Obsah (6)

§ 158§ 168§ 157§ 165§ 150§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-11570 Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad N Mi pankrotimenetlus

§ 158lg 3 kohase aruande.

Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

1. Kohus, tutvunud halduri aruandega, nõustub, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub vara ja sissetulek, mistõttu pankrotipessa laekumisi ei toimunud ning võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Haldur ei ole esitanud hagisid ega kavatse neid käesoleva pankrotimenetluse raames esitada. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Pankrotivarast väljamakseid teostatud ei ole. Usaldusisiku tasust on välja maksmata 614,40 eurot. Võlgnikul puudub vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks.
2. Kohus tegi
3. mail 2023.a pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot hiljemalt
4. juuniks 2023.a. Määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kulude katteks käesolevaks ajaks rahalisi vahendeid deponeeritud ei ole.
5. Pankrotimenetluses on tunnustatud kuue võlausaldaja nõuet kogusummas 5984,47 eurot. Ulatuses, milles võlausaldaja tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus

§ 168kohaselt täitedokumendiks.

Kohus on seisukohal, et N Mi pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel pankrotimenetlust jätkata ja võlausaldajad ei ole pankrotimenetlust rahastanud. Pankrotimenetlus lõppeb

§ 157p 2 ja § 158 lg 4 alusel (koosmõjus Fi

MS § 1 lg-ga 2).

2. Pankrotihalduri hinnangul oli maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, täpsemalt võlgniku õigusvastased teod. Kohus nõustub halduri hinnanguga.
3. Kohus vabastab Svetlana Pildeni pankrotihalduri kohustustest

§ 165lg 3 alusel menetluse lõpetamise tõttu.

3 2-22-11570

1. Kohus algatas
2. jaanuaril 2023.a võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mis vaatamata pankrotimenetluse lõpetamisele jätkub. Svetlana Pilden on nõustunud jätkama N Mi usaldusisikuna.
3. Kohustustest vabastamise menetluse jätkumine tähendab, et võlgniku on endiselt kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Võlgniku poolt nende kohustuste rikkumine välistab tema vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
4. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid peab sellise tulu laekumisest viivitamata usaldusisikule teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
5. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
6. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
7. Pankrotimenetluse kulud jäävad

§ 150lg 4 alusel võlgniku kanda.

Üheks pankrotimenetluse kuluks on

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt pankrotihalduri tasu.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 16. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist

§ 65lg 113 alusel toimingutasuna.

Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu (780 eurot, millele lisandub käibemaks; 4 2-22-11570 summa käibemaksuga 936 eurot) ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga kolmekordne määr. Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 936 eurot (sh käibemaks). 17. Halduri taotlusel ja

§ 65

lg 1 viimase lause alusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101793410), sisaldub tasus käibemaks (

§ 65lg 11).

18. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest (

§ 65lg 11). Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui Ts

MS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja FiMS § 45 lõike 2 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Kohus annab võlgnikule hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest summas 870 eurot (sh käibemaks 145 eurot) ehk ühe kuu töötasu alammäära ulatuses, millele lisandub käibemaks. Väljamakse tuleb teha halduri büroole. 19. Maakohus ei nõustu pankrotihalduriga selles, et pankrotimenetluse lõpetamisel saaks määrata pankrotihalduri tasu kandmiseks menetlusabi 870 eurot ületavas osas ning seda isegi juhul, kui maksejõuetusavalduse läbivaatamise raames anti menetlusabi TsMS § 183 lg-s 2 sätestatud ülempiirist vähem (nagu praegusel juhul). TsMS § 183 lg 2 viimase lause kohaselt arvestatakse üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri tehtavate toimingute katteks. Seadus ei ole ette näinud võimalust seda piiri (üks kuutasu alammäär ühe menetlusetapi kohta) ületada. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 5