lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
Hageja nõuab viivist summas 146,00 eurot. Täiendavat viivist nõuab hageja põhinõudelt so 672,88 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 27.10.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 21,99% aastas. Hageja sissenõudmiskulud 40,00 eurot on kujunenud järgnevalt: esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 40,00 eurot. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja tugines kostja taotlusele ja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal polnud. Seega on hageja tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, so sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt välja mõista järgnevad nõuded: põhivõlgnevus 672,88 eurot, intressivõlgnevus 55,51 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 146 eurot; täiendav viivis alates 26.10.2023 põhinõudelt 672,88 eurolt 21,99% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu
lg 1 mõttes.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 9. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (
) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal.
lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on
11.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule tõenditena hagi lisa 4 (kostja taotlus), hagi lisa 5 Krediidiinfo maksehäireraport, hagi lisa 6 ja 6.1 Pensioniregistri väljavõtted, hagi lisa 7 taust.ee maksehäireraporti. Kohus märgib, et hagi lisast 5 ja 7 ei nähtu millal on väljavõtted teostatud (hagi lisast 7 ei nähtu ka teavet, kelle kohta on väljavõte tehtud ja kuidas on lisas 7 kajastuvaid maksehäireid enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisuse osas arvestatud/hinnatud), mistõttu vastavad tõendid ei ole asjakohased. Kostja taotlus (hagi lisa 4), Pensioniregistri väljavõtted (lisad 6 ja 6.1) ja hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks ja tõendamiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (
lg-st 7 tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja lepingutasu hagejale ei võlgne, mistõttu jätab kohus hageja põhivõlgnevuse summas 19,90 eurot (lepingutasu) rahuldamata. Kuivõrd kostja on 03.07.2022 järelmaksulepingut nr 11660073
tähenduses rikkunud, siis on hageja põhinõue summas 652,98 eurot (649,99+2,99=652,98 eurot) põhjendatud. 13.Vastavalt
lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu
Järelmaksulepingu nr 11660073 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on (viivisekalkulaator.ee kasutades; so seadusjärgses viivisemääras) põhjendatud summas 64,77 eurot (põhinõudelt 652,98 eurolt, periood 24.11.2022-26.10.2023). Kohus jätab seega hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 81,23 eurot (146-64,77=81,23 eurot) rahuldamata. Hageja on esitanud ka täiendava viivise nõude alates 26.10.2023, kuid lepingujärgses viivisemääras 21,99% aastas, mis on TsMS § 367 alusel võimalik, kuid mitte lepingujärgses viivisemääras ja alates 26.10.2023, vaid alates 27.10.2023 põhinõudelt 652,98 eurolt
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras (so vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest/viivisekokkuleppe tühisusest tulenevalt). 15.
lg 2 p 2 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Sissenõudmiskulud koosnevad järgnevast: esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud summas 30 euro osas on põhjendatud (3 meeldetuletuskirja, 22.12.2022, 16.01.2023 ja 06.02.2023, mis on esitatud kostjale pärast lepingu lõppemist (leping lõppes 23.11.2022), so 20+5+5=30 eurot).Sissenõudmiskulud summas 10 eurot jätab kohus rahuldamata, kuivõrd makseviivitusega seotud kulud ei ole põhjendatud ega tõendatud. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “
lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa
lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. 16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 652,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 64,77 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot ning täiendav viivis alates 27.10.2023 põhinõudelt 652,98 eurolt
Kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse 19,90 eurot, intressivõlgnevuse 55,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 81,23 eurot ning sissenõudmiskulud 10 eurot. 17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 807 eurot (sh riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 527 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluse kantud menetluskulu 20 eurot; 3h x 169= 507 eurot (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule). Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 280 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 507 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 540 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 280 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 18,22% ulatuses ja kostja kanda 81,78 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 441,61 eurot. 18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (
) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. 19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.