Obsah (6)

§ 121§ 44§ 4§ 43§ 104§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-986 Määruse kuupäev 9. aprill 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Anatoli Goltsi kaebus Mustvee Vallavalitsuse 19. märtsi 2024. a ko

) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustvee Vallavolikogu määras
2. detsembri
3. a otsusega nr 62 AS Emajõe Veevärk vee-ettevõtjaks Mustvee valla haldusterritooriumil alates
4. aprillist 2024 kuni
5. detsembrini 2035 ning kehtestas AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnaks Mustvee valla. Vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks loetakse AS Emajõe Veevärk omandis olevat ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi. Vee-ettevõtja ülesandeks on varustada vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega ja/või korraldada kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ja puhastamist vastavalt sõlmitud halduslepingule. Mustvee Vallavalitsus sõlmib vee-ettevõtjaga halduslepingu haldusülesannete täitmiseks.
6. Mustvee Vallavalitsus sõlmis
7. märtsi
8. a korraldusega nr 98 AS-iga Emajõe Veevärk halduslepingu seoses vee-ettevõtjaks määramisega. Mustvee Vallavalitsus ja AS Emajõe Veevärk sõlmisid lepingu nr OP-24-01 veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks omavalitsuse haldusterritooriumil (haldusleping). 3-24-986
9. Anatoli Golts (kaebaja) esitas
10. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Mustvee Vallavalitsuse
11. märtsi
12. a korralduse nr 98 tühistamiseks ning Mustvee valla kohustamiseks tagada Mustvee linna elanikele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus elutähtsa teenusena kuni
13. märtsini 2024 kehtinud hindadega. Samuti taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras eelnimetatud korralduse kehtivuse ja halduslepingu sõlmimise peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni või Mustvee linna territooriumil õiguspärase vee-ettevõtja nimetamiseni. Kuivõrd Mustvee linna territooriumil on tekkinud olukord, kus piirkonnas ei ole õiguslikul alusel tegutsevat vee-ettevõtjat ning elanikkonna varustamine puhta joogiveega ja reovee ärajuhtimise teenusega on sattunud ohtu (AS Emajõe Veevärk ei ole Mustvee linnas vee-ettevõtjaks, kuna ta ei ole vastava taristu omanikuks ega saa selleks lähiajal), on kaebajal piirkonna elanikuna kaebeõigus Mustvee Vallavalitsuse korralduse vaidlustamiseks. Lisaks esineb teisi puudujääke kohaliku ettevõtte asendamisel AS-iga Emajõe Veevärk. Haldusorgani otsused on Mustvee valla jaoks majanduslikult ebaotstarbekad ja kahjulikud. Kaebeõigust täiendab varaline kahju, mida halduslepingu sõlmimine Mustvee linna elanikele kaasa toob. Linnas tõuseb märkimisväärselt vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind.
14. Mustvee vald esitas kohtule
15. aprillil 2024 seisukoha, milles palub jätta kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Alusetu on kaebaja väide, et Mustvee linnas ei ole õiguslikul alusel tegutsevat vee-ettevõtjat ning et elanikkonna varustamine puhta joogiveega ja reovee ärajuhtimise teenusega on sattunud ohtu. Mustvee Vallavolikogu
16. detsembri
17. a otsus nr 62 kehtib. AS Emajõe Veevärk osutab veeteenuseid tarbijatele vastavuses Konkurentsiametiga kooskõlastatud ja
18. veebruari
19. a otsusega nr 9-3/2024-003 kehtestatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga. See, kas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristu on AS Emajõe Veevärk omandisse üle antud, ei oma tarbijatele veeteenuste osutamise seisukohalt iseseisvat tähendust. Mustvee vald ja varasem vee-ettevõtja Mustvee Haldus Osaühing on faktiliselt andnud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalikud varad üle AS-ile Emajõe Veevärk ja vee-ettevõtja kasutab neid sihipäraselt veeteenuste osutamiseks. Vara omandiõiguse üleminek on vormistamisel. Tarbijate õiguste kontekstis on oluline üksnes veeteenuste olemasolu ning mitte küsimus, kas varad on veeettevõtte omandis või kasutuses. Haldusleping reguleerib vee-ettevõtja ja valla vahelisi õigusi ja kohustusi ning sellega ei määrata tarbijatele müüdava veeteenuse hinda. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et veeteenuse hind jääb samaks. Kaebaja esitatud tühistamiskaebuse perspektiiv on väike, esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole kooskõlas avaliku huviga ja võib seada ohtu Mustvee linnas veeteenuse osutamise. KOHTU SEISUKOHT
20. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning lahendab seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
21. Kohtu hinnangul kuulub kaebus osas, milles kaebaja vaidlustab Mustvee Vallavalitsuse
22. märtsi
23. a korraldust nr 98 ja korraldusega sõlmitud halduslepingut, tagastamisele

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 6.1.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 44

lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või 2 3-24-986 avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13;
3. detsembri
4. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). 6.
5. Mustvee Vallavalitsus sõlmis
6. märtsi
7. a korraldusega nr 98 AS-iga Emajõe Veevärk halduslepingu veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks Mustvee valla territooriumil. Eelnimetatud lepinguga annab vald AS-ile Emajõe Veevärk õiguse osutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust Mustvee valla haldusterritooriumil AS Emajõe Veevärk omandis oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi teeninduspiirkonnas. AS Emajõe Veevärk kohustub osutama vastavaid teenuseid vastavalt halduslepingule ja kehtivatele õigusaktidele (halduslepingu p-d 1.1 ja 1.2). Kaebaja soovib Mustvee Vallavalitsuse
8. märtsi
9. a korraldust nr 98 ja sõlmitud halduslepingut vaidlustada Mustvee vallas osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbijana. Kuigi vaidlusaluse korralduse ja halduslepinguga reguleeritakse Mustvee vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamist, siis puudub sellel vahetu mõju teenuse tarbijatele, sh kaebajale. Haldusleping ei ole suunatud tarbijate õiguste ja kohustuste reguleerimisele, vaid puudutab vahetult Mustvee valla ja AS Emajõe Veevärk õigusi ja kohustusi. Vahetult tarbijatele osutab AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust eraõiguslikus suhtes (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
10. veebruari
11. a määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 25;
12. novembri
13. a otsus asjas nr 3-3-1-27-10, p 12;
14. aprilli
15. a määrus asjas nr 3-3-1-7-10, p 10). Asjaolu, et kaebaja hinnangul tegutseb AS Emajõe Veevärk Mustvee linnas õigusliku aluseta, mistõttu on väidetavalt ohtu sattunud elanikkonna varustamine puhta joogiveega ja reovee ärajuhtimine, ning et äriühinguga sõlmitud haldusleping on valla jaoks majanduslikult ebaotstarbekas, ei tingi kaebaja subjektiivsete õiguste riivet

§ 44lg 1 mõttes.

Kaebaja ei saa halduskohtumenetluses eelkirjeldatud kaalutlustel Mustvee Vallavalitsuse

1. märtsi
2. a korraldust nr 98 ja sõlmitud halduslepingut vaidlustada ning sel viisil Mustvee valla ega kohaliku omavalitsuse elanike, sh kaebaja ja teiste isikute, õigusi kaitsta. Kaebajal on Mustvee Vallavalitsuse
3. märtsi
4. a korraldusega nr 98 üksnes kaudne puutumus ning kaebajale ei tulene õigusaktidest käesoleval juhul õigust pöörduda kohtusse avaliku huvi või teiste isikute õiguste kaitseks. Kui kaebajal esineb talle osutatava teenuse osas etteheiteid, on tal võimalik oma õigusi kaitsta talle otseselt mõju avaldava eraõigusliku õigussuhte raames. 6.
5. Seega ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid Mustvee Vallavalitsuse
6. märtsi
7. a korralduse nr 98 vaidlustamiseks ning kohus tagastab kaebuse selles osas

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

7. Osas, milles kaebaja soovib vaidlustada AS Emajõe Veevärk kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 7.

1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 35 lg 1 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ning reo- ja sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu (teenusleping) alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise põhimõtted ja teenuse hinna 3 3-24-986 määramine on reguleeritud ÜVVKS
2. peatükis. Teenuse hind reguleeritakse teenuslepingus ning mitte kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelises halduslepingus. Kuna teenusleping sõlmitakse AS Emajõe Veevärk ja kaebaja vahel eraõiguslikus suhtes, saab kaebaja kaitsta oma õigusi, sh vaidlustada ebamõistlikku hinda, tsiviilkohtumenetluse korras (vt ka juba varasemalt käesoleva määruse p-s 6.2 viidatud kohtupraktikat). Tsiviilasju on esimese kohtuastmena pädev lahendama maakohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 ja § 11 lg 1). 7.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Anatoli Goltsi kaebuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda puudutavas osas

§ 121lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu.

7.

1. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kui ta ei nõustu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaga, siis on tal võimalik kasutada ka teisi õiguskaitsevahendeid. Kaebajal on võimalik esitada Konkurentsiametile taotlus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna osas järelevalvemenetluse algatamiseks, kui ta leiab, et hinnad ei ole õigusaktidega vastavuses (ÜVVKS § 66 lg 3). Samuti on teenuse tarbijal võimalik vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätetatud tingimustel ja korras Konkurentsiameti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaotsust (ÜVVKS § 58 lg 10).
2. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel, kuulub kaebajale tagastamisele pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 10 eurot (

§ 104lg 5 p 2 ja lg 8).

II

1. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi kohus tagastab kaebuse, peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
2. mai
3. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15). 11.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).
3. Kohtu hinnangul ei ähvarda kaebajat sellised tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Mustvee valla kinnitusel ei ole ohus Mustvee linna elanikkonna varustamine puhta joogiveega ega reovee ärajuhtimine. Vald ei eita, et AS Emajõe Veevärk ei ole veel kogu teenuse osutamiseks vajaliku taristu omanikuks, kuid valla seisukohast nähtub, et eeltoodu ei takista teenuse osutamist, kuivõrd faktiliselt on teenuse osutamiseks vajalikud varad juba AS-ile Emajõe Veevärk üle antud ning vara omandiõiguse üleminek on 4 3-24-986 vormistamisel. Kohtul puudub alus valla väidetes kahelda. Vaidlus puudub selles, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind teatud määral tõuseb, kuid kohtule on väheusutav, et see põhjustab kaebajale olulisi majanduslikke raskusi. Kaebaja ei ole kohtule ka sellekohaseid väiteid esitanud. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi ka see, et kaebaja hinnangul on vaidlustatud korraldus Mustvee valla jaoks majanduslikult ebaotstarbekas. Eeltoodu ei mõjuta vahetult kaebaja õigusi ja kohustusi. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5