← Eesti

3-23-1233/15

Obsah (8)§ 184§ 182§ 116§ 45§ 158§ 108§ 118§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-1233 Otsuse kuupäev 29. september 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Aivo Tarmiku kaebus Tartu Vangla 14. aprilli 2023. a käskki

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-23-1233 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vangla avavangla valvur Andres Orava
  2. märtsi
  3. a ettekande nr 2-23-1502 kohaselt nägi valvur bussipeatusest mööda sõites, kuidas kinnipeetav Aivo Tarmik teeb suitsu, kuigi avavanglast välja minnes tubakatooteid ega tuletikke kinnipeetavale ei väljastatud (dtl 30).
  4. A. Tarmik tõi
  5. märtsil 2023 antud selgitustes esile, et leidis hommikul kooli minnes bussipeatusest sigaretid ja tikutoosi ning kuna nende omanikku läheduses ei paistnud, siis ta võttis need ja suitsetas (dtl 32).
  6. Inspektor-kontaktisiku Toomas Ude
  7. märtsi
  8. a distsiplinaarmenetluse algatamise teate (dtl 36) järgselt esitas A. Tarmik
  9. märtsil 2023 täiendavad kirjalikud selgitused (dtl 34).
  10. Inspektor-kontaktisik T. Ude koostas
  11. aprillil 2023 distsiplinaarmenetluse protokolli nr 2-23/1-5/6 seoses väljaspool vanglat järelevalveta liikumise tingimuse rikkumisega (dtl-d 44-46).
  12. A. Tarmik andis
  13. aprillil 2023 distsiplinaarmenetluse protokollile omapoolsed selgitused, milles täiendavalt märkis, et keelatud ei ole väheväärtuslike asjade leidmine, maast korjamine, omandamine (dtl-d 42-43).
  14. Tartu Vangla
  15. aprilli
  16. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/8 tunnistati A. Tarmik süüdi Tartu Vangla
  17. jaanuari
  18. a käskkirja nr 6-1/71 p 6 ja sellest tulenevalt Tartu Vangla avavangla kodukorra p 17.5.4.6 nõuete rikkumises ning määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus. Täpsemalt seisnes rikkumine selles, et A. Tarmik omandas
  19. märtsil 2023 bussipeatusest mittelubatud viisil sigareti ja tikutoosi (dtl-d 14-16).
  20. A. Tarmik esitas
  21. aprillil 2023 Tartu Vangla
  22. aprilli
  23. a käskkirja nr 2-23/1-3/8 peale vaide nr 1-11/77-1 (dtl-d 18-19).
  24. Tartu Vangla jättis
  25. mai
  26. a vaideotsusega nr 1-11/101-1 A. Tarmiku
  27. aprilli
  28. a vaide rahuldamata (dtl-d 20-21). Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Tartu Vangla avavangla kodukorra p 17.5.4.6 kohaselt on väljaspool vangla territooriumi töötavatele/õppivatele kinnipeetavatele keelatud omada/omandada kolmandatelt isikutelt mistahes esemeid/aineid. Valvuri ettekandest nähtuvalt viibis vaide esitaja
  29. märtsil 2023 kella 8.40 ajal kooli liikumisel bussipeatuses Turu ring, kus viimane suitsetas. 2) Valvuri ettekandest nähtuvalt sigarette ja tikutoosi vaide esitajale kooli minnes kaasa ei antud. Seega vaide esitaja oli sigareti ja tikud omandanud mittelubatud viisil, siinkohal ei ole oluline, kuidas ta sigareti ja tikutoosi võis hankida. Selline esemete/ainete hankimisviis järelevalveta väljapool vanglat liikumisel ei ole vaide esitajale lubatud.
  30. A. Tarmik esitas
  31. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
  32. aprilli
  33. a käskkirja nr 2-23/1-3/8 ja
  34. mai
  35. a vaideotsuse nr 1‑11/101-1 tühistamiseks (dtl-d 1-4). Koos kaebusega esitas A. Tarmik taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl-d 5-7). 2 3-23-1233
  36. Tartu Halduskohus vabastas
  37. juuni
  38. a määrusega A. Tarmiku kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis A. Tarmiku kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d 24-25).
  39. Tartu Vangla esitas
  40. juulil 2023 vastuse kaebusele (dtl-d 48-50).
  41. Kaebaja esitas
  42. septembril 2023 täiendavad seisukohad (dtl-d 60-61). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  43. Kaebaja nõuab esitatud kaebuses Tartu Vangla
  44. aprilli
  45. a käskkirja nr 2-23/1-3/8 ja
  46. mai
  47. a vaideotsuse nr 1‑11/101-1 tühistamist, seejuures rõhutades, et ei pea vajalikuks korrata kõike varasemalt kaebaja poolt distsiplinaar- ja vaidemenetluse käigus selgitatut, kaebaja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada. Kaebaja lisas esitatud kaebuses järgmist. 1) Kaebaja leidis avavangla osakonnast kooli minnes bussipeatuse pingilt sinna jäetud, kaotatud või unustatud sigaretid ja tikud. Kuna kedagi läheduses ei olnud ja leitud vallasvara oli väheväärtuslik, siis otsustas kaebaja leiu omastada politseisse pöördumata ning kaebaja suitsetas sigaretid ära. 2) Kaotatud, hüljatud või ära visatud ese on vallasasi ehk omanikuta asi ja seda ei saa enam omistada kolmanda isiku varaks. Sellise eseme leidmise järel kuulub see täieõiguslikult leidjale. Kaebajale teadaolevalt ei keela Tartu Vangla avavangla kodukord ega muu kaebajale teada olev õigusakt kaebajal väljaspool vanglat esemete või ainete leidmisel nende endale võtmist.
  48. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla jääb
  49. mai
  50. a vaideotsuses nr 1-11/101-1 toodud seisukohtade juurde ning palub neid käsitleda vastuväidetena kaebusele. Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõtvalt järgmist. 1) Vastustaja hinnangul ei eelda vaidlusalune kodukorra norm seda, et oleks vahetult tõendatud fakt, et kolmas isik annab kinnipeetavale asju üle. Selliste olukordade tuvastamine oleks vangla jaoks keeruline, kui mitte võimatu, sest väljaspool avavanglat töötamise või õppimise ajal ei viibi kinnipeetavad vanglaametnike pideva järelevalve all. On ilmselge, et suitsud ja tikutoosi tops said bussipeatusesse jääda või sattuda üksnes kolmanda inimese tegevuse tulemusena, sest A. Tarmikule suitsetamistarbeid avavanglast väljudes ei väljastatud. Seega omandas kaebaja kellelegi teisele kuuluvad asjad ning pani seeläbi toime kodukorra punkti 17.5.4.6 rikkumise. 2) Kodukorra punkti 17.5.4.6 alusel on keelatud kolmandatelt isikutelt mis tahes esemete omandamine vaatamata nende väärtusele. Asjade väärtuse järgi eristamine ei võimaldaks saavutada ka normi kaugemaleulatuvat eesmärki, milleks on vangla julgeoleku tagamine. Vangla julgeoleku seisukohalt on äärmiselt oluline, et vangla omaks ülevaadet asjadest, mis kinnipeetaval on, milliste asjadega kinnipeetav avavanglast lahkub ja millistega ta vanglasse naaseb. Kinnipeetavad puutuvad nii koolis kui ka tööl olles kokku erinevate esemete ja ainetega, mis võivad vanglakeskkonda sattudes kujutada endast ohtu nii teistele kinnipeetavatele kui ka vanglaametnikele. Kui kinnipeetav omandab väljaspool vanglat viibides esemeid või asju, mis tegelikult temale ei kuulu, ja naaseb nendega vanglasse selliselt, et ametnikud neid ei avasta, kujutab see endast selget ohtu vangla julgeolekule. Teatud juhtudel 3 3-23-1233 võivad väheväärtuslikud asjad kujutada endast vangla julgeolekule palju suuremat ohtu kui väärtuslikud esemed. 3) Kodukorra punkt 17.5.4.6 on piisavalt selge ja konkreetne. Normis on selgelt kirjas, kelle suhtes antud keeld kehtib, ning milline on kinnipeetava jaoks keelatud tegevus. Kaebaja ei saa eeldada, et vangla koondab normi sõnastusse kokku kõikvõimalikud viisid, mil teel kinnipeetaval on võimalik vanglast väljaspool viibides asju omandada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  51. Kohtu menetluses on kaebaja nõuded Tartu Vangla
  52. aprilli
  53. a käskkirja nr 2-23/1-3/8 ja
  54. mai
  55. a vaideotsuse nr 1‑11/101-1 tühistamiseks. Vaidlusaluse käskkirjaga karistas vangla kaebajat Tartu Vangla avavangla kodukorra p 17.5.4.6 rikkumise eest ning määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse. Vaidlusaluse vaideotsusega jäeti kaebaja vaie eelmainitud käskkirja peale rahuldamata.
  56. Kohus on seisukohal, et A. Tarmiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, lähtunud karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Kaebajale on menetluse käigus nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus ning menetluse käigus ei ole tehtud selliseid menetlusvigu, mis saanuksid mõjutada vaidlustatud käskkirja sisu. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega neid üle kordamata, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
  57. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust.

  1. Seega saab kohus Tartu Vangla
  2. aprilli
  3. a käskkirja nr 2-23/1-3/8 peale esitatud kaebuse puhul hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
  4. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat selle eest, et ta omandas
  5. märtsil 2023 kooli minnes bussipeatusest sinna jäetud sigareti ja tikutoosi. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja leidis bussipeatusest eelmainitud esemed, ühtegi isikut läheduses ei viibinud ning kaebaja suitsetas leitud sigareti ära. Asjas on vaidlus ennekõike selles, kas kaebaja käitus süüliselt või mitte. 4 3-23-1233
  6. Vangistusseaduse (VangS) § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral, sättes ei ole täpsustatud süü vormi. Distsiplinaarkorras on karistatav seega nii tahtluse (õigusvastaste tagajärgede soovimine) kui ka hooletusega (vajaliku hoole järgimata jätmine) toime pandud süütegu. Seda on korduvalt selgitatud ka kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 11; Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-20-322, 3-18-1660, 3-17-2248).
  7. Tartu Vangla
  8. jaanuari
  9. a käskkirja nr 6-1/71 p-ga 6 kohustati kaebajat kui avavangla kinnipeetavat järgima Tartu Vangla avavangla kodukorra punkidest 17.4 ja 17.5 tulenevaid erinõudeid väljaspool vanglat õppivatele kinnipeetavatele (dtl-d 38-40). Tartu Vangla avavangla kodukorra p 17.5.4.6 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omada/omandada kolmandatelt isikutelt mistahes esemeid/aineid (va tööandja poolt töötamiseks antud riided ja töövahendid).
  10. Kaebaja on põhjendanud, et leitud sigareti ja tikkude puhul oli tegemist väheväärtsulike esemetega, mille omandamine ei olnud keelatud, leitud esemete puhul ei olnud enam tegemist kolmandale isikule kuuluva varaga ning leid kuuluks kaebajale.
  11. Esmalt märgib kohus, et Tartu Vangla avavangla kodukord ega ka asjaõigusseadus (AÕS), mis reguleerib leiuga seonduvalt, ei näe ette, et olukorras, kus isik leiab väheväärtsusliku eseme, ning selle omanik ei ole isikule teada, on leidjal õigus leitud asi koheselt omandada. Ka ei näe AÕS sätted ette, et leitud eseme puhul ei kuulu see enam eseme kaotanud isikule. Nimelt sätestab AÕS § 100 lg 1 ja 2 tähtajad (üks aasta arvates leiust teatamisest või selle hoiulevõtmisest), mil leidja omandab leitud asja. Enne seda ei ole asja leidnud isikul võimalik leidu omandada ning see kuulub asja kaotanud isikule.
  12. Praegusel juhul ei ole teada, kas keegi jättis sigaretid ja tikutoosi tahtlikult bussipeatusesse või nende omanik lihtsalt unustas need sinna. Kuigi distsiplinaarmenetluse läbiviimisel kehtib haldusorgani uurimisprintsiibist tulenev tõendamise kohustus, sätestab AÕS § 90 lg 1 teisalt üleüldise vallasasja valdaja omandi eelduse, millest tuleb kohtu hinnangul lähtuda ka praeguse asja lahendamisel: vallasasja valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
  13. Kuivõrd kaebaja on ka ise kinnitanud, et omastas koheselt leitud esemed, suitsetades leitud sigareti ära, ei ole kaebaja kummutanud valdaja omandi eeldust. Kuna kolmandale isikule kuuluvate esemete enda valdusesse võtmise ja nende ära tarvitamisega omandas kaebaja mainitud esemed ning Tartu Vangla avavangla kodukorra p 17.5.4.6 ei näe ette, et teokoosseisu täitmiseks peab kolmas isik vahetult asja üle andma kinnipeetavale ja/või olema peab kokkulepe omandi üleandmise kohta, leiab kohus, et ka praegusel juhul, omandades kolmanda isiku vara ilma kolmanda isiku juuresolekuta, ilma asja vahetult üle andmata ja ilma kaebajale suunatud tahteavaldust tegemata on kaebaja omandanud kolmandalt isikult asja ning on sellega rikkunud Tartu Vangla avavangla kodukorra p-s 17.5.4.6 sätestatut. Poleks mõeldav, et vangla ei saa lähtuda valdaja omandi eeldusest kinnipeetavate kontrollimisel ja sanktsioneerimisel. Sel juhul võiks iga kinnipeetav alati väita, et kinnipeetava juures olevad esemed või tema poolt ära tarvitatud asjad kuuluvad kellelegi teisele ning vanglas korra ja julgeoleku tagamine muutuks võimatuks.
  14. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebaja distsiplinaarmenetluse protokollis ja käskkirjas kirjeldatud tegevus sigareti ja tikutoosi leidmisel ning sigareti ära tarvitamisel vastas distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olnud süüteokoosseisule (kolmandalt isikult eseme 5 3-23-1233 omandamine). Kaebajal kui avavangla kinnipeetaval on Tartu Vangla
  15. jaanuari
  16. a käskkirja nr 6-1/71 p-st 6 ja Tartu Vangla avavangla kodukorra p-st 17.5.4.6 tulenevalt keelatud väljaspool vanglat, sh kooli minnes omandada (sh võtta enda valdusesse ja tarvitada) mistahes esemeid/aineid sõltumata nende omaniku kohalolekust või puudumisest ning asjade/ainete väärtusest.
  17. Et asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja tutvunud Tartu Vangla
  18. jaanuari
  19. a käskkirjaga nr 6-1/71 samal päeval ning kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on teadlik Tartu Vangla avavangla kodukorrast, sh Tartu Vangla avavangla kodukorra p-st 17.5, leiab kohus, et kaebajale oli
  20. märtsil 2023 teada Tartu Vangla
  21. jaanuari
  22. a käskkirja nr 6-1/71 p-st 6 ja Tartu Vangla avavangla kodukorra p-st 17.5.4.6 tulenev kohustus mitte omandada väljaspool vangla territooriumi olles asju või aineid. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja pani etteheidetava teo toime vähemalt hooletusest. Isegi kui kaebaja väidab, et ta ei saanud aru kodukorra sättest, siis normi mittetundmine ei välista süüd (tahtlust ega hooletust). Seega on kaebaja süüliselt toime pannud Tartu Vangla avavangla kodukorra p 17.5.4.6 rikkumise.
  23. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke.
  24. Vangla karistas kaebajat kõige leebema karistusliigiga, s.o noomitusega põhjendades, et vangla ei saa jätta reageerimata üleastumistele, kus kinnipeetav oma äranägemisel tegutseb liikumisel järelevalveta väljapool vanglat, leides, et pole midagi õigusvastast toime pannud, mistõttu on kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel üldpreventiivne eesmärk. Lisaks tõi vastustaja esile põhjendused, miks ei ole asjakohased muude distsiplinaarkaristuste liikide määramised, ning võttis arvesse ka
  25. oktoobri
  26. a distsiplinaarkaristust, mis määrati kaebajale viisakuse kohustuse rikkumise eest (dt-d 55-58). Kohtu hinnangul ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleks noomitus ebaproportsionaalne karistus.
  27. Muuhulgas ei esine käskkirjas selliseid menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja ning distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi ning antud võimalus asjakohaste dokumentidega tutvumiseks, lisaks antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on ka teinud. Seega on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele.
  28. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla
  29. aprilli
  30. a käskkiri nr 2-23/1-3/8 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti ning vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata (vt

§ 45lg 4), siis jääb rahuldamata ka kaebaja nõue Tartu Vangla 11.

mai 2023. a vaideotsuse nr 1‑11/101-1 tühistamiseks. 32.

§ 158

lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele 6 3-23-1233 kuulunud riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 13. juuni 2023. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (

§ 109lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.