Obsah (9)

§ 390§ 178§ 429§ 432§ 386§ 173§ 168§ 162§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-22-7514 Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2024, Pärnu Tsiviilasi E.K. hagiavaldus J.T., E.T. ja S.R. vastu testamendi tühis

§ 390lg 1, § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.K. (hageja) esitas 19.05.2022 kohtule hagiavalduse J.T. (kostja I), E.T. (kostja II) ja S.R. (kostja III) vastu E.-R.-E.T. (pärandaja) 05.10.2021 testamendi tühisuse tuvastamiseks. Alternatiivselt palus hageja tuvastada testamendi osalise tühisuse. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus peatada Pärnu notar Anne Kaldvee menetluses oleva Tsiviilasi nr 2-22-7514 pärimismenetluse. Kohtu nõudel esitas hageja 25.05.2022 täpsustatud hagi. Hagiavalduse kohaselt pärandaja suri xxxxxxxxxxx ning pärandaja vallasasjad jagati hageja ja kostjate vahel 05.03.
2. Ametlikes Teadaannetes avaldati 29.04.2022 pärimismenetluse teade. Pärandaja 05.10.2021 koduse testamendi kohaselt pärandas oma maja kostjale I 60%, kostjale II 20 % ja kostjale III 20% suuruses. Hageja seab 05.10.2021 testamendi õigsuse kahtluse alla. Kahtlust äratab viimane lause testamendis „panga arve jääb poja korraldada“ ja peale nimetatud teksti omakäelise allkirja ning peale kuupäeva „5.okt 2021“ allkirja osas. Hageja esitas taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks, sest testament ei pruugi olla pärandaja poolt omakäeliselt koostatud ja allkirjastatud.
3. Kohus 27.05.2022 võttis hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse menetlusse ning rahuldas hagi tagamise avalduse. Kohus peatas Pärnu notar Anne Kaldvee menetluses oleva E.-R.-E.T. (T., isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxxx) pärimisasjas ametitoimingute tegemise kuni tsiviilasjas 2-22-7514 lõpplahendi jõustumiseni.
4. Kostjad esitasid 13.06.2022 kohtule vastuse, milles nad hageja nõuet ei tunnistanud ning palusid jätta hagiavalduse rahuldamata. Muuhulgas vaidlesid kostjad vastu käekirjaekspertiisi tegemisele.
5. Pooled jäid 18.10.2024 toimunud eelistungil oma seisukohtade juurde ning kohus rahuldas hageja taotluse käekirjaekspertiisi tegemiseks. 26.02.2024 esitatud eksperdiarvamuse kohaselt on 05.10.2021 koduse testamendi käsikirjaline tekst kirjutanud kogu ulatuses pärandaja poolt ning kaks allkirja on kirjutanud väga tõenäoliselt pärandaja.
6. Hageja esitas 08.03.2024 kohtule avalduse hagist loobumiseks, milles palub menetluse lõpetada, hagi tagamine tühistada ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostjad 15.03.2024 nõustusid hageja taotlusega hagist loobumise ja hagi tagamise tühistamise osas ning taotlesid menetluskulude väljamõistmist hagejalt kokku summas 4950 eurot. Hageja 07.04.2024 vastuses leiab, et kostjate menetluskulud on ülepaisutatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429

lg 1).

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu, kuivõrd ei esine

§ 429lg-s 4 sätestatud keeldumise aluseid ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

7.

§ 386

lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Käesolevas asjas kohus 27.05.2022 määrusega hagi tagamise abinõuna peatas Pärnu notar Anne Kaldvee menetluses oleva E.-R.-E.T. pärimisasjas ametitoimingute tegemise kuni tsiviilasjas 2-22-7514 lõpplahendi jõustumiseni. Kuna menetlus tsiviilasjas lõpetatakse, tuleb hagi tagamine tühistada. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, kannab hageja menetluskulud kostja. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks

§ 168

lg 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh

§ 162lg 4 (vt Riigikohtu 18.

2 Tsiviilasi nr 2-22-7514 novembri

1. a määrus tsiviilasjas 2-20-5007, p 15, Riigikohtu
2. jaanuari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9).
4. Hagist loobumise avaldusest ei nähtu, et loobumise avaldus oleks esitatud põhjusel, et kostjad on hageja nõuded rahuldanud. Hagist loobumise avaldus on esitatud põhjusel, et käekirjaekspertiisi tulemusest nähtuvalt on testamendi tühistamise alus ära langenud. Hageja on hagis (I kd tl 3, p 1.5.) heitnud kostjale I ette, et kostja I ei olnud nõus tegema kohtuväliselt koduse testamendi suhtes käekirjaekspertiisi. Kostjad ei vaidle hageja väitele selgelt vastu, vaid osundavad, et kostjal I puudus kohustus anda hagejale testamendi originaaleksemplari (I kd tl 114, p 5.1.). Käekirjaekspertiisile vaidlesid kostjad vastu nii vastuses hagile (I kd tl 115-116, pd 5.4-5.7), kui ka eelistungina korraldaval kohtuistungil (I kd tl 144).
5. Menetluses esitatud asjaolusid ja vastuväiteid arvestades, ei ole kohtule usutav kostjate väide, et hageja ei ole eelnevalt kohtuvälist lahendust otsinud (II kd tl 73). Kuna hageja pärast käekirjaekspertiisi vastuse saamist hagist loobus, on usutav, et kohtuvälise ekspertiisi tegemise korral ei oleks hageja kohtusse pöördunud. Märgitust tulenevalt on õiglane jätta

§ 162lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

11. Kohtutoimiku andmetel on hageja 19.05.2022 tasunud hagilt riigilõivu 490 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tasutud riigilõivust pool tagastatakse kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

Seega tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule nõuetekohane avaldus hiljemalt 31.12.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3