KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-591 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks t

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD 1. Tallinna Halduskohtusse saabus 28.02.2024 Xi (kaebaja) kaebus, milles kaebaja heidab Tallinna Vanglale ette, et tema 29.12.2023 pöördumine registreeriti vangla poolt ebaseaduslikult vaidena (nr 5-15/23/234-1). Hiljem, s.o 10.01.2024 registreeris vangla sama pöördumise õigesti ümber taotluseks (nr 5-8/24/757-1). Kaebaja taotleb Tallinna Vangla tegevuse (s.o 29.12.2023 registreerimise toimingu) õigusvastaseks tunnistamist. Vangla ei järginud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on oluline selleks, et tulevikus sarnaseid vigu ei tehtaks. Samuti on selliseid ebaõigeid registreerimise toiminguid vanglas tehtud juba süsteemselt. Õigusvastasuse tuvastamine aitab ka kaaluda süüteokaebuse esitamist. KOHTU PÕHJENDUSED 2.

§ 121

lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 3. Kohus leiab, et kaebajal puudub tuvastamisnõude (

§ 37

lg 2 p 6) osas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

3-24-591 4. Kaebeõigus tähendab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1).

Seega peab kaebajale peab mõnest õigusnormist (või muust õiguse allikast) tulenema õigus, mille kaitseks kohtusse pöördutakse. Praegusel juhul ei ole kohtule üheselt mõistatav, millise konkreetse õiguse kaitseks on kaebaja kohtu poole pöördunud. Kohus selgitab, et haldusorganil tuleb avalduse (pöördumise) saamisel teha kindlaks, milline oli isiku tegelik tahe avalduse esitamisel, st millist liiki pöördumisega isik haldusorgani poole pöördus, seejuures peab haldusorgan tegutsema heas usus (haldusmenetluse seaduse § 6, vt ka nt Riigikohtu 14.01.2004 otsus nr 3-3-1-82-03, p 13). Seega on kaebajal õigus sellele, et tema pöördumise menetlemise käigus selgitatakse välja tema tegelik tahe. Nimetatust ei saa kohtu hinnangul aga tuletada haldusorgani kohustust mõista koheselt avalduse saabumisel õigesti avaldaja tahet. Kellegi tahte sisustamine on üldjuhul alati hinnanguline ning seetõttu kehtibki haldusmenetluses uurimisprintsiip, mis kohustab menetluse kestel ja menetluse lõpuks olulised asjaolud välja selgitama. Kui kaebaja leiab, et vangla sai tema 29.12.2023 pöördumisest valesti aru ning kvalifitseeris selle ebaõigesti vaidena, siis on kaebajal õigus vanglale täiendavalt oma tegelikku tahet selgitada ning taotleda pöördumise ümberkvalifitseerimist nt taotluseks, selgitustaotluseks, märgukirjaks vm. Kui vangla sellest keelduks, saaks rääkida kaebaja õiguse rikkumisest (ja kaebeõigusest), s.o isiku tahte vastasest õigusnormi sisustamisest. Praegusel juhul sellist keeldumist asjaoludest ei nähtu. Kaebuses esitatud asjaoludest nähtub, et vangla on 10.01.2024 kaebaja 29.12.2023 pöördumise õigesti ümber kvalifitseerinud taotluseks. Seega ei nähtu kohtule praegusel juhul riivet mõnele kaebaja õigusele. 5. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et vangla on pahatahtlikult sisustanud kaebaja pöördumist algselt vaidena. Isegi kui selline olukord eksisteeriks, ei saaks asuda seisukohale, et preventiivne õigusvastasuse tuvastamise kaebus (et tulevikus sarnaseid vigu ei tehtaks) oleks tõhus õiguste kaitse vahend

§ 45lg 2 tähenduses.

Kohtupraktikas on selgitatud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 14.10.2020 määruse nr 3-19-882 p 23.1). Kohtule ei nähtu põhjust eeldada vangla õigusvastast tegevust tulevikus. Samasuguste olukordade vältimiseks saab kaebaja esmalt ise vormistada / sõnastada vanglale esitatavad avaldused selliselt, et nendest oleks selgelt ja arusaadavalt välja loetav kaebaja tegelik tahe avalduse esitamisel. Kui aga vangla peaks tulevikus kaebaja avalduse liigi ebaõigesti määrama, on kaebajal sellest teadasaamisel võimalik koheselt vanglale teada anda või hiljem vastav haldusakt või -toiming vaidlustada. Preventiivset huvi ei tulene ka sellest, et see aitaks kaebajal kaaluda kaebuse esitamist süüteo kohta. Kokkuvõtvalt ei nähtu kohtule õiguslikku kasu või eelist, mida kaebaja saaks käesoleva tuvastamiskaebusega saavutada.

1. Juhul kui kaebaja leiab, et praegusel juhul on tema pöördumise algse ebaõige registreerimisega / õige registreerimisega viivitamisega tekitatud kahju, on tõhusaks õiguskaitseabinõuks kahju hüvitamise nõude esitamine.
2. Kaebaja heidab kaebuses üldsõnaliselt vanglale ette ka seda, et kaebaja taotluse registreerimisel / ümberregistreerimisel ei järginud vangla isikuandmete töötlemise korda. Kohtule ei ole kõnealune etteheide mõistetav, st ei ole arusaadav, milles kõnealune rikkumine seisnes ja millist õigusnormi vangla kaebaja hinnangul ei järginud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei saa lugeda vangla / haldusorgani kohustuseks mõista koheselt avalduse saabumisel õigesti pöörduja tegelikku tahet. Seega ei saa pöörduja tahte ekslik mõistmine pöördumise saamisel olla sisustatav rikkumisena, seejuures isikuandmete töötlemise nõude rikkumisena. 2

§ 121lg 2 p 1 alusel.

9. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 3