) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2023 249,78 eurot), millele lisandub
lgs 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 50,55 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot;
lg 5) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud kolmega (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/3=37,50). Elatise summa alates 01.02.2024 on ühes kuus 222,83 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2024) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2023 249,78 eurot), millele lisandub
lgs 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 50,55 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 50 eurot;
lg 5) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud kolmega (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/3=37,50). Elatise summa alates 01.02.2024 on ühes kuus 212,83 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2024) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
lg-s 3 sätestatud baassummas alates 25.08.2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxx kohtuistungil taotlesid hagejad elatise väljamõistmist
Hagejad on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühised lapsed (dtl 11-12). Hagiavalduse kohaselt on kostja seni tasunud 130 eurot kuus kummagi hageja kohta, kuid see ei kata hagejate vajadusi. Hagejate seaduslik esindaja on proovinud saavutada kostjaga kompromissi, kuid ebaõnnestunult. Kummagi hageja igakuised vajadused on eluaseme kulud 250 eurot kummagi hageja kohta. Igakuised kommunaalkulud on ca 150 eurot kuus. Korteris on ahi- ja pliidiküte, mistõttu lisanduvad küttepuude kulud. Ühes aastas kulub ca 12 ruumi puid. Ühe ruumi hind on vähemalt 50 eurot. Seega kokku kulub küttepuude peale aastas ca 600 eurot. Kulud toidule on 120 eurot hageja kohta. Kulud tervishoiule on ca 32,50 eurot hageja kohta. Kulud hügieenitarvetele on 15 eurot hageja kohta kuus. Kulud lasteaiale on 65,83 eurot kuus. Kulud riietele ja jalanõudele on 60 eurot lapse kohta kuus. Kulud vabale ajale on 30 eurot lapse kohta kuus. Kulud majapidamistarvetele ja kodukeemiale on 7 eurot lapse kohta kuus. Kulud kodutehnikale on 7 eurot lapse kohta kuus. Mobiili kasutamise kulud, internet, TV ja arvutikulud on 12,50 eurot kuus. Transpordikulu on 41.25 eurot lapse kohta ja muud kulud 30 eurot lapse kohta kuus. Kokku on kummagi hageja vajadused 671,08 eurot. 2. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi asjaolu ega seda kinnitavat tõendit, mis võimaldaks elatist mõista välja alla
Hagejad on nõus, et
alusel arvutatava elatise puhul tuleb arvestada nii lastetoetust kui lasterikka pere toetust. Käesoleval juhul on lasterikka pere toetuse suuruseks 650 eurot ja alates 01.01.2024 on selle toetuse suuruseks 450 eurot. Kuna hagejad on esitanud oma nõuded
Hagejad ei veeda kostjaga koos keskmiselt 7 ööpäeva kuus. 3. xxxxxxxxxxx toimunud kohtuistungil avaldasid hagejad, et taotlevad elatist
Hagejad olid nõus elatisest maha arvestama summad, mille kostja on elatisena või hagejate eest kulude kandmisel tasunud. Kohus selgitas, et hagejad ei ole kohustatud
Hagejad loobusid elatise nõudest 25.08.2022 – 30.08.2022 eest.
Kostja on lisaks seisukohal, et hagejate vajadused on väiksemad hagiavalduses esitatust, mille tõendamiseks esitas kostja taotluse nõuda välja hagejate esindaja pangakontode väljavõtted. Kohus tegi hagejatele ettepaneku siduda hagejate väidetud vajadused pangakonto väljavõtetega. Kostja esindaja kinnitas, et kostja ei ole viibinud hagejatega vähemalt 7 ööpäeva kuus. Menetluse käik
) § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.12.2022 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Perioodil 01.12.2022 – 31.03.2023 oli elatise baassummaks 209,20 eurot. Alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot. Vastavalt
seletuskirjale on baassumma lapse igakuiste vajaduste väljendus1, mille määramise aluseks on 2020 lapse vajaduspõhine miinimumelatise lõpparuandes kajastatud tulemused. Riigikohus on oma 07.02.2018 otsuses nr 2-15-15909 ps 12 korranud varasemas praktikas kujunenud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Hagejad on taotlenud xxxxxxxxxxx toimunud kohtuistungil elatise väljamõistmist
Seega tuleb eeldada, et hagejate igakuiste vajaduste suurus on vähemalt
Selliselt ei oma tähendust hagiavalduses väidetu, mille kohaselt on hagejate igakuised vajadused 658,58 eurot kummagi hageja kohta ega kostja väidetu, mille kohaselt on hagejate igakuised vajadused väiksemad kui 658,58 eurot. 17. Kohus selgitas xxxxxxxxxxx toimunud kohtuistungil, et kostja peab oma väidet tõendama osas, mis puudutab hagejate vajaduste jäämist alla
Selliselt Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9d354cb-49c8-41a6-bf57-90f57aa37c
lg 2 mõttes tuginema kohustaud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevas asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. 17.1.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas võimalik tuvastada, et hagejate igakuised vajadused oleksid alla seaduses sätestatud miinimumeelduse. Hagejate vajaduste alla miinimummäära tõendamiseks nõudis kohus kostja taotlusel välja hagejate esindaja pangakontode väljavõtted. Hagejate seaduslik esindaja esitas vastavalt kohtu nõudmisele pangakontode väljavõtted, millega hagejate seaduslik esindaja on arveldanud, s.o nii enda oma kui oma 15-aastase tütre A.S. pangakonto väljavõtted (dtl 316 – 381). Kohus nõudis pangakontode väljavõtted välja kostja väite tõendamiseks. Kuigi hagejad jätsid täitmata kohtu korralduse seostada hagiavalduses toodud vajadused pangakonto väljavõtetega, ei muuda see kohtu hinnangul kostja tõendamiskoormust. Kostjal on esmane kohustus oma väite tõendamiseks väljanõutud tõendi alusel asjaolude esitamiseks kohtule. xxxxxxxxxxx kohtuistungil avaldas hageja, et tal ei ole peale pangakontode väljavõtete muid tõendeid esitada hagejate vajaduste tõendamiseks. Ka kostja avaldas seisukohta, et hagejate seaduslik esindaja ei ole talle teadaolevalt sularahas arveldanud. 17.2.Kohtu hinnangul ei tõenda kostja 07.12.2023 esitatud tõendid, et hagejate vajadused oleksid väiksemad
§-s 101 sätestatud eelduslikust summast. Kostja esitas tõendina Pärnu Maakohtu 08.03.2019 määruse väljavõtte tsiviilasjas nr 2-19-2185, millega võeti vastu A. avaldus kostja vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks elatise nõudes. Samuti esitas kostja 02.11.2020 hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-20-15997, milles hagejad esitasid kostja vastu elatise nõuded ja millest nähtuvad hageja 1 vajadused ühes kuus 442 eurot ja hageja 2 vajadused 275 eurot kuus. Lisaks on esitatud hagejate 04.02.2022 hagiavalduse tekst elatise saamiseks, millest nähtuvad laste eluasemekulud 50 eurot lapse kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumentidest ei saa teha järeldust, et hagejate vajadused oleksid käesoleva tsiviilasjaga hõlmatud perioodil eelduslikust seadusega ettenähtud miinimumsummast väiksemad. Asjaolust, et A. võttis elatisenõude kostja vastu 2019 tagasi, ei saa objektiivselt tuletada tema vajaduste suurusega seotud asjaolusid. 02.11.2020 hagiavaldus on esitatud mitu aastat tagasi ja on eluliselt usutav, et vajaduste suurus on käesoleva tsiviilasjaga hõlmatud perioodiga võrreldes muutunud. Lisaks on muutunud elatise väljamõistmist reguleeriv
. 04.02.2022 hagiavalduse tekst on kohtule esitatud väljavõttena, s.o ainult eluasemekulude osas. Isegi, kui laste eluasemekulude suurus igas kuus oleks ca 50 eurot, siis ei saaks pelgalt selle asjaolu pinnal jõuda järeldusele, et laste vajadused kogumis oleksid
§-s 101 sätestatud määrast väiksemad. 17.3.Kohtu hinnangul kostja poolt esitatud RAKE 2020 uuringu tulemused ei anna kohtule alust jõuda järeldusele, et hagejate tegelikud vajadused on
Tallinna Ringkonnakohus on nt oma 29.11.2021 otsuses nr 2-21-4834 (p 9.1) jõudnud järeldusele, et RAKE uuringule saab tugineda kui dokumentaalsele tõendile üldiselt mõjutavate asjaolude puhul (nt mastaabisääst), kuid sellel alusel ei ole võimalik tuvastada lapse vajadusi. Kehtiva
seletuskirjast nähtub, et
Seega on seadusandja
kehtestamisel juba otsustanud, millisel viisil uuringut minimaalse elatise suuruse arvutamisel arvesse tuleb võtta ja puudub alus uuringu põhjal teistsuguste järelduste tegemiseks. 17.4.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kummagi hageja vajadustega tuleb arvestada
sätestatud määras ja hagejate vajaduste ulatus alla
Hagejate vajadusi väljendav
lg-s 3 sätestatud baassumma on seega 7 2-22-12555 alates 01.12.2022 – 31.03.2023 209,20 eurot kuus hageja kohta ja alates 01.04.2023 249,78 eurot kuus. 18.
lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Perioodil 01.12.2022 – 31.03.2023 oli see 46,44 eurot ja alates 01.04.2023 on see 50,55 eurot. Kohus tuvastab kostja pangakonto väljavõtete alusel, et aprillis 2022 on kostja saanud XXXXXXXXXXX OÜ-lt töötasu 655 eurot ja päevarahad 550 eurot. Mais 2022 on töötasu suurus olnud 1077 eurot ja päevarahad 910 eurot. Juunis 2022 on töötasu olnud 974 eurot ja päevarahad 1279 eurot. Juulis 2022 on töötasu suurus olnud 1266 eurot ja päevarahad 974 eurot. Augustis on töötasu suurus olnud 1100 eurot ja päevarahad 974 eurot. Septembris 2022 on töötasu olnud 1073 eurot ja päevarahad 974 eurot. Oktoobris 2022 on XXXXXXXXXXX OÜ maksnud kostjale haigushüvitist 87,50 eurot ja Eesti Haigekassa töövimetushüvitist 519,40 eurot. Oktoobris on XXXXXXXXXXX OÜ maksnud kostjale 543,94 eurot puhkusetasu. Novembris 2022 on Eesti Haigekassa tasunud kostjale töövõimetushüvitist 623,28 eurot. XXXXXXXXXXX OÜ on kostjale maksnud töötasu 406 eurot ja päevarahad 300 eurot. Seega on kostja sissetulekud enne kinnipidamisasutusse minemist sellised, mis võimaldavad arvestada
19.
lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hagejad on väitnud, et hagejate seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust 650 eurot, mis jaguneb kolme lapse vahel. Alates 01.01.2024 väheneb lasterikka pere toetus 450 eurole. Hagejate seaduslikule esindajale laekub hageja 1 eest lastetoetus 80 eurot (pere teine laps A.S. järgi) ja hageja 2 eest 100 eurot (pere kolmas laps). Lasterikka pere toetuse 650 euro ja lapsetoetuste suurus nähtub hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud pangakontode väljavõtetest. 20.
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad ei veeda kostjaga koos keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, mistõttu loeb kohus nimetatud asjaolu tuvastatuks. 21.
lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja 1 on sündinud 02.04.2016. Hageja 2 on sündinud 17.10.2020. Laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Seega ei saa käesolevas asjas rakendada mastaabisäästu. 22. Võttes arvesse eeltoodut kujuneb hageja 1
alusel arvestatava elatise suurus perioodil 01.12.2022 – 31.03.2023 järgmiselt: 209,20+46,44=255,64 eurot. Lasterikka peretoetust arvestatakse pooles ulatuses, mis on jagatud kahega ja tulemus jagatakse toetust saavate laste arvuga, s.o 325/2/3=54,
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla
Pooled ei vaidle nimetatud asjaolu üle. Kostja 12.01.2024 teatel vabanes ta kinnipidamisasutusest 02.01.2024. Seega viibis kostja kinnipidamisasutuses veidi alla 1 9 2-22-12555 aasta ja 2 kuu. Kohus on seisukohal, et kostja viibimine kinnipidamisasutuses ja sellest tulenev võimetus elatist teenida ei ole mõjuv põhjus
lg 2 tähenduses, mis annaks aluse mõista elatis välja alla
Tartu Ringkonnakohus on nt oma 18.04.2022 otsuses nr 2-21-13874 samuti jõudnud seisukohale, et kinnipidamisasutuses viibimine ei võimalda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige hageja enda käitumisest ning varasemast õigusvastasest tegevusest. Lapse ülalpidamine on vanema kohustus, mis tähendab, et vanem peab püüdma seda võimalikult kõrgel tasemel tagada. Samasugusele seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus nt oma 05.07.2021 otsuses nr 2-1918683 (p-d 23-24). Ringkonnakohus leidis, et kui kohus jätaks hagi elatise nõudes ainuüksi kostja viibimise tõttu kinnipidamisasutuses rahuldamata, tekiks olukord, kus kostja ei maksa alaealistele lastele elatist jooksvalt ja tal ei teki sellist kohustust ka tagantjärele. Kuigi elatise väljamõistmisel võib kostja sattuda selle kohustuse täitmisega viivitusse, on laste huvides säilitada neile nõudeõigus kostja vastu ka aja eest, mil kostja neile jooksvalt ülalpidamist ei andnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kostja poolt esile toodud Tartu Maakohtu 12.05.2023 otsuse nr 2-23-4022 aluseks olnud asjaolud ülekantavad käesolevasse asja. Nimetatud asjas oli kohustatud isiku suhtes välja kuulutatud pankrot. Hageja ise oli nõus elatise väljamõistmisega alla miinimummäära. Kostjal oli veel lapsi ja hageja viibis hooldusperes. Käesoleva tsiviilasja asjaolud kattuvad tsiviilasja nr 2-23-4022 asjaoludega ainult sellel määral, et ka tsiviilasjas nr 2-23-4022 viibis kostja kinnipidamisasutuses. Kohus võtab arvesse ka seda, et kostja 12.01.2024 teatel vabanes kostja kinnipidamisasutusest 02.01.2024. Seega ei olnud kostja vangistus niivõrd pikaajaline, mis õigustaks elatise vähendamist
Eeltoodut arvestades ei ole kostja viibimine kinnipidamisasutuses aluseks elatise vähendamiseks alla
MS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kumbki pool ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lg 12 või TsMS § 164 lg 3 kohaldamist. Tsiviilasja hind 29. Vastavalt TsMS § 122 lg-le 1 on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 123 sätestab, et tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. 25.08.2022 hagi esitamise ajal oli hageja 1 ühe kuu elatise nõude summa, mis on arvutatud
Seega on hageja 1 hagi tsiviilasja hinnaks 9*161,47= 1453,23 eurot. Hageja 2 ühe kuu elatise nõude summa, mis on arvutatud
Seega kujuneb hageja 2 hagi tsiviilasja hinnaks 1363,23 eurot (9*151,47). Tsiviilasja hind on menetluslik märge ning ei ole kummalegi poolele tasumiseks kohustuslik. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 10 2-22-12555 Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2024 määruse RESOLUTSIOON:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.