ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Pole arusaadav, millise õiguse kaitseks on kaebaja kohtusse pöördunud. Pöördumise saanud haldusorganil tuleb teha kindlaks isiku tegelik tahe avalduse esitamisel (sh selgitada välja, millist liiki pöördumine on esitatud). Kaebajal on õigus sellele, et vangla selgitaks tema pöördumise menetlemisel välja tema tegeliku tahte, kuid sellest ei saa tuletada vanglale kohustust mõista avaldaja tahet kohe pöördumise saamisel õigesti. Kellegi tahte sisustamine on üldjuhul alati hinnanguline ning seetõttu kehtibki haldusmenetluses uurimisprintsiip, mis kohustab selgitama olulised asjaolud välja menetluse lõpuks. Kui vangla sai 29.12.2023 pöördumisest valesti aru ning kvalifitseeris selle ekslikult vaidena, oli kaebajal õigus oma tegelikku tahet täiendavalt selgitada ja taotleda pöördumise ümberkvalifitseerimist. Kui vangla sellest keelduks, saaks rääkida kaebaja õiguse rikkumisest. Praegusel juhul nähtub, et vangla on kaebaja 29.12.2023 pöördumise 10.01.2024 õigesti ümber kvalifitseerinud taotluseks. Kaebusest ei saa ka järeldada, et vangla oleks käitunud pahauskselt. Isegi kui kaebaja pöördumist sisustati algselt vaidena pahatahtlikule, ei oleks preventiivne tuvastamiskaebus ikkagi tõhus õiguskaitsevahend. Puudub põhjus eeldada vangla õigusvastast tegevust tulevikus (vt Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1). Samasuguse olukorra vältimiseks saab kaebaja vormistada / sõnastada oma avaldused vanglale selgelt ja arusaadavalt. Kui vangla peaks tulevikus kaebaja avalduse ebaõigesti liigitama, saab kaebaja sellest vanglat kohe teavitada või hiljem asjaomast haldusakti või toimingut vaidlustada. Preventiivset huvi ei tulene ka sellest, et see aitaks kaebajal kaaluda süüteokaebuse esitamist. Kokkuvõttes ei nähtu kohtule õiguslikku kasu või eelist, mida oleks tuvastamiskaebusega võimalik saavutada. Kui kaebaja leiab, et tema pöördumise algselt ebaõige registreerimisega kaasnenud viivitusega on temale tekitatud kahju, siis oleks tõhusaks õiguskaitsevahendiks hüvitamiskaebuse esitamine. Kaebaja väited isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise kohta ei ole arusaadavad. Sedalaadi rikkumisena ei ole käsitatav see, et vangla sisustas kaebaja pöördumist algselt ebaõigesti. Kui isikuandmeid on töödeldud ebaõigesti, saab andmesubjekt nõuda vastustavalt töötlejalt nende parandamist ja kustutamist (IKS § 25). 3. X palub 08.03.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Isiku pöördumise registreerimise kui halduse toimingu menetlemise käigus tuleb välja selgitada registreeritava dokumendi sisu ning vajaduse korral selgitada täiendavalt välja isiku tegelik tahe, mitte hakata registreerima selliseid tahteavaldusi, mida tegelikult ei ole esitatud (sh olukorras, kui dokumendi sisu jääb nt nõuete paljususe tõttu registreerijale arusaamatuks). Kaebaja 29.12.2023 pöördumine oli konkreetse sisuga ja kaebaja taotles selles vangla kodukorra tühisuse kindlakstegemist. Sellist pöördumist ei saa liigitada vaideks, eriti kuna vanglal on ulatuslik kogemus pöördumiste registreerimisel. Registreerimisviga tekkis praegusel juhul uurimisprintsiibi rakendamata jätmise tõttu ning see tõi kaasa viivituse teises menetluses, kuna menetluslikud tähtajad hakkavad kulgema avalduse registreerimise hetkest. Kuivõrd kaebaja oli taotluse esitanud enda õiguste kaitseks, siis rikub registreerimisveast tingitud viivitus kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Vangla registreeris pöördumise teadvalt ebaõigesti vaideks eesmärgiga kahjustada kaebaja õigust taotluse kiirele lahendamisele. Registreerimisvea tõttu töödeldi ka kaebaja nime jm isikuandmeid teadlikult õigusvastaselt (s.o eesmärgipäratult). Registreerimistoimingu õigusvastasuse tuvastamine aitab tulevikus selliseid vigu vältida. Kuna vangla ei selgitanud välja kaebaja tegelikku tahet, siis on alust arvata, et viga võib korduda. Lisaks aitab registreerimisvea õigusvastasuse tuvastamine kaasa süüteokaebuse esitamisele. Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, jättes vanglalt välja nõudmata kaebaja pöördumise, mille sisu hindamine oli vajalik kaebeõiguse olemasolu tuvastamiseks. 2
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab piisaval määral
§-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda Tallinna Vanglalt sellele vastust. 5. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on ekslikult käsitanud tema 29.12.2023 pöördumise registreerimist eraldiseisva toimingu sooritamise menetlusena. Haldusmenetlus algas vanglale 29.12.2023 avalduse esitamisega (HMS § 35 lg 1 p 1), olenemata sellest, et vangla registreeris pöördumise esmalt ekslikult vaidena ja pöördumine registreeriti 10.01.2024 ümber taotluseks. Määruskaebusest nähtuvalt sisaldas kaebaja 29.12.2023 pöördumine taotlust tuvastada vangla kodukorra tühisus. Pöördumise liigi ümber kvalifitseerimisele vaatamata on jätkuvalt tegemist sama pöördumisega, mis tuleb lahendada vastavalt selle sisule. Pöördumise registreerimise (sh esialgse ebaõige registreerimise) kui menetlustoimingu vaidlustamiseks ei ole täidetud
Kõik oma väited haldusmenetluse käigus nii menetluskui ka materiaalõiguse normide rikkumise kohta (sh isikuandmete väidetavalt eesmärgipäratu ja seetõttu õigusvastase töötlemise küsimuses) on kaebajal võimalik esitada haldusmenetluse lõpptulemuse võimaliku vaidlustamise raames. Asjaolust, et kaebaja 29.12.2023 pöördumine registreeriti ekslikult vaidena, ei järeldu, et vanglal puudus kaebaja isikuandmete töötlemiseks seaduslik alus (vt HMS § 7 lg 5; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 6 lg 1 esimese lõigu punktid c ja e). Kaebaja ei ole 28.02.2024 kaebuses vaidlustanud väidetavat viivitust tema 29.12.2023 taotluse lahendamisel, vaid palus üksnes tuvastada 29.12.2023 pöördumise vaidena registreerimise õigusvastasuse. Kuivõrd HMS § 72 lg 3 p 1 kohaselt on viivitus vaidemenetluse korras eraldi vaidlustatav, siis oleks kaebajal selles osas läbimata ka vangistusseaduse § 11 lg-s 5 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ja tema kaebus tuleks tagastada
6. Isegi kui pidada menetlustoimingu eraldiseisvat vaidlustamist lubatavaks, ei oleks siiski
lg-st 2 tulenevalt põhjust aktsepteerida tuvastamiskaebuse esitamist, sest kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Viivituse korral oleks asjakohane esitada kohustamiskaebus ja vajaduse korral hüvitamiskaebus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14.02.2023 otsus nr 3-19-2164, p 17). Isegi kui kaebajal on põhjust arvata, et vangla võib ka edaspidi tema pöördumiste liigitamisel eksida, ei oleks sellise menetlusvea hilisem kõrvaldamine võimatu ega ka ebamõistlikult raske. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebajal on ka endal võimalik tulevasi eksimusi ära hoida, sõnastades oma pöördumiste taotlused ja põhjendused võimalikult selgelt. Tuvastamiskaebust ei saa esitada mh kavandatava süüteokaebuse n-ö ettevalmistamiseks. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta kaebaja võimalikke süüteomenetlusega seotud õigusi. 7. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.03.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.