lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. 6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 10.09.2022 kauba ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 12376742, mis koosneb eri- ja üldtingimustest, maksegraafikust ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest. Kostja sai kauba müüjalt kätte. Krediidiandja on müüjale kostja ostetud kaubamaksumuse tasunud. Finantseeritavaks kaubaks oli Roller 50cc 12 (punane-must), kauba hind 1999 eurot, tarnekulu 32,99 eurot, krediidisumma 2031,99 eurot, lepingu periood 24 kuud, osamaksete arv 24 (maksetähtaeg: iga kuu 10 kpv või sellele eelnev pangapäev; esimene osamakse 126,70 eurot ning järgnevad osamaksed 124,44 eurot, lepingu lõpptähtaeg 10.09.2024), krediidikogusumma 2988,82 eurot (sisaldab kõiki lepingu alusel tasumisele kuulunud summasid), intressimäär algsummalt 25% aastas (intressimäär laenujäägilt 40,10% aastas, 0,111% päevas), viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas, lepingutasu ja haldustasu 0 eurot, krediidikulukuse määr 48,35% aastas. Kostja kohustuseks olnud krediidisumma tagastamine ja intressi maksmine on kokku lepitud lepingu eritingimustes. Maksegraafiku intressisummad on arvestatud krediidijäägilt aastase intressimääraga 40,10 % põhimõttel: iga makse eelne krediidijääk korrutatud aastase intressimääraga 40,10 % jagatud kuude arvuga aastas (põhiosa jääk x 40,10 % / 12). Kuivõrd esimese makseni kulges krediidi väljamaksest kuni maksetähtpäevani üks kuu ja üks päev kuud (31 päeva), on selle makse intressisumma leidmisel täiendavalt arvestatud lisapäevaga. Esimese makse intressiosa arvestus on järgmine: 2031,99 x 40,10 % / 12 / 30 x 31 = 70,16 eurot. Näiteks teise makse intressiosa arvestus eelduslikult krediidijäägilt on järgmine: 1975,45 x 40,10 % / 12 = 66,01 eurot. Analoogse skeemi järgi on arvestatud kõik maksegraafikus sisalduvad intressimaksed peale esimese. Kostja pole lepingu kehtivuse ajal tasunud ühtegi makset. Kõik kohustused jäid täies ulatuses tasumata. Ainsa makse lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks tegi kostja pärast lepingu ülesütlemist (23.01.2023) - 31.01.2023 70 eurot, millega on vastavalt
lg-le 2 tasutud laekumise hetkeks saadetud nelja tasulise meeldetuletuskirja tasud 19,85 eurot (4,85+3 x 5) ja 50,15 euro ulatuses põhiosa. Kostja jäi viivitusse kõigi igakuiste maksete tasumisega alates
Kirja hind on esimese kirja eest 4,85 eurot, järgnevate eest 5 eurot. Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal 4 meeldetuletuskirja (vt hagi p 1.6.), mis on tasutuks loetud, ning pärast lepingu lõppemist 5 meeldetuletuskirja (vt hagi p 1.9.). Seega võlgneb kostja tasu kokku viie meeldetuletuskirja eest. Kokku moodustab sissenõudmisega seotud kulu seega 5 x 5 = 25 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Kostja esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne netosissetulek 800 eurot kuus ja finantskohustused puudusid. Kostjale jäi avaldatu põhjal igakuiselt vaba raha 800 eurot. Pensioniregistri väljavõte kinnitas kostjal piisava sissetuleku olemasolu, Krediidiinfo (maksehäireregistri) andmetel ei olnud kostjal maksehäireid. Kostjale lepingust tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 126,70 eurot, järgnevad 124,44 eurot kuus – oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita, st kostja oli krediidivõimeline. Krediidivõime kontrollimise põhjalikkus ja ulatus sõltuvad krediidi eripärast. Arvestades kostja võetud väikest kohustust ja väikseid kuumakseid, ei olnud põhjalikum andmete kogumine ja kontroll põhjendatud ega vajalik. Krediidiandja täitis oma lepingueelset kohustust kohaselt. Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1981,84 eurot, intressivõlgnevus 288,25 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 316,50 eurot ning täiendav viivis põhinõudelt 1981,84 eurolt alates 20.09.2023 (so hagi esitamisele järgnevast päevast) 0,0671 % päevas kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Kostja vastuväited
lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu
lg 1 mõttes.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 9. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (
) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal.
lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on
11.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule tõenditena hagi lisad 5, 6 ja 7 (lisa 5 kostja laenutaotlus, lisa 6 Pensioniregistri väljavõte ja lisa 7 Krediidiinfo maksehäireregistri väljavõte). Hagiavalduses selgitas hageja, et kostja taotluses esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne netosissetulek 800 eurot kuus ja finantskohustused puudusid. Kostjale jäi avaldatu põhjal igakuiselt vaba raha 800 eurot. Pensioniregistri väljavõte kinnitas kostjal piisava sissetuleku olemasolu, Krediidiinfo (maksehäireregistri) andmetel ei olnud kostjal maksehäireid. Kohus märgib, et hagi lisa 6 (Pensioniregistri 12.08.2022 väljavõte) ei kajasta kostja sissetulekuid, mistõttu on hageja poolt väljendatu: „Pensioniregistri väljavõte kinnitas kostjal piisava sissetuleku olemasolu“, ebaõige. Väljavõttest nähtuvaks summaks on 19,62 eurot, mis ei tõenda kostja tegelikku igakuist sissetulekut. Hagi lisas 7 on toodud krediidiinfo väljavõte (maksehäireraport), millel väljavõtte daatum puudub ning millisest tõendist ei saa järeldada, et krediidiandja oleks enne krediidilepingut kontrollinud kostja maksehäirete olemasolu või puudumist. Kohus leiab, et hagi lisa 5 (kostja laenutaotlus) ja hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks ja tõendamiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (
tähenduses rikkunud, siis on hageja põhinõue summas 1961,99 eurot (2031,99-70= 1961,99 eurot) põhjendatud. Kohus jätab hageja põhinõude summas 19,85 eurot rahuldamata (1981,841961,99=19,85 eurot). 13.Vastavalt
lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu
Järelmaksulepingu nr 12376742 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on (viivisekalkulaator.ee kasutades; so seadusjärgses viivisemääras) põhjendatud summas 140,86 eurot (põhinõudelt 1961,99 eurolt, periood 25.01.2023-19.09.2023). Kohus jätab seega hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 175,64 eurot (316,50-140,86=175,64 eurot) rahuldamata. Hageja on esitanud ka täiendava viivise nõude alates 20.09.2023, kuid lepingujärgses viivisemääras (0,0671% päevas), mis on TsMS § 367 alusel võimalik, kuid mitte lepingujärgses viivisemääras, vaid
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras (so vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest/viivisekokkuleppe tühisusest tulenevalt). 15.
lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 25 eurot. Kooskõlas lepingu üldtingimuste p 3.6 ja 3.7, hinnakirja ning
lg 2 p 3 sätestatuga on hageja sissenõudmiskulud 25 euro osas põhjendatud (5 meeldetuletuskirja, 17.02.2023, 03.03.2023, 10.03.2023, 30.03.2023, 10.04.2023, mis on esitatud kostjale pärast lepingu lõppemist (leping lõppes 23.01.2023), so 5 x 5=25 eurot). Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “
lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa
lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. 16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1961,99 eurot, intressivõlgnevus 3,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 140,86 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ning täiendav viivis alates 20.09.2023 põhinõudelt 1961,99 eurolt
Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: põhivõlgnevus 19,85 eurot, intressivõlgnevus 285,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 175,64 eurot. 17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 520 eurot (sh riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 80 eurot, käibemaksuta, õigusabikulu koosneb asjaoludega tutvumisest, analüüsist, tõendite kogumisest ning hagiavalduse koostamisest 1,6x50=80 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud summas 520 eurot on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 18,40% ulatuses ja kostja kanda 81,60 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 424,32 eurot. 18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (
) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. 19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.