← Eesti

3-24-1005/4

Obsah (5)§ 121§ 47§ 45§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1005 Määruse kuupäev 9. aprill 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Aigitse OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ame

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Aigitse OÜ (kaebaja) esitas PRIA-le
  2. juunil 2023 pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse.
  3. PRIA teostas kaebaja tegevuskohas ajavahemikul
  4. oktoober kuni
  5. november 2023 kohapealse kontrolli, mille tulemused fikseeriti
  6. novembri
  7. a kontolliaruandes nr 23019-14-PRIA ja selle lisades. Kaebaja esitas PRIA-le
  8. detsembril 2023 eelnimetatud kontrollaruande ja selle lisade peale vaide. PRIA selgitas kaebajale kontrollaruandega seonduvaid asjaolusid
  9. jaanuari
  10. a vastusega nr 12-1/23/30921-
  11. PRIA jättis
  12. ja
  13. veebruari
  14. a otsustega nr 12-1/24/3411, 12-1/24/3413, 12-1/24/3414, 12-1/24/3419, 12-1/24/3420, 12-1/24/3422 ja 12-1/24/3425 rahuldamata kaebaja ümberjaotava, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, põhisissetuleku, turva- ja erodeeritud 3-24-1005 mulla kaitse, põhjavee kaitse, keskkonnasõbraliku majandamise ja ökoalade toetuste taotlused ning keelas tal
  15. a eelnimetatud toetuste taotlemise.
  16. Kaebaja esitas
  17. veebruaril 2024 PRIA-le eelnimetatud otsuste peale vaide. PRIA teatas kaebajale
  18. märtsi
  19. a kirjaga nr 12-1/24/3444-1, et pikendab Euroopa Liidu Ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 122 lg 3 alusel kaebaja esitatud vaide läbivaatamise tähtaega kuni
  20. aprillini
  21. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  22. aprillil 2024 kaebuse PRIA
  23. veebruari
  24. a otsuste nr 12-1/24/3411, 12-1/24/3413 ja 12-1/24/3414 ja
  25. veebruari
  26. a otsuste nr 12-1/24/3419, 12-1/24/3420, 12-1/24/3422 ja 12-1/24/3425 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata kaebaja pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus uuesti läbi. Samuti palub kaebaja tuvastada, et PRIA viivitas kaebaja
  27. detsembri
  28. a vaide läbivaatamisega õigusvastaselt, PRIA viivitas otsuste tegemisega õigusvastaselt ning et PRIA otsus lükata kaebaja
  29. veebruaril 2024 esitatud vaide lahendamine edasi
  30. aprillini 2024 rikub hea halduse tava. PRIA otsused rikuvad kaebaja õigusi ning on tõendamata. Kohapealne kontroll on läbi viidud menetlusvigadega. PRIA ei ole teinud otsuseid tähtaegselt ning toob sellega kaebajale kaasa üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. Olukorda peab hakkama lahendama riigivastutuse seaduse sätete alusel. Kaebaja palub kohtul pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks, sest osapooltel on erinev tõlgendus Euroopa Liidu õigusaktidest. KOHTU SEISUKOHT
  31. Kaebaja palub tühistada PRIA
  32. veebruari
  33. a otsused nr 12-1/24/3411, 12-1/24/3413 ja 12-1/24/3414 ja
  34. veebruari
  35. a otsused nr 12-1/24/3419, 12-1/24/3420, 12-1/24/3422 ja 12-1/24/3425 ning kohustada PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebus tuleb eelnimetatud tühistamis- ja kohustamisnõude osas tagastada

§ 121

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6.1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja esitatud tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ettenähtud ELÜPS § 122 lg-s

  1. Kuigi kaebaja on esitanud PRIA-le vaidlusaluste haldusaktide peale vaide, ei ole haldusorgan kaebaja vaiet veel lahendanud ning möödunud ei ole ka vaide lahendamise tähtaeg. ELÜPS § 122 lg 3 kohaselt lahendatakse vaie üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates, kuid vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat. Kaebaja esitas PRIA-le vaide
  2. veebruaril 2024 ning PRIA teavitas kaebajat
  3. märtsi
  4. a kirjaga nr 12-1/24/3444-1, et vaide lahendamise tähtaega pikendatakse kuni
  5. aprillini
  6. Kohtu hinnangul on vaide lahendamise tähtaja pikendamine õigustatud. Kaebaja esitas haldusorganile vaide seitsme erineva haldusakti peale, haldusmenetluse toimik on mahukas ning on arusaadav, miks PRIA vajab vaide õigeks lahendamiseks rohkem aega kui 30 päeva. PRIA teatas kaebajale vastavalt ELÜPS § 122 lg-le 3 vaide lahendamise tähtaja pikendamisest, ühtlasi on PRIA pikendanud vaide lahendamise tähtaega korrektselt 30 päeva võrra ning mitte rohkem (vt ka haldusmenetluse seaduse § 33 lg 3, mis sätestab, et kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval). Seega on kaebaja 2 3-24-1005 pöördunud halduskohtusse tühistamis- ja kohustamisnõudega ennatlikult ning ei ole järginud selles osas kohustusliku kohtueelse menetluse korda. 6.
  7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Aigitse OÜ kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas

§ 121lg 1 p 4 alusel.

7. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja tuvastamisnõuded tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 7.

  1. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks PRIA viivitus kaebaja
  2. detsembri
  3. a vaide läbivaatamisel ning vaidlusaluste otsuste tegemisel.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 45

lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole eelkirjeldatud nõuete osas täidetud. Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõudeid ning tuvastaks PRIA tegevuse õigusvastasuse, siis ei kohustaks see haldusorganit tulevikus kaebaja soovitud viisil käituma. Efektiivsemate õiguskaitsevahendite korral tuleb eelistada selliseid nõudeid. Kaebaja esitatud etteheited ja põhjendused seonduvad peamiselt kontrollimenetluse tulemuste ning PRIA

  1. ja
  2. veebruari
  3. a otsustega nr 12-1/24/3411, 12-1/24/3413, 12-1/24/3414, 12-1/24/3419, 12-1/24/3420, 12-1/24/3422 ja 12-1/24/
  4. Kaebaja tegelikuks eesmärgiks kaebuse esitamisel on viimati nimetatud haldusaktide tühistamine ning pindala- ja loomapõhiste toetuste määramine. Selleks on tema õiguste kaitseks kõige tõhusamateks nõueteks tühistamis- ja kohustamisnõue, mille osas kohus praegu kaebuse tagastab, kuid millega on kaebajal võimalik uuesti kohtusse pöörduda pärast kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist. Tühistamis- ja kohustamisnõude raames hindab kohus ka seda, kas haldusorgan viivitas õigusvastaselt otsuste tegemisega. Samuti hindab kohus haldusaktide andmisele eelnenud haldusmenetluse, sh kohapealse kontrollimenetluse, õiguspärasust. Kaebaja ei saa praegu tema
  5. veebruari
  6. a vaide läbivaatamise ja PRIA otsuste tegemise viivituse õigusvastasuse tuvastamisest mingit õiguslikku kasu. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud toimingute õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Kaebaja tegeliku eesmärgi saavutamiseks esinevad tõhusamad vahendid, mistõttu ei ole tuvastamisnõuete esitamine lubatud. 7.
  7. Kaebaja palub tuvastada, et PRIA otsus lükata kaebaja
  8. veebruaril 2024 esitatud vaide lahendamine edasi
  9. aprillini 2024 rikub hea halduse tava. Seega palub kaebaja tuvastada PRIA
  10. märtsi
  11. a kirja nr 12-1/24/3444-1 õigusvastasus. Eelnimetatud kiri on PRIA vaidemenetluse raames tehtud menetlustoiming.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav siis, kui haldusmenetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et menetluse lõpptulemus ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Kaebajal puudub praegusel juhul menetlustoimingu eraldiseisva vaidlustamise õigus, kuna see ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist ehk hilisemast vaideotsusest. Kaebaja etteheited seonduvad 3 3-24-1005 haldusmenetluse läbiviimisel tehtud võimaliku veaga, s.o kaebaja hinnangul vaide lahendamise tähtaja õigusvastase pikendamisega. Samuti ei tingi vaide lahendamise tähtaja edasilükkamine vältimatult kaebaja õigusi rikkuva vaideotsuse koostamist. Kaebajal on oma õigusi võimalik hiljem tõhusalt kaitsta, esitades kohtule nõude nii PRIA
  3. ja
  4. veebruari
  5. a otsuste nr 12-1/24/3411, 12-1/24/3413, 12-1/24/3414, 12-1/24/3419, 12-1/24/3420, 12-1/24/3422 ja 12-1/24/3425 kui ka PRIA tehtava vaideotsuse tühistamiseks. Tühistamisnõude raames on kaebajal võimalik välja tuua ka etteheited seoses vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisega. Ühtlasi on kohus juba käesoleva määruse p-s 6.1 tuvastanud, et PRIA ei ole menetlustähtaega õigusvastaselt pikendanud. 7.
  6. Kaebaja viitab võimalikule hilisemale kahju hüvitamise nõudele, kuid

§ 45lg 2 välistab sellisel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise.

Hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses PRIA tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. 7.4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja esitatud tuvastamisnõuded

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

8. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse nii

§ 121

lg 1 p 4 kui ka § 121 lg 2 p 1 alusel, tagastab kohus kaebajale pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 10 eurot (

§ 104lg 5 p 2 ja lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.