) § 49 lg-d 2 ja 3 ning rannikukaitse divisjoni allüksuste sisekorraeeskirja punkti 18, samuti
lg-t 12, pannes sellega toime distsiplinaarsüüteo (
Puudutatud isikule tutvustati kinnitatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ja tagati menetluses võimalus esitada juhtunu kohta oma selgitus. Samuti tutvustati isikule kavandatava karistuse määramise aluseid ja põhjendusi ning võimaldati esitada oma arvamus sellele. 2. Kaitsevägi esitas 27.02.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isikule käskkirjaga määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimiseks. KOHTU SEISUKOHT 3.
lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Halduskohtunik kontrollib (
lg 3): kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati ning mille raames ei hinda kohus seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
lg 3 punktist 1 tulenevalt piirdub halduskohtu eelkontroll küsimusega, kas teo kirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo eest põhimõtteliselt sellise karistuse määrata, kontrollimata siiski seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani. Kui puudutatud isik leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik käskkiri halduskohtus vaidlustada. 4. Kohus leiab, et puudutatud isikule distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega.
kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.
lg 1 punkti 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Lähtuvalt
lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
lg 2 p 3 ning § 171 lg 4 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti kuni 14 päevaks. 2 5. Ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas (
lg 2 ls 1) ning järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte (
lg 3).
lg 12 kohaselt on ajateenistuses keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud. Ravimite kasutamine ja omamine on lubatud kooskõlastatult ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajaga. Rannikukaitse divisjoni allüksuste sisekorra punkti 18.8 kohaselt tuleb väljaloalt või puhkuselt hilinemisest ja probleemide tekkimisest koheselt teavitada linnaku korrapidajat ja rühmaülemat või rühmavanemat, kes annavad korraldused edasiseks tegevuseks. Hilinemisest teatamine ei vabasta vastutusest. Kuna puudutatud isik on eelviidatud kohustusi süüliselt rikkunud, siis on temale etteheidetavad teod distsiplinaarsüüteod
Samuti ei ole rikutud nõuet, et distsiplinaarkaristust ei määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Puudutatud isik pani temale etteheidetavad distsiplinaarsüüteod toime
lg 2 kohaselt on ajateenijale määravateks distsiplinaarkaristusteks noomitus, distsiplinaartoimkond kogupikkusega kuni 48 tundi, distsiplinaararest kuni 14 päeva, Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine.
lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. Ehkki käskkirjas ei ole sõnaselgelt välja toodud, kas puudutatud isiku tegu on asjaolusid kogumis peetud korduvaks või raskeks (narkootikumide tarvitamine ja Kaitseväe territooriumile toomine ning väljaloalt tähtaegselt saabumata jätmine), siis nõustub kohus käskkirjas tehtud kokkuvõttega, millest saab järeldada, et puudutatud isiku tegu on peetud raskeks, kuna süüteo edasine jätkumine tõkestati distsiplinaarkinnipidamisega. Käskkirja kohaselt tõi puudutatud isiku tegu kaasa üksuses distsipliiniprobleemi ning ka teiste teenistuskaaslaste väljaloalt hilinemise.
Käskkirjaga määratud karistuse määr (6 päeva, millest arvestatakse maha 2 ööpäeva kohaldatud distsiplinaarkinnipidamine) jääb selle piiresse. 1 Dtl 27–29 Dtl 10–15 3 Dtl 16–20 4 Dtl 35 2 3 9. Distsiplinaarkaristuse määras
lg 3 kohaselt pädev isik – mereväe rannikukaitse divisjoni ülema abi rannikukaitse divisjoni ülema ülesannetes kaptenmajor Eglit Uke.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.