Obsah (10)

§ 317§ 477§ 369§ 172§ 174§ 139§ 175§ 660§ 617§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-12454 Tsiviilasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kor

§ 317mõttes.

Avaldus ja avalduse menetlusse võtmise määrus on puudutatudisikule kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

1. veebruaril 2024 ning need loeti puudutatud isikutele kättetoimetatuks
2. veebruaril
3. Puudutatud isikud kohtu määratud tähtajaks (
4. märts 2024) ega ka praeguse määruse tegemise hetkeks kohtule vastanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Seega lahendab kohus praeguse asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub korteriomandist, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ja mille eriomandi ese on eluruum xxxx, O. T. 2/3 kaasomandist ja T. T. 1/3 kaasomandist. Korteriomadi registriosa number on xxxxxxx. Seega on puudutatud isikud korteriühistu liikmeks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 järgi.

1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu 3 majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldusest nähtub, et puudutatud isikud on jätnud tasumata korteriühistu
2. juunil 2018 ja
3. juunil 2023 toimunud üldkoosolekul kehtestatud majandamiskulud perioodidel
4. august 2018 kuni
5. juuli 2023 summas 1203 eurot 60 senti ja
6. juuli 2023 kuni
7. juuli 2023 summas 28 eurot 5 senti. Korteriomanike
8. juuni 2018 üldkoosoleku otsusega on remondireservi makse suuruseks 0,27 eurot korteriomandi m2 kohta kuus ning haldustasu makse suuruseks 0,13 eurot korteriomandi m2 kohta kuus.
9. juuni 2023 üldkoosoleku on alates
10. juulist 2023 remondifondi makse 0,35 euroni m2 kohta ja haldustasu makse 0,20 euroni m2 kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avalduse kohaselt on puudutatud isikutel tasumata arvetest tulenev majandamiskulude võlg perioodil
11. august 2018 kuni
12. juuli 2023 kokku summas 1231 eurot 65 senti. Puudutatud isikud ei ole vastu vaielnud, et neil on tasumata igakuised korteriomandi majandamiskulude osutamisega (haldustasu, remondifond) seotud maksed. Põhinõude suurus on kooskõlas esitatud arvetes nõutud summadega, samuti korteriomanike kokkuleppel otsustatud arvestuspõhimõtetega. Tsiviilkohtumenetluses võimaldab

§ 369

nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kui majandamiskulusid maksma kohustatud korteriomanik ei ole kuni hagi esitamiseni vabatahtlikult seda teinud, võib

§ 369

alusel majandamiskulusid välja mõista ka tulevikku suunatult, lähtudes eeldusest, et puudutatud isikud ei täida oma kohustust vabatahtlikult ka edaspidi.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõue tuleb rahuldada ja mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1231 eurot 65 senti. Samuti tuleb alates
2. septembrist 2023 sissenõutavaks muutunud korduvad kohustused (korteriühistu majandamiskulude igakuised maksed) 28 eurot 5 senti eelneva arvestusperioodi (kalendrikuu) eest iga kuu viimaseks kuupäevaks kuni puudutatud isikud on korteriomandi (registriosa nr xxxxxxx) omanik(ud).
3. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja esitas sissenõutavaks muutunud viivise nõude perioodi
4. september 2018 kuni
5. augustini 2023 eest summas 258 eurot 95 senti. Alates
6. septembrist 2023 kuni
7. märtsini 2024 (määruse tegemise aeg) on hageja viivisenõue 85 eurot 58 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Seega tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avalaja kasuks välja kohtumääruse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 344 eurot 53 ning viivise põhivõlalt (1231 eurolt 65 sendilt) alates
8. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. 4 8.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praegu on põhjendatud jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda, kes on oma käitumisega põhjustanud menetluse algatamise. 9.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 432 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isikud ei ole avaldaja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud.

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse § § 59 lg 5 kohaselt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna välja mõista riigilõiv 50 eurot avalduse esitamisel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt (

§ 175lg 1).

Avaldaja lepinguline esindaja taotleb õigusabikulude hüvitamist avalduse koostamise eest 432 eurot (ajamahuga 4 tundi, tunnitasuga 108 eurot koos käibemaksuga). Avaldaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane. Kohus leiab, et praegusel juhul on osutatud õigusteenus asja keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud ning vajalik. Avaldaja põhjendatud menetluskulud on seega 482 eurot (lepingulise esindaja kulu 432 eurot ja riigilõiv 50 eurot). Vastavalt avaldaja taotlusele peavad puudutatud isikud solidaarselt avaldajale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 10.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 617

lg 2 sätestab, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 178

lg-test 1 ja 2 tulenevalt on määrus vaidlustatav ka menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse osas. Seega on määrus edasikaevatav. 11. Kuna puudutatud isikute elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb määrus neile kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses (vt ka Riigikohtu 16.

septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta.

/allkirjastatud digitaalselt/ 5 Karina Kukkes kohtunik 6