Obsah (10)

§ 54§ 20§ 24§ 26§ 27§ 21§ 30§ 35§ 41§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1674 Tsiviilasi T. K. - K. võlgade ümberkujundamise menet

) § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 54lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. T. K. - K. (avaldaja, võlgnik) esitas
2. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt elab avaldaja koos kasupoja perega. Avaldaja ei tööta ning ta saab töövõimetoetust 490 eurot ja sotsiaaltoetust 49 eurot. Tema igakuised väljaminekud on 215 eurot ja sissetulekud on kokku 549 eurot. Avaldajal on kohustusi võlausaldajate ees 15 763 eurot 82 senti. Avaldaja võttis laenu oma auto remondiks ja poja aitamiseks. Poeg varjas avaldaja eest võlausaldajate saadetud meeldetuletuskirju ning ta sai võlgadest teada kohtutäituri kaudu. Avaldaja soovib säilitada kinnisasja ½ kaasomandi osa (registriosa nr xxxxxxx asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kinnisasjal asuvas elamus elab tema õde koos oma perega. Sõidukit vajab avaldaja arsti juures käimiseks ning igapäevasteks toiminguteks.
3. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse
4. veebruari
5. a määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks A. R. (usaldusisik), peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
6. Maakohus määras
7. veebruari
8. a määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 800 eurot ning võimaldas avaldajal kõnealuse summa tasuda kolme igakuise võrdse osamaksena. Avaldaja on tasunud
9. veebruaril 2023,
10. märtsil 2023 ja
11. aprillil 2023 kokku 800 eurot.
12. Usaldusisiku
13. märtsi
14. a hinnangu kohaselt sobib avaldaja makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus. 3
15. Maakohus algatas
16. märtsi
17. a määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks
18. mai
19. Kohus rahuldas
20. mai
21. a määrusega usaldusisiku taotluse võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks ja määras ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks
22. juuni
24. Usaldusisik esitas
25. juunil 2023 maakohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava (kava) ning
26. novembril 2023 ettepaneku kava muutmiseks. Kohus määras usaldusisikule
27. novembril 2023 tähtaja
28. detsembrini 2023 teha enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist kavas muudatused vastavalt kohtu antud juhistele.
29. Usaldusisik esitas
30. detsembri 2024 maakohtule taotluse võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas ja määras kava esitamise tähtajaks
31. jaanuar
33. Usaldusisik esitas
34. jaanuaril 2024 maakohtule kinnitamiseks muudetud võlgade ümberkujundamiskava (kava). 8.
35. Kava kohaselt taotleb võlgnik tagatiseta rahaliste kohustuste ja täitekulude ümberkujundamist. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 33 167 eurot 19 senti, millest põhivõlg on 25 257 eurot 66 senti, mis moodustab 76,15% koguvõlgadest. Kavas on kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud kõrvalkulusid 50% ulatuses. Võlgnik tasub põhivõlad täies ulatuses ning kõrvalkulud 50% ulatuses 54 kuu jooksul vastavalt kavas märgitule. Kohtutäiturite tasunõuded on ümberkujundatud vastavalt täitemenetluse aluseks oleva nõude täitmismäärale kavas. 8.
36. Võlgnikul on määratud puuduv töövõime ja raske puue. Võlgniku sissetulekuks on puuduva töövõime hüvitis päevamääraga 18 eurot 60 senti (keskmiselt 558 eurot kuus) ning sotsiaaltoetus 49 eurot 9 senti. Miinimumpalk
37. a-l on 820 eurot. Võlgnikule kuulub kinnistu kaasomandina, mille hinnanguline väärtus on 60 000 eurot, ja sõiduk, mille väärtus on 2000 eurot. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja miinimumpalgast. Võlgnik hakkab tegema makseid oma elatusmiinimumist, võlgnikuga koos elavad peeliikmed tagavad võlgnikule esmavajaliku. Võlgnikul on reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 350 eurot kuus, millele lisandub võlgniku poja poolt igakuiselt võlgade katteks makstav summa 200 eurot, s.o kokku 550 eurot kuus. Menetluses hakkavad võlgnik ja tema poeg tasuma igakuiseid makseid usaldusisiku kontole, et tagada kava täitmine, ning usaldusisik maksab vastavalt kavale võlausaldajatele. 8.
38. Kava on koostatud 54 kuu peale. Kuumaksed kõigi ümberkujundatavate nõuete peale on kokku keskmiselt 534 eurot 25 senti (1.–
39. makse on 534 eurot 15 senti ja
40. makse 534 eurot 46 senti). Kõrvalnõuete vähendamine 50% ulatuses annab võimaluse rahuldada võlausaldajate nõuded võlgnikule jõukohase kuumaksega 54-kuuse perioodi jooksul. Kava on koostatud võimalikult lühikeseks perioodiks, et võlgnik suudaks kava täita, arvestades üldise majanduskliimaga ja võlgniku sissetulekuid, kulusid ja elatusmiinimumi. 4 8.
41. Võlgniku pankroti korral on prognoositavaks tuluks võlgnikule kuuluva vara müügist saadav tulu ja võlgniku vabatahtlikud maksed umbes 30 kuu jooksul, sest võlgniku sissetulek jääb alla miinimumpalga. Võlgnikule kuuluva vara realiseerimisel tuleb arvestada, et kaasomandi väärtus ei pruugi olla pool hindamisväärtusest, kuna kinnistul elab teine kaasomanik oma perega, mis mõjutab müügihinda. Usaldusisiku hinnangul on võimalik maksimaalne saadav tulem kaasomandi müügist 15 000 eurot, sellega kaasnevad pankrotimenetluse kulud ligikaudu 4454 eurot 79 senti. Arvestades, et võlgnik tasub kohustustest vabastamise menetluses (pärast pankrotimenetluse lõppu, mis kestab keskmiselt 6 kuud) 20 eurot kuus, on oodatav tulu kohustustest vabastamise menetluse ajal 600 eurot (30 x 20). Seega võlausaldajate saadav tulem pankrotimenetluses eelduslikult on 13 145 eurot 21 senti. 8.
42. Võlgade ümberkujundamise menetluses tasub võlgnik 54 kuu jooksul võlausaldajatele kokku 28 849 eurot 73 senti, st põhivõlad 100% ulatuses ja kõrvalkulud 50% ulatuses ning koguvõlgadest 86,98%. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul võlgade ümberkujundamine, et ületada makseraskused ja vältida pankrotti. Võlgnik soovib säilitada oma kinnisasja, kuna seal elab tema õde (kaasomanik) oma perega.
43. Usaldusisik toimetas kava võlausaldajatele kätte. Kavaga nõustusid OK Incure OÜ, OÜ GS Core ja Bondora AS. 9.
44. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ ümberkujundamiskavaga ei nõustunud, leides, et nõude vähendamine sellises ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga, kuna võlgnik ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja on rikkunud kohustusi võlaõigusseaduse § 100 mõistes. Kuna võlgnikule kuulub kaasomandis olev kinnistu, mille kogu väärtuseks on 60 000 eurot, siis kaasomandi osa võõrandamisel saaks eeldatavalt rahuldada enamus ulatuses võlausaldajate nõudeid. Sellest tulenevalt ei ole võlausaldaja seisukohast mõistlik ajatamine ligikaudu 4,5 a-ks, sest võlausaldaja eesmärgiks on nõuete rahuldamine võimalikult kiiresti. Usaldusisik ei nõustu Aktiva Finance Group OÜ seisukohaga, leides, et see ei ole põhistatud ega tõendatud. Kava koostamisel on arvestatud võlgnikust tulenevate aspektidega ning eelkõige võlgniku maksevõimega. Võlausaldajad saavad kava kohaselt 100% põhinõudeid ja 50% kõrvalkulusid. Seega ei ole võlausaldaja väide, et tema õigustatud huvidega ei ole arvestatud, asjakohane. Usaldusisik ei nõustu ka võlausaldaja väitega, et kaasomandi võõrandamisel saavad enamus nõuetest tasutud. Tegemist on kinnistuga, kus elab teine kaasomanik. Kaasomandi võõrandamisel ei saa arvestada poole kinnistu väärtusega, vaid kaasomandi väärtus on oluliselt madalam. Samuti tuleb arvestada võõrandamisega seotud kulude ehk pankrotimenetluse kuludega. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on anda võlgnikule võimalus oma võlad mõistlikult ümber kujundada ja vältida sellega pankrotimenetlust, mida koostatud kava võimaldab. 9.
45. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei leidis, et ühe nõude osas peaks olema võlausaldajaks Aktiva Portfolio AS. Sama nõude osas peaks olema kohtutäituri tasu määr 91,74% ja summas 610 eurot 99 senti, kuid kavas on märgitud vastavalt 94,78% ja 631 eurot 25 senti. Aktiva Finance Group OÜ nõude osas peaks kohtutäituri arvates olema kogunõude suurus 396 eurot, mitte 378 eurot ning seega võlausaldaja saadav summa 328 eurot 44 senti. 5 Usaldusisik ei nõustu kohtutäitur Oksana Kutšmei arvamusega, et nõude puhul summas 3680 eurot 82 senti võlausaldaja nimi peaks olema Aktiva Portfolio AS. Aktiva Portfolio AS on äriregistri andmetele kustutatud ja ühinenud Aktiva Finance Group OÜ-ga. Seetõttu on kavas märgitud võlausaldajaks Aktiva Finance Group OÜ. Samuti ei ole võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ oma vastuväites viidanud, et nimi kavas ekslik oleks. Usaldusisik nõustus kohtutäituri seisukohaga nõuete suuruste osas ja palus kohtul teha kavas muudatused (vt dtl-d 289–290). 9.
46. Võlausaldajad kohtutäitur Anne Böckler ja PlusPlus Capital AS tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta kava osas ei esitanud. Usaldusisik on kava võlausaldajatele edastanud
47. jaanuaril 2024 ning andnud tähtaja seisukoha esitamiseks (dtl 283). Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga.
48. Usaldusisiku arvates on ümberkujundamise kava täitmine reaalne ning sellega ei ole kahjustatud võlausaldajate huvisid. Seda kinnitab asjaolu, et enamus (71,43% võlausaldajatest ning 72,33% koguvõlga omavatest võlausaldajatest) võlausaldajatest on kavaga nõustunud (sh kõrvalnõuete vähendamise kui kava täitmise pikkuse osas). Kava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning arvestatud on nii võlgniku kui võlausaldajate õigustatud huvide ja õigustega.
49. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 1215 eurot xxxxxxxxxx-le, kelle kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 13 tundi 30 minutit (tunnitasuga 90 eurot). KOHTU PÕHJENDUSED
50. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
51. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule

§ 20

lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (

§ 24

lg 3).

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 26

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 6 Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud kolm võlausaldajat (PlusPlus Capital AS, OK Incure OÜ ja OÜ GS Core). Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vastuväiteid ümberkujundamiskavale ei esitanud, kuid täpsustas kohtutäituri tasu määrasid. Vastuväite on esitanud Aktiva Finance Group OÜ. Kohtutäitur Anne Böckler ja Bondora AS avaldusi ega seisukohti tähtaegselt ei esitanud, kuid usaldusisik on võlausaldajatele edastatud teatises

§ 24

lg 4 neljanda lause kohaselt märkinud, et tähtaegselt seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud viis võlausaldajat, s.o üle poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kellele nõuetega on ühtlasi esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult on täidetud

§ 26lg-s 2 sätestatud eeldused.

Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud

§ 20

lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid, kas kava alusel koheldakse ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (

§ 26

lg 2) ning kas esineb

§ 27lg-s 1 nimetatud aluseid.

13.

1. Kohus määras
2. märtsi
3. a määruses kava esitamise tähtajaks
4. mai 2023 ning pikendas seda tähtaega usaldusisiku taotlusel kuni
5. juunini
6. Usaldusisik esitas
7. novembril 2023 ettepaneku kava muutmiseks. Kohus kohustas usaldusisikut vastavalt usaldusisiku taotlusele esitama kava
8. jaanuaril
9. Usaldusisik esitas muudetud kava kohtule kinnitamiseks
10. jaanuaril 2024 (sh täpsustused Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei nõude osas). Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele saadetud teatise võlgade ümberkujundamisest (dtl 274), võlgniku kasupoja M. K. kinnituskirja tasuda kava täitmise perioodil igakuiselt 200 eurot usaldusisiku A. R. kontole hiljemalt iga kuu
11. kuupäevaks kava järgsete maksete teostamiseks (dtl 277), võlausaldajate seisukohad (dtl-d 271–274, 277–281) ja kokkuvõtte sellest ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse (dtl-d 284–293). Seega on usaldusisik esitanud kohtule mh

§ 24lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.

13.2. Kohtu arvates vastab kava

§ 20lg-s 1 sätestatud nõuetele.

13.2.1. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (

§ 20lg 1 p 1).

Võlgnikul on kohustusi seitsme võlausaldaja ees kokku 33 185 euro 19 sendi ulatuses, millest ümberkujundamisele kuuluvad põhivõlad on 7 25 275 eurot 66 senti. Kõrvalkulusid on vähendatud 50% ulatuses. Võlgnik tasub põhivõlad 100% ulatuses ja kõrvalkulud 50% ulatuses kuni 54 kuu jooksul. Võlgnik on seega taotlenud

§ 21

lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kõrvalnõuete vähendamise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. 13.2.2. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (

§ 20lg 1 p 2).

Võlgnik teeb esimese makse

1. aprillil 2024 (kohus kuulas kõnealuse kuupäeva osas võlgniku telefoni teel ära
2. märtsil 2024) ning kava täidetakse hiljemalt septembris
3. 13.2.
4. Võlgnikul tekkisid makseraskused seoses auto remondiks ja poja aitamiseks võetud laenudega. Võlgnik andis pojale raha laenu tasumiseks. Poeg varjas võlgniku eest võlausaldajatelt saadetud meeldetuletuskirju ning võlgnik sai võlgadest teada alles kohtutäituri vahendusel. Avaldaja on lesk ja elab koos kasupoja ning tema naisega. Võlgniku poeg on kinnitanud, et tasub igakuiselt 200 eurot usaldusisiku kontole kava järgsete maksete tasumiseks. Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (

§ 20lg 1 p 3).

Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Kava kohaselt on võlgniku sissetulekud 607 eurot (töövõimetoetus 558 eurot ja sotsiaaltoetus 49 eurot). Võlgnik tasub enda sissetulekutest igakuiselt 350 eurot, millele lisandub võlgniku poja poolt igakuiselt võlgade katteks makstav 200 eurot, kokku 550 eurot. Võlgnikuga koos elavad pereliikmed tagavad võlgnikule esmavajaliku. Menetluses hakkavad võlgnik ja võlgniku poeg tasuma igakuised makseid usaldusisiku kontole, et tagada kava täitmine ning usaldusisik maksab igakuiselt vastavalt kavale võlausaldajatele. Ühtlasi tagab see järelevalve kava täitmise üle. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt keskmiselt 534 euro ulatuses täita. Seeläbi on võlgnikul tõenäoliselt võimalik püsivat maksejõuetust vältida. 13.2.4. Usaldusisik on esitanud oma tasu kalkulatsiooni ja aruande tehtud ülesannete kohta (

§ 20lg 1 p 3).

13.3. Järgmisena kontrollib kohus

§ 26

lg 2 järgi, kas kava alusel koheldakse ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, ning kui koheldakse, siis kas mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 13.3.1. Võlgnik tasub kava alusel võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 25 275 eurot 66 senti, rahuldades kõikide võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses (100%) ja kõrvalnõuded 50% ulatuses. Kohtu arvates on kõiki kavaga hõlmatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud – kõigile 8 võlausaldajatele tasutakse põhinõuded täies ulatuses ja kõrvalnõuded 50% ulatuses. Seega puudub alus väita, et mõnda võlausaldajat on koheldud teistest halvemini. Võlausaldaja ei ole ka väitnud, nagu oleks teda kavas koheldud oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlausaldajad tugineb asjaolule, et nõude vähendamine sellises ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Samuti kuulub võlgnikule kaasomandis olev kinnistu, mille kogu väärtus on ligikaudu 60 000 eurot, mille võõrandamisel saab rahuldada enamus ulatuses võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et

§ 26

lg-eid 3 ja 4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga, üksnes siis, kui võlausaldajad kavaga ei nõustunud või nõustusid

§ 26lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses.

Praegusel juhul eelnimetatud eelduseid ei esine, kuna kavaga nõustusid üle poole võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult ei pea kohus praegusel juhul nn võlausaldajate huvide testi läbi viima, st võrdlema vastuväite esitanud võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ümberkujundamiskava alusel välja makstava summaga. Eeltoodule vaatamata kohus märgib, et võlausaldaja ei ole kava kohaselt oluliselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel. Võlausaldaja ei saa maksejõuetusmenetluses, ennekõike pankrotimenetluses nõuete tervikuna täitmist eeldada. Nõuete vähendamise ulatus ei ole seadusega piiratud, seda isegi juhul kui võlgnikule kuulub kinnisasi. Praegu on põhjendatud anda võlgnikule võimalus säilitada endale kuuluva kinnisasja kaasomandi osa, mis on lähikondse pere eluase, võttes arvesse, et võlausaldajate põhinõuded rahuldatakse täies ulatuses. Lisaks mõjutab kinnisasja reaalset müügihinda asjaolu, et tegu on kaasomandi osaga ning seejuures võib võlgnikule kuuluva vara müük kujuneda praegust üldist majanduslikku olukorda arvestades pikaajaliseks, mille tulemusena vara väärtus veelgi väheneb, samuti suurenevad võlausaldajate nõuded kõrvalnõuete näol ning kaasnevad pankrotimenetluse kulud. Ka ei ole võlgniku sissetulek ulatuses, mis võimaldaks täite- või pankrotimenetluses pöörata sellele sissenõude. Järelikult ei saa tõsikindlalt väita, et võlausaldaja saaks võlgniku pankroti korral nõude rahuldatud suuremas ulatuses (st koos kõrvalnõuetega) ja kiiremini. Ainuüksi võlausaldaja arvamus selleks alust ei anna. 13.4. Kohtu arvates puuduvad

§ 27lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.

13.4.1. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Võlgnikule kuulub küll varana ½ kinnisasjast ja sõiduk, kuid tegu ei ole kiiresti realiseeritava varaga. Lisaks on kinnisasi võlgniku õe pere eluasemeks, mida võlgnik soovib säilitada. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine

§ 27lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.

9 13.4.2. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (

§ 27lg 1 p 2; vt täpsemalt määruse põhjenduste p 13.2.3).

13.4.3. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (

§ 27lg 1 p-d 3 ja 4).

14. Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve.

§ 30

lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. 15. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (

§ 35lg 2).

Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (

§ 35lg 4).

16.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

§ 35

lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 22. maiks 2024 ning edaspidi iga aasta 22. maiks (teine aruanne 22. maiks 2025 jne) kuni kava täitmiseni, ning mille edastab usaldusisik kohtule. 17. Kohus lisab, et tühistab kava

§ 41lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 18. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1215 eurot (13 tunni 30 minuti eest tunnitasuga 90 eurot). 10 18.1.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 113 kohaselt on alates
3. jaanuarist 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega on usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 164 eurot. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 18.
4. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 90 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ka ei ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära.

Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 13 tunni 30 minuti ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on nõustunud üle poole võlausaldajatest. Võlgnik on kohtule

1. märtsil 2024 avaldanud, et nõustub usaldusisiku tasu suurusega. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1215 eurot. 18.
2. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina
3. veebruaril 2023,
4. märtsil 2023 ja
5. aprillil 2023 kokku 800 eurot. Usaldusisiku tasust (1215 eurot) tuleb 800 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel xxxxxxxxxx-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9) ning ülejäänud 415 eurot tuleb välja mõista võlgnikult xxxxxxxxxx-le.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 19.
2. Kohus jätab

§ 8

lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 11