-138315 (edaspidi kohtuotsus, vt 22.02.2023 hagiavalduse lisa 1). Viidatud kohtuotsusega mõistis kohus OÜ-lt hageja kasuks välja võlgnevuse 2413,20 eurot, viivise 308,41 eurot ja viivise 0,06% päevas summalt 2413,20 eurot alates 11.12.2020 kuni kohustuse täitmiseni.
5. Samuti tuvastas kohus, et kohtutäitur Elin Vilippus algatas hageja avalduse alusel kohtuotsusega OÜ-lt väljamõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks täiteasja nr 022/2022/7681 ning arestis täitemenetluse raames 30.12.2022 võlgniku osakapitali sissemaksmise nõude võlgniku asutaja ja ainuosaniku, s.o kostja vastu summas 2500 eurot (hagiavalduse lisa 2). Seejärel esitaski hageja TMS § 118 lõikele 1 tuginedes kohtusse käesoleva hagiavalduse, millega palub kostjalt kui OÜ suhtes kohustatud kolmandalt isikult hageja kasuks kohtutäituri ametialasele kontole välja mõista OÜ osakapitali sissemakse summas 2500 eurot. Hageja tugines sealjuures (kuni 31.01.2023 kehtinud) ÄS § 1401 lõikele 2 ja asjaolule, et kostja ei olnud kuni hagiavalduse esitamiseni tasunud OÜ osakapitali sissemakset.
6. Kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 1401 lg 2 nägi ette, et kuni osanik ei ole asutamislepinguga sõlmitud sissemakse ajatamise kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Alates 01.02.2023 on ÄS § 1401 kehtetu, kuid seda asendab rakendussättena ÄS § 5201, mille lg 1 sätestab, et kui osaühing on asutatud selliselt, et asutajad ei ole asutamisel sissemakseid tasunud, vastutab osanik, kes ei ole sissemakset täielikult tasunud, osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.
7. Kohus selgitab, et sissemakse tasumise nõue kuulub ainult osaühingule ning seadus ei näe ette vastava derivatiivnõude esitamise võimalust osaühingu võlausaldajate poolt. Sellise nõude maksmapaneku kohustus on osaühingu juhatusel ja kui juhatus ei esita nõuet õigel ajal, võib see kaasa tuua osaühingu kahju hüvitamise nõude tekkimise juhatuse liikme(te) vastu.
8. Seega ei ole hageja kui OÜ võlausaldaja õigustatud ÄS § 1401 lg 2 (ega ÄS § 5201 lg 1) alusel nõudma kostjalt OÜ ees (ja OÜ asemel) kapitaliseerimiskohustuse täitmist. Selline nõudeõigus on üksnes osaühingul endal ehk OÜ juhatusel. Hagejal kui sissenõudjal on küll täitemenetluse raames nõude arestimise puhul õigus nõuda TMS § 118 lg 1 alusel seda, et 4 kostja täidaks OÜ kapitaliseerimiskohustuse OÜ asemel hageja kasuks kohtutäiturile ning esitada ka vastav hagi OÜ suhtes kohustatud kostja vastu, kuid ka sellise TMS § 118 lg 1 alusel esitatava haginõude kehtivuse üle otsustamisel tuleb hinnata alusnõude (s.o OÜ kapitaliseerimisnõude kostja vastu) aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas OÜ kapitaliseerimisnõue kostja vastu on aegunud või mitte.
9. Riigikohus on ÄS § 1401 lõikest 2 tuleneva kapitaliseerimisnõude aegumise küsimust käsitlenud oma lahendi nr 2-19-117829 p-des 10-
10. Riigikohus on selgitanud, et kuna asutamislepingust tulenev osakapitali sissemakse tasumise nõue on tehingust tulenev nõue, kohalduvad sellele nõudele TsÜS §-st 146 tulenevad aegumistähtajad. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on selle paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kui osaühing on asutatud sissemakseid tegemata (ÄS § 1401) ja asutamislepingus on kokku lepitud sissemakse tasumise konkreetne tähtaeg, peavad asutajad sissemaksed kokku lepitud ajaks tasuma. Sissemakse tasumise nõue muutub seega sissenõutavaks alates kokku lepitud ajast. Kui osaühing on asutatud sissemakseid tegemata, kuid asutamislepingus ei ole määratud kindlaks sissemakse tasumise tähtaega, tuleb kohaldada ÄS § 1401 lg-t
11. Nimetatud sättes sisalduv osaühingu sissemakse tasumise nõue osaniku vastu (täitmisnõue) muutub sissenõutavaks seega hiljemalt juhul, kui ühing ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kui aga sissemakse tasumise tähtaega pole asutamislepingus kokku lepitud ning osaühingul ei ole probleeme võlausaldajate nõuete rahuldamisega, võib sissemakse jäädagi tasumata (sissemakse tasumise nõue ei muutugi sissenõutavaks). Kui asutamislepingus on kokku lepitud konkreetne sissemakse tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg, aga ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud olukord tekib enne kokku lepitud tähtpäeva, muutub sissemakse tasumise nõue sissenõutavaks alates ÄS § 1401 lg-s 2 kirjeldatud situatsiooni tekkimisest (ehk ajast, kui ühing ei suuda võlausaldajate nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada).
12. Seega hindamaks osakapitali sissemakse tasumise nõude aegumise küsimust, tuleb kohtul kindlaks määrata sissemakse tasumise nõude sissenõutavaks muutumise algusaeg. Kohus tuvastas käesoleval juhul, et 05.03.2018 asutatud OÜ põhikirja lisa p 1 sätestab, et asutamise hetkel kuulub osaühingu osanikule A. K. osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa punktis 2.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele. Põhikirja lisa p 2.1 järgi ei tasuta osaühingu osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist ja p 2.2 järgi tasub osanik osaühingu sissemakseta asutamise korral osa eest täielikult ühe aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
13. Sellest tulenevalt oli praegusel juhul osakapitali sissemakse tasumise tähtaeg kindlaks määratud OÜ asutamislepingus/põhikirjas ning kostja kohustus OÜ kapitaliseerimise osas muutus sissenõutavaks hiljemalt ühe aasta möödumisel asutamislepingu sõlmimisest (st nõue muutus sissenõutavaks) 05.03.
14. Kohus märgib siinkohal, et samasugusele järeldusele jõudis Riigikohus ka eelviidatud lahendis, kus kohtumenetluse pooleks oleva osaühingu puhul oli tegemist identse sõnastusega põhikirja sätetega, mistõttu ei ole hageja 21.09.2023 menetlusdokumendi p-s 1.
15. toodud käsitlus asjakohane.
16. Arvestades TsÜS § 146 lõikes 1 toodud aegumistähtaega, aegus OÜ nõue kostja vastu 05.03.
17. Kuna hageja esitas hagi TMS § 118 lg 1 alusel kostja vastu kostja kapitaliseerimiskohustuse täitmiseks OÜ ees OÜ asemel hageja kasuks alles 22.02.2023, milliseks ajahetkeks oli OÜ kapitaliseerimisnõue kostja vastu aegunud, siis tuleb lugeda aegunuks ka hageja vastav haginõue, kuna hageja ei saa nõuda kostjalt OÜ ees ja OÜ asemel sellise nõude täitmist, mis on aegunud.Hageja on 21.09.2023 menetlusdokumendi 5 p-s 1.
18. tuginenud ka sellele, et kostja on jätnud OÜ kapitaliseerimiskohustuse täitmata tahtlikult, mistõttu peaks praegusel juhul kohalduma TsÜS § 146 lõikes 4 toodud kümneaastane aegumistähtaeg. Riigikohus on lahendi nr 2-19-117829 p-s 15 selgitanud, et ainuüksi kohustuste tahtlik täitmata jätmine ilma õigusvastase tagajärje soovimiseta ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Juhatuse ainuliikmeks olek ja äriühingus valitseva positsiooni omamine ei ole piisavad asjaolud selleks, et lugeda sissemakse tasumata jätmist tahtlikuks tegevuseks, mis võimaldaks kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega. Kohtu hinnangul on hageja väited kostja poolt kapitaliseerimiskohustuse tahtliku rikkumise kohta jäänud paljasõnaliseks ning seda ei tõenda ega põhista ka hageja 21.09.2023 menetlusdokumendis kirjeldatud asjaolud. Ehkki kostja ja OÜ käitumises võib hageja poolt esile toodud asjaolude alusel täheldada mõningasi küsitavusi ja võimalikku ärieetikaga vastuolus olevat tegevust, siis ei nähtu sealt ega ole leidnud ka tõendamist, et kostja eesmärgiks oli OÜ kapitaliseerimiskohustuse täitmata jätmisel õigusvastase tagajärje soovimine. Seetõttu ei kuulu antud juhul kohaldamisele TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg.
19. Kohus ei pea asjakohaseks ega põhjendatuks ka teisi hageja 21.09.2023 menetlusdokumendis esitatud vastuväiteid. Kohus ei nõustu viidatud menetlusdokumendi p-des 1.
20. – 1.
21. toodud käsitlusega, mille kohaselt tuleneb hageja nõue täitedokumendist, millele kohaldub TsÜS § 157 lg 1 järgi 10-aastane aegumistähtaeg. Kohus märgib, et hageja viidatud kohtutäituri rahalise nõude arestimise akti puhul ei ole tegemist täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 tähenduses, mistõttu ei kohaldu sellele ka TsÜS § 157 lg 1 regulatsioon. Ka hageja 21.09.2023 menetlusdokumendi p-s 1.
22. viide hageja poolt 12.10.2020 kostjale kohtuvälise nõude esitamise kohta ei ole asjakohane, sest aegumine ei peatu kohtuvälise nõude esitamisega (TsÜS § 160). Kohus ei nõustu ka kõnealuse menetlusdokumendi p-s 1.
23. toodud käsitlusega, kuna sellest tulenev loogika kohaldub hageja nõude puhul OÜ vastu, kuid antud juhul on hageja esitanud haginõude TMS § 118 lg 1 alusel kostja vastu, millise nõude kehtivus sõltub alusnõude, s.o OÜ kapitaliseerimisnõude kehtivusest kostja vastu. Kuna kohus tuvastas, et OÜ kapitaliseerimisnõue kostja vastu oli hagiavalduse esitamise hetkeks aegunud, siis tuleb lugeda aegunuks ka hageja poolt TMS § 118 lg 1 alusel esitatud haginõue kostja vastu.
24. Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, siis teeb kohus

§ 449

lg 3 III lausest lähtuvalt lõppotsuse, millega jätab hagi kostja vastu rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle.

§ 449

lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. MENETLUSKULUD 26.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 27.

§ 174lg 1 1.

lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§ 174

lõikele 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud 6 maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

28. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2 ja 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

29. Kohus selgitab, et

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 7