Obsah (6)

§ 2§ 18§ 121§ 43§ 41§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-949 Määruse kuupäev 5. aprill 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X-X.X kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes RESOLUTSIOON 1. Tagastada k

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse 3-24-949 tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 2

lõike 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

1. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et Tartu Ülikooli Kliinikumi eriarst-pulmonoloog dr P. Liiva on omistanud talle diagnoosi J45 (astma) ja andnud sellest tulenevalt ravisoovitusi, millest lähtuvalt kohaldas Tartu Vangla tema suhtes kaitsevisolatsiooni ja muid vabadust piiravaid meetmeid. Kaebaja tugineb kahjunõude esitamisel väärikuse alandamisele ja vabaduse võtmisele riigivastutuse seaduse § 9 lõike 1 mõttes.
2. Kaebaja on kahjunõude soovinud esitada küll Tartu Ülikooli Kliinikumi vastu, kuid vastavalt

§ 18

lõikele 1 teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Riigikohtu praktika kohaselt on kinnipeetavale tervishoiuteenust osutava haigla või kliinikumi tegevus omistatav riigile, keda esindab haldusorganina vangla. Seega tekib kinnipeetaval väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamise raames õigussuhe üksnes vanglaga, mitte teenust osutava haigla või kliinikumiga. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkiva kahju eest vastutab vangla (vt Riigikohtu erikogu 11. novembri 2022. a määrus nr 3-21-924/12, p 12). Eeltoodust tulenevalt on antud asjas vastustajaks Tartu Vangla. 5. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lõike 1 punkt 3 ette olukorra, kus kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Tulenevalt

§ 43

lõike 1 punktist 3 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust.

§ 41

lõike 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. 5.

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja
2. septembril 2021 Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vastu kaebuse, milles muu hulgas taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et Tartu Vangla meditsiiniosakond omistas talle ekslikult astma diagnoosi (J45) ning sellest tulenevalt määrati ta Tartu Vanglas riskirühma kinnipeetavaks ja tema suhtes kohaldati
3. detsembrist 2020 kuni
4. maini 2021 kaitsevisolatsiooni ning täiendavaid piiranguid. Kaebaja oli seisukohal, et Tartu Vangla tegevusega alandati tema inimväärikust, võeti vabadus, rikuti eraelu puutumatust ja teotati tema au. Kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-21-
5. 5.
6. Ka praeguses asjas on kaebaja taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt asjaoluga, et Tartu Vangla kohaldas tema suhtes
7. detsembrist 2020 kuni
8. maini 2021 kaitsevisolatsiooni ja sellest tingitud piiranguid, kuivõrd kaebajal oli diagnoositud astma, mida Tartu Ülikooli Kliinikumi eriarst-pulmonoloog dr P. Liiva e-konsultatsiooni käigus ümber ei hinnanud, st ei kustutanud astmadiagnoosi, mis põhjustas talle vabaduse kaotust ja alandas inimväärikust. Kohtu hinnangul kattub haldusasjas nr 3-21-2031 esitatud hüvitamisnõue praeguses haldusasjas esitatud nõudega osas, milles kaebaja taotleb inimväärikuse alandamise ja vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist seoses tema suhtes
9. detsembrist 2020 kuni
10. maini 2021 kohaldatud kaitsevisolatsiooni ning täiendavate piirangutega. Kaebuste nõuded ning ka kaebuse alusena välja toodud elulised asjaolud on samad. Kohus osutab, et menetlus haldusasjas nr 3-21-2031 on hetkel veel pooleli, kuivõrd kaebaja on esitanud
11. märtsil 2024 Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
12. märtsi
13. a otsuse peale. 3-24-949 Vaatamata sellele, et Riigikohus ei ole veel otsustanud haldusasjas nr 3-21-2031 kaebaja kassatsioonkaebust määrusega menetlusse võtta, on kaebaja kaebus

§ 121lõike 1 punkti 3 tähenduses siiski kohtu menetluses.

Seega on kaebajal esitatud hüvitamiskaebuse osas kohtumenetlus juba pooleli ning puudub põhjus ja alus hakata praeguses asjas samasisulist hüvitamisnõuet uuesti läbi vaatama. 5.3. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus

§ 121lõike 1 punkti 3 alusel tagastada.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärkidega (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)