KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2024, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-42 (23231551324; 23231753683) Kohtukoosseis kohtunik Lea Pähkel Kohtui

§ 121

lg 2 p 2, 3; § 263 lg 1 p 1; § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Helen Prins Süüdistatav Dmitri Kotov; isikukood: 38912230278; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; elukoht: xx, viibib vahi all Tallinna vanglas (aadressil Linnaaru, Linnu tee 5, Lagedi, 75303 Harju maakond); varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: - 16.04.2019 Harju Maakohtu otsusega asjas nr 119-2029 karistatud

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 eest vangistusega 2 aastat 2 kuud- karistus täidetud 27.01.2021; - 21.12.2021 Harju Maakohtu otsusega nr 1-218100 karistatud

§ 121

lg 1 ja

§ 199

lg 2 p 9 eest vangistusega 1 aasta 6 kuud- karistus täidetud 12.04.2023; väärteokorras karistatud 1-l korral Kaitsja Marika Suurpere (määratud korras) Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 313, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Dmitri Kotov

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 2. Tunnistada Dmitri Kotov

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 10 kuud vangistust. 3. Tunnistada Dmitri Kotov

§ 199

lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. 4.

§ 64lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristusena 2 aastat 6 kuud vangistust. 5. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Dmitri Kotovile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Dmitri Kotovi eelvangistuses viibimise aeg 05.06.2023-05.08.2023, s.o kokku 2 kuud ning mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 7.

§ 68lg 1 järgi lugeda karistuse kandmise alguseks 25.12.2023.

1. Dmitri Kotovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.
2. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 3 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Dmitri Kotovilt menetluskulu sundraha 1230 eurot ja osaliselt kaitsjatasu, s.o summas 573,24 eurot, s.o kokku menetluskulud summas 1803,24 eurot. Kaitsjatasu (kaitsja sõidukulud ja kohtueelses menetluses kokkuleppe menetluses osalemise tasu) kogusummas 356,47 eurot jätta riigi kanda.
3. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Dmitri Kotovil menetluskulu kokku summas 1803,24 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Dmitri Kotov, 1-24-42, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanutele ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav etoimiku kaudu hiljemalt 05.04.
5. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
6. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav e-toimiku kaudu hiljemalt 05.04.
7. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 30 2

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi sätestatud kuriteo.

Dmitri Kotovit süüdistatakse selles, et tema 05.06.2023 kella 08.49 paiku, viibides avalikus kohas, s.t Tallinnas, xxx bussiterminaali sissepääsu juures, kus viibisid kõrvalised isikud, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, aga samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada./ ning Korrakaitseseaduse § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk./, aga nimelt, 05.06.2023 kella 08.49 paiku, viibides avalikus kohas, s.t Tallinnas, xxx bussiterminaali sissepääsu juures, verbaalse konflikti käigus abikaasa N Kga, tuli talle kallale, lüües teda vähemalt kaks korda rusikaga näkku. Seejärel Dmitri Kotov haaras N Kt käega kaelast kinni ja kriimustas, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile kehavigastusi: turse ja punetuse parema põse piirkonnas, marrastusi ja punetuse kaela piirkonnas. Oma tegevusega pani Dmitri Kotov toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Dmitri Kotovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt ja keda on selle eest karistatud 21.12.2021 Harju Maakohtu otsusega nr 1-21-8100 muuhulgas

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning millise karistuse kandmiselt vabanes 12.04.2023, uuesti 17.11.2023 kella 15.34 ajal Tallinnas xxx asuvas xxx AS-le kuuluvas xxx, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 11 piimašokolaadi 300g maksumusega 4,99 eurot/tk, kogumaksumusega 54,89 eurot, 8 šokolaadi Kalevipoeg maksumusega 4,99 eurot/tk, kogumaksumusega 39,92 eurot, 8 piimašokolaadi Linda maksumusega 4,99 eurot/tk, 3

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUISTUNGIL ESITATUD JA UURITUD TÕENDID

1. Kohus uuris alljärgnevaid tõendeid: - asitõendi vaatlusprotokoll häirekeskuse kõnesalvestistest koos tõlkega (kd I tlk 2-5); - asitõendi vaatlusprotokoll politsei 04.06.2023 rinnakaamera salvestise kohta (kd I tlk 6-7); - asitõendi vaatlusprotokoll politsei 05.06.2023 rinnakaamera salvestiste kohta (kd I tlk 8-9); - asitõendi vaatlusprotokoll kaamera salvestise kohta aadressil Viru väljak 6 kuupäeval 05.06.2023 (kd I tlk 10-25); - kannatanu N K ütlused (I kd tlk 28-31; kd I tlk 41-43); - kannatanu N K läbivaatuse protokoll 05.06.2023 koos fototabeliga (kd I tlk 32-40); - kiirabikaart N K kohta 04.06.2023 (kd I tlk 50-51); - kannatanu N K ütlused (kd I tlk 55-60); - kannatanu N K läbivaatuse protokoll 05.06.2023 koos fototabeliga (kd I tlk 61-71); - kiirabikaart N K kohta 04.06.2023 (kd I tlk 78-79); - tunnistaja D N 05.06.2023 ütlused (kd I tlk 80); - tunnistaja I Š 05.06.2023 ütlused (kd I tlk 81-83); - kahtlustatava Dmitri Kotovi kinnipidamise protokoll 05.06.2023 (kd I tlk 88-91); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kd I tlk 97); - kahtlustatava 06.06.2023 ütlused (kd I tlk 99-102); - xxx AS avaldus ja õigusvastase teo toimepanemise akt (kd II tlk 1, 2); - Tunnistaja E J K ütlused (kd II tlk 3); - Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokoll fototabeliga ja salvestus DVDl (kd II tlk 5-8); - Dmitri Kotovi ütlused (kd II tlk 13-15) Iseloomustav materjal: - kahtlustatava karistusregistri väljavõte (kd II tlk 16); - keskmise päevasissetuleku väljavõte (kd I tlk 118); - väljavõte kohtuotsuse nr 1-21-8100 kohta (tlk 120-124); - vahistamistaotlused ja kohtumäärused (kd I tlk 107-114; kd I 179-186) - 21.12.2021 Harju Maakohtu otsus kohtuasjas nr 1-21-8100 ja 31.08.2022 määrus (kd II tlk 23-26, 27-28). PROKURÖRI SEISUKOHT JA TAOTLUS
2. Prokuröri hinnangul on Dmitri Kotovile süüksarvatud teod

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi;

§ 263

lg 1 p 1 järgi;

§ 199lg 2 p 9-§ 25 lg 2 tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. 4

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi süüdi ning tema karistamist 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega; Dmitri Kotovi süüditunnistamist

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning tema karistamist 10 kuu pikkuse vangistusega; Dmitri Kotovi süüditunnistamist

§ 199

lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ning tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus ükskikaristuse suurendamise teel ning mõista karistuseks Dmitri Kotovile 2 aastat 6 kuud vangistust. Arvestades lühimenetluse sätteid, arvata karistusest maha 1/3 ning mõista Dmitri Kotovile karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg 05.06.2023-05.08.2023, s.o kokku 2 kuud ning mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 järgi lugeda karistuse kandmise alguseks 25.12.2023.

Palub Dmitri Kotovilt välja mõista menetluskulud, s.o kaitsjatasu ja sundraha. KANNATANU SEISUKOHT

1. Kannatanu N K selgitas, et neil oli Dmitriga lihtsalt konflikt, kuid Dmitri ei tahtnud nii teha. Palub anda Dmitrile võimaluse. Mingit pretensiooni tal Dmitri vastu ei ole. SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT
2. Dmitri Kotov teatas, et on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi kõigis kuritegudes ning kahetseb toimepandut. Nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Palub võimalust tingimisi vangistuseks, et saaks sõita rehabilitatsioonikeskusesse. On varem ainult kahel korral saanud tingimisi vangistuse, pidevalt on talle määratud reaalne vangistus. Selgitas lisaks, et kohtusse ta jättis eelnevalt ilmumata, kuid palub arvestada, et ta helistas kohtusse, jättis helistamata ainult ühel korral. KAITSJA SEISUKOHT JA TAOTLUS
3. Kaitsja hinnangul on kõik süüdistused põhjendatud ja tõendamist leidnud. Valu tekitamise kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise episoodis sõlmiti prokuratuuris 05.06.2023 kokkulepe, mille kohaselt lepiti kokku vangistus 2 aastat ja kohustati reaalselt kandma 2 kuud, mille ta ka ära kandis. Ülejäänud vangisus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et isik ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel uut kuritegu ning tal tuli täita kontrollnõudeid. Prokurör oli sel korral seisukohal, et isik on võimeline alluma kriminaalhooldusele. Kahetsusväärselt jäi see kokkulepe kohaldamata, kuna isikul ei olnud võimalik kohtusse tulla. Oma haigestumisest teatas Kotov telefoniteel. Käesolevaks ajaks on kannatanu ja süüdistatava suhted väga head, nad on juba ammu leppinud. Varguse katse episoodi osas märkis, et isik on oma teo üles tunnistanud ja väljendanud samuti kahetsust. Kauba väärtus oli 264, 40 eurot, seega ei olnud tegemist suure summaga. Samuti ka mitte ohtliku kuriteoga. Tegemist oli kuriteo katsega ning kaup tagastati poele. Karistuse osas märkis, et tähtajaline vangistus ei ole otstarbekas, kannatanu ja süüdistatav on juba ammu leppinud. Leiab, et tema kaitsealusele tuleks määrata tingimuslik vangistus ning Kotov allutada kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldusel olles saab tema kaitsealune tuge, isik on avaldanud soovi ravile minna ja seeläbi oma alkoholisõltuvusest vabaneda. Vanglas olles on ta osalenud sotsiaalprogrammides, kuid nendest abi pole olnud. Tema kaitsealusele pole vanglas tagatud psühhiaatri ega ka psühholoogi teenust. Teise alternatiivina palus jätta vangistus kohaldamata osaliselt. Kui aga tingimisi vangistus ei ole üldse võimalik kohaldada, siis mõista tema kaitsealusele võimalikult kerge karistus. 5

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi (I),

§ 263

lg 1 p 1 järgi (II),

§ 199lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi (III).

Seejärel mõistab karistuse (IV) ning lahendab menetluskuludega seonduvad küsimused (V).

1. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 312 p 1,2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. (I)
2. Dmitri Kotov süüdistuses

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

9.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest.

1. Süüdistuse kohaselt heidetakse Dmitri Kotovile ette, et tema, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 04.06.2023 umbes kella 00.20 paiku, viibides korteris xxx, lõi oma abikaasat N Kt parema ja vasaku lahtise käega umbes 5 korda parema ja vasaku põsepiirkonda ning mitu korda parema käe rusikaga näo-, pea- ja kehapiirkonda. Samuti lõi ta N K ema N Kt, kes vahele läks, rusikaga näkku 3-4 korda vasaku põse piirkonda ja 2 korda selga. Dmitri Kotov lükkas parema ja vasaku käega N Kt kehapiirkonda nii kõvasti, et N K kukkus diivani peale. Ta haaras N Kl kätega jalgadest kinni ja hakkas tema jalgu väänama ning lõi mitu korda parema ja vasaku käe rusikatega kehapiirkonda. Seejärel lõi ta mitu korda parema ja vasaku jalaga N Kt keha- ja näopiirkonda ja lõi N Kt ühe korra rusikaga vastu vasakut põske.
2. Dmitri Kotov jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses on Dmitri Kotov andnud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas ütluseid (kd I tlk 99-102), mille kohaselt ta tunnistab, et on toimepannud antud kuriteo. Selgitab, et N K on tema abikaasa. 03.06.2023 läks ta koos abikaasaga oma ämmale, kelle nimi on N K, külla. Nad kõik olid alkoholijoobes ning tal tekkis Nga konflikt. N K hakkas aga seda konflikti kommenteerima. Ühel hetkel N karjus ta peale ning võttis kööginoa. Ta võttis Nlt noa ning lõi mitu korda Nlae käega näkku. Mäletab, et N tuli seljatagant tema juurde ning ta lükkas N eemale. Seda ei mäleta, kas ta lõi Nt. 12. Kannatanu N K on andnud ütluseid (kd I lk 41-43), mille kohaselt tarvitas ta 03.06.2023 koos oma abikaasa Dmitri Kotoviga alkoholi. Kella 23.00-00.00 ajal läksid nad tema ema N K juurde. Nad olid purjus ning ühel hetkel hakkas Dmitri tüli norima ning ta ütles Dmitrile, et soovib temast lahku minna. Dmitri aga ägestus selle peale ning lõi parema ja vasaku käega talle 5 korda vastu põsepiirkonda. Ta tundis toimunust valu. Seejärel lükkas Dmitri teda kehapiirkonda ning lõi parema käe rusikaga näo;-pea;- ja kehapiirkonda. Tema ema nägi seda pealt ning tuli vahele, kuid Dmitri hakkas tema peale karjuma ning lükkas tema ema nii kõvasti, et ema kukkus voodi peale. Ta jooksis kööki, võttis sealt noa ning karjus Dmitrile, et ta ei tuleks tema juurde. Dmitri võttis temalt noa, viskas põrandale ning lükkas teda kehapiirkonda nii kõvasti, et ta kukkus diivanile. Dmitri haaras kätega tema jalgadest ning hakkas neid väänama ning lõi teda rusikatega kehapiirkonda. Dmitri lõi teda mitmeid kordi ning ta tundis toimunust füüsilist valu. Kutsus kohale politsei. 6

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. 23. Riigikohus lahendis nr 1-19-5146/52 punktis 8 ja punktis 9 on märkinud korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (

§ 24

lg 1).

§ 121

lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-72-16, p 9). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost. Korduvus tähendab

§ 121

lg 2 p 3 mõistes mistahes varem toime pandud tahtliku kuriteoga kehalise väärkohtlemise koosseisu täitmist. Kuna see on toimepanija isikut iseloomustav tunnus, pole seejuures oluline, kas ta on varem realiseerinud ainult kehalise väärkohtlemise koosseisu (

§ 121

) või mõne muu süüteo, mis hõlmab kehalist väärkohtlemist, aga lisab sellele ühe või mitu tunnust. Võttes arvesse asjaolu, et Dmitri Kotovit on varasemalt kriminaalkorras karistatud

§ 121

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimpanemise eest (vt kd II tlk 16) ning käesoleval ajal on ta toime pannud kehalise väärkohtlemise kahe kannatanu suhtes, siis on temale etteheidetud teo toimepanemine korduvalt õige. 24.

§ 121ei määratle otseselt lähisuhte mõistet.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et

§ 121

kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted (554 SE, Riigikogu XII koosseis). Märgitule on juhitud tähelepanu Riigikohtu lahendis nr 1-19-

1. Samas lahendis on asunud Riigikohus seisukohale, et lähisuhte tuvastamisel ei saa piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Käesolevas asjas ei ole tekkinud vaidlust süüdistatava ja kannatanu abielus olemise osas. Kõik osapooled on kinnitanud, et teo toimepanemise hetkel olid kannatanu N K ja süüdistatav Dmitri Kotov abielus ning nad elasid koos. Kannatanu ja süüdistatav olid abiellunud sündmusest ca 1,5 kuud tagasi, s.o ajal, mil Dmitri Kotov viibis vanglas.
2. Järgmisena hindab kohus süüdistatava tegevuses

§ 121lg 2 p.p 2, 3 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuse esinemist.

Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanute N K ja N K ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime otsese tahtlusega. Süüdistataval ei olnud eelnevalt kavatsust kannatanuid lüüa, kuid alkoholi joobes konflikti käigus ta tegi seda. Dmitri Kotov tekitades kannatanutele korduvalt löökidega vastu nägu, lisaks N Kle vastu selga löömisega valu ning kehavigastused. Eeltooduga on kohus 8

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. (II)
3. Dmitri Kotov süüdistuses

§ 263lg 1 p 1 järgi.

28.

§ 263

lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga.

1. Süüdistuse kohaselt heidetakse Dmiri Kotovile ette seda, et viibides 05.06.2023 kella 08.49 ajal, avalikus kohas, s.t Tallinnas, xxx bussiterminaali sissepääsu juures, läks kallale oma abikaasa N Kle. Dmitri Kotov lõi kannatanule mitmel korral rusikaga näkku ning haaras kinni tema kaelast.
2. Kannatanu N K ütluste kohaselt (kd I tlk 28-31) tuli ta 05.06.2023 kella 08.40 ajal trammilt nr 1 maha xxx peatuses ning läks xxx asuvasse bussiterminale, kui märkas trepi ees enda abikaasat Dmitrit, kes hakkas tema peale karjuma ning teda lööma. Dmitri lõi teda vastu mõlemat põske lahtise käega ning seejärel juba rusikaga. Dmitri raputas teda ning surus ta vastu seina. Toimunust tundis ta füüsilist valu.
3. Asitõendi vaatlusprotokolli (kd I tlk 2-5) kohaselt on vaadeldud Häirekeskusele tehtud 05.06.2023 kella 08.48 ja kella 08.53 ajal tehtud kõne, mille kohaselt helistab kodanik nimega I Š Häirekeskuse numbrile ning teatab, et Tallinnas, xx ja xxx juures, xxx vastas peksab meesterahvas naist. Meesterahvas oli purjus ning oli naisterahvast löönud paar korda.
4. Asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tlk 8-9) on vaadeldud rinnakaamerate P19807 salvestusi 05.06.
5. Videofaili alguses politseinikud aadressil Tallinn, xxx pealtnägijat, s.o meesterahvast, kes selgitab ja näitab politseinikele suunda, kus seisavad süüdistatav ja kannatanu. Pealnägija sai aru, et lööja meesterahvas süüdistab naist ning ta selgitab politseinikele, et meesterahvas peksis naisele vastu pead. Videofailist nähtub, kuidas 05.06.2023 kella 08.57 ajal kõnnivad politseinikud pealtnägija poolt osutatud suunas ning jõuavad kell 08.58 ajal osapoolte juurde ning tutvustavad ennast ja selgitavad, miks neid kutsuti. Meesterahvas eitab löömist, kuid naisterahvas palub politseinikelt abi ning ütleb neile, et mees peksis teda. Samuti ka seda, et mees oli ka teda eelmisel päeval peksnud. Ta kardab oma mehe vägivaldse käitumise tõttu tänavatel liikuda.
6. Asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tlk 10-25) on vaadeldud linnakaamera salvestust, aadressil Tallinn, xxx kuupäevaga 05.06.2023 kell 08.49-08.58 ja xxx turvateenistuse poolt 05.06.2023 edastatud videokaamerate salvestust, aadressil xxx, Tallinn. Nähtub, kuidas 05.06.2023 kella 08.46 ajal aadressil Tallinn, xxx vastas bussiterminalist välja tulnud Dmitri Kotov lööb rusikaga näkku N Kle (foto nr 1). Seejärel hoiab Dmitri Kotov kätega kannatanu jopest kinni (foto nr 2) ning viib ta klaasvitriini juurde (foto nr 3), kus lööb korduvalt N Kle rusikaga näkku (foto nr 4). Peale lööke võtab Dmitri Kotov N K kaelast kinni. Kella 08.50 ajal kõnnivad Dmitri Kotov ja N K xxx suunas ning kallistavad. Kella 08.54 ajal aadressil Tallinn, xxx xxx välja tulnud Dmitri Kotov vihastub ning karjub midagi N K suunas (foto nr 10). Kella 08.56 ajal saabub sündmuskohale politseipatrull (foto nr 12-13). 9

§-ga 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord, aga sellega kaitstakse ka individuaalseid õigushüvesid. Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald (

§ 263lg 1 p 1).

Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab karistusseadustikus kehtestatud ähvardamise (

§ 120

) või kehalise väärkohtlemise (

§ 121) koosseisule.

Mõlema nimetatud kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis ehk kehaline ja vaimne heaolu.

1. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud avaliku korra rikkumine süüdistatava Dmitri Kotovi poolt, mis seisnes selles, et süüdistatav lõi Tallinna linnas asuvas bussiterminali juures nädala sees oleval hommikusel ajal, mil liiklus on jalakäijate näol tihedam, kannatanut mitmetel korral nii lahtise käega kui ka rusikaga näopiirkonda. Sellise tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Antud juhul ei olnud seega lihtsalt tegemist avaliku korra rikkumisega, vaid see rikkumine pandi toime vägivalla kasutamisega.
2. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).
3. Kannatanu ütluste kohaselt, s.o ajal, kui süüdistatav teda lõi, tundis ta füüsilist valu. Kannatanu suhtes teostatud läbivaatusega tuvastati kannatanul turse ja punetus parema põse piirkonnas, marrastus ja punetuse kaela piirkonnas. Seega puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 10

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu kahe koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine ja teise inimese tervise kahjustamine. 43. Eeltooduga on tuvastatud nii see, et tegemist oli avaliku kohaga, kui see, et süüdistatav pani toime avaliku korra rikkumise ning seda vägivalda kasutades. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud käitumine läks vastuollu KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud keeldudega, s.o keeluga avalikus kohas teist isikut lüüa, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut hirmutada või ähvardada, millega rikuti ka keeldu käituda avalikus kohas teist isikut häirival viisil ja nende keeldude rikkumisega kaasnes ka vägivalla kasutamine isiku suhtes, on tuvastamist leidnud

§ 263lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis.

1. Järgnevalt hindab kohus süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kohus leiab, et kuriteo asjaoludest lähtuvalt pani süüdistatav vägivallateo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav lõi kannatanut mitmeid kordi ning takistas kannatanul sündmuskohalt lahkuda. Kriminaaltoimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks süüdistatavat kuidagi ise rünnanud. Süüdistatav viibides kesklinnas bussiterminali juures oli üheselt teadlik sellest, et ta viibib avalikus kohas ja paljude asjassepuutumatute isikute juuresolekul ja nägemisulatuses. Selline objektiivne käitumine näitab vägivalla kasutamise osas süüdistatava eesmärgipärast käitumist, s.t kasutas vägivalda kannatanu suhtes kavatsetult, kuivõrd ta seadis vägivalla kasutamise oma eesmärgiks ja ta ka teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.t põhjustab teist inimest näopiirkonda lüües nii valu kui ka tervisekahjustuse, milliste tagajärgede saabumist ta sündmuskohal ka ilmselgelt tajus. Avaliku korra rikkumise osas on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav teadis, et ta viibib tänaval, s.o avalikus kohas, kus on peale tema ka teisi asjassepuutumatuid isikuid ning et tema selline käitumine mõjub ka kõigile teistele tänaval viibivatele isikutele häirivalt ja rikub nende õigusrahu. Süüdistatava käitumisest saab järeldada, et süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik ning ta pidas seda võimalikuks ja möönis seda. Kohtu hinnangul, arvestades nii kuriteo asjaolusid ning kannatanu ütluseid, siis pidi süüdistatav saama teo toimepanemisel aru, mida ta teeb ja samuti sellest, et selline tegevus ei ole lubatud ning häirib kõrvalisi isikuid.
2. Kohtu hinnangul pani Dmitri Kotov toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Dmitri Kotov on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. (III)
3. Dmitri Kotov süüdistuses

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

46.

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. 47. Dmitri Kotovile heidetakse ette seda, tema isikuna, keda on varem

§ 199

lg 2 p 9 järgi karistatud, uuesti 17.11.2023 kella 15.34 ajal Tallinnas xxx asuvas xxx AS-le kuuluvas xxx, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning võttis kauplusest 11 piimašokolaadi kogumaksumusega 264,47 eurot. Dmitri Kotov peitis kaubad endaga kaasasolevasse kotti ja möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tasumata, Dmitri Kotovi poolt toimepandud kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel. 11

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu kaupluse xxx AS avaldusest nähtub, toimus 17.11.2023 xxx varguse katse, kus meesterahvas üritas varastada šokolaade koguväärtusega 264,47 eurot. Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatav peeti kinni turvatöötaja poolt ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele, kahju ei tekitatud. Ka süüdistatav ise tunnistas kauba vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt.

1. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.
2. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul 12

§ 199

lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Dmitri Kotov toime pannud varguse, mis jäi katse staadiumisse. 58. Süüdistatavat süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Dmitri Kotov pani varguse katse toime 17.11.2023, olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud süstemaatiliste varguste eest ning väärteokorras karistatud

§ 218lg 1 järgi (vt.

karistusregistri õiendit tlk 16 ja Harju Maakohtu 21.12.2021 otsust tlk 23-26). Dmitri Kotov vabanes vanglast 12.04.2023, mil ta oli süüdimõistetud s.h varavastase kuriteo toimepanemise eest ning pelgalt 6 kuu möödumisel pani toime juba uue varavastase kuriteo. Kohtu hinnangul on eeltooduga varguse süstemaatilisuse kriteerium täidetud nii faktilises kui ka juriidilises mõttes ning Dmitri Kotovile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Dmitri Kotov pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on Dmitri Kotovi näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. (IV) KARISTUS 59.

§ 56järgi on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 60. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust 13

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo nr 3-11-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 61.

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. 62.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. 63.

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. 64. Kuivõrd

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2,

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 263

lg 1 p 1 korral on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha, kas süüdistatava Dmitri Kotovi suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtu hinnangul ei täidaks kergem karistusliik, s.o rahaline karistus oma eesmärki. Vaadates kuritegude arvu ning eelnevaid mõistetud karistusi, s.o samalaadseid karistusi, ei ole Dmitri Kotov isikuks, kelle suhtes võiks rahaline karistus olla piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb mõlema inkrimineeritud rikkumise eest kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. 65. Hinnates süü suurust

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud Dmitri Kotovi löömine kahe kannatanu suhtes, s.h tegemist ei olnud ühekordse löögiga, vaid ta lõi kannatanuid korduvalt. Dmitri Kotovi puhul ei esine karistust kergendavat asjaolu, kuna kohus ei pea süüdistatava kahetsust siiraks. Dmitri Kotov on avaldanud eeluurimisel ning kohtuistungil küll kahetsust, kuid kohtuistungil selgitanud lisaks, et midagi jubedat ta ju korda saatnud ei ole.

1. Samas arvestab kohus, et kasutatud vägivalla tagajärjel kannatanutel pikaajalised tervisekahjustused puudusid, samuti ei tuvastanud kohus karistust raskendavad asjaolusid, mistõttu süüdistatava teo olemus annab aluse hinnata süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks ning kohus peab põhjendatuks karistada Dmitri Kotovit 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohtu hinnangul on eelpool märgitud karistuse pikkus piisav Dmitri Kotovile mõistmaks oma käitumise tagajärgi, samas tuleb anda ka ühiskonnale selge signaal, et vägivald on täielikult lubamatu ning kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega.
2. Hinnates süü suurust

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmisest väiksem. Tegemist oli ühe episoodiga ja ühe kannatanu suhtes, karistust raskendavad asjaolusid puudusid ning kannatanule tekitatud tervisekahjustus ei olnud ulatuslik. Samas ei saa jätta tähelepanuta ka karistust kergendava asjaolu puudumist ning süüdistatava poolt otsitud vabandust, et midagi jubedat ta korda saatnud ei ole, mistõttu peab kohus põhjendatuks karistada Dmitri Kotovit 10-kuulise vangistusega. Mõistetav karistus vastab isiku süü suurusele ning suunab tema hoiakuid edaspidiselt õiguskuulekusele. 14

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmisest väiksem. Tegemist oli ühe episoodiga, varastatu väärtus ei olnud suur ning see tagastati kauplusele. Kahju ei tekitatud. Samas tuleb arvestada asjaolu, et Dmitri Kotov pani teo toime kavatsetult, ta tegutses varguse eesmärgil, s.o läks kauplusesse eesmärgiga varastada. Arvestades varastatud kaupa, s.o 53 šokolaadi, on usutav, et Dmitri Kotovil oli kindel plaan varastada, kuna soov oli tal kaup maha müüa. Kohus ei pea usutavaks, et isik soovis 53 šokolaadi endale jätta. Kuigi Dmitri Kotov on avaldanud kahetsust, siis ei leia kohus ka antud kuriteo toimepanemises, et Dmitri Kotovi kahetsus on siiras. Dmitri Kotovi käitumist poes vaadates, s.o liikus otse kauba juurde, mida tahtis varastada, on ilmselge, et tegemist ei olnud varastamisega spontaanselt. Ka Dmitri Kotov olles kohtuistungil, ei veennud kohut oma kahetsuse olemasolus. Kohus märgib lisaks, et kui Dmitri Kotov siiralt kahetseks varguseid, siis ei paneks ta neid järjepidevalt toime.

1. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).
2. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei esine Dmitri Kotovi puhul ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Dmitri Kotovi karistusregistri andmetest nähtub, et teda on varem nii varavastaste kui ka isikuvastaste süütegude eest juba karistatud ja seda reaalse vangistusega. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka seda, et käesoleva kriminaalasja raames jättis Dmitri Kotov korduvalt ilmumata kohtuistungile, mistõttu tegi kohus 27.11.2023 määruse kriminaaltoimiku tagastamiseks kokkuleppemenetluses. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et pelgalt poole aasta möödumisel pärast kinnipidamisasutusest vabanemist, pani Dmitri Kotov toime juba uued kuriteod. Kohus on seisukohal, et uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama. Eeltoodud alustel tuleb Dmitri Kotovile kohaldada reaalset vangistust. Kohus märgib, et karistusliik peab mõjutama isikut seaduskuulekusele. Kohtul ei ole usku, et vangistusest tingimisi vabastamine Dmitri Kotovi puhul seda teeks.
3. Kuivõrd Dmitri Kotov on toime pannud kolm kuritegu, siis tõusetub küsimus liitkaristuse mõistmisest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-16-11 väljendanud seisukohta, et toimepandud kuritegude arv on selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse mõistmisel kumulatsioonipõhimõtte rakendamist. Arvestades asjaoluga, et Dmitri Kotov kuulub süüdimõistmisele mitme kuriteo toime panemise eest, siis tuleb

§ 64lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat. 15

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 05.06.2023-05.08.2023, s.o kokku 2 kuud vangistust ning mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse alguseks tuleb lugeda Dmitri Kotovi kinnipidamise aeg, s.o 25.12.

2. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut.
3. Dmitri Kotovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi muutmine/tühistamine kohtuotsuse jõustumiseni põhjendatud. Dmitri Kotovi puhul esineb oht, et vabaduses olles jätkab ta kuritegude toimepanemist. (V) MENETLUSKULUD
4. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär.
5. RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
6. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 1230 eurot.
7. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Dmitri Kotovile oli kriminaalasja eeluurimisel ja kohtus määratud kaitsja riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 929,71 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kaitsjatasu osaliselt, s.o summas 356,47 eurot, riigi kanda. Tegemist on tasuga, mis puudutab esialgset menetlust ning kaitsja sõidukulusid. 16

§ 180

lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse ositi.

1. Arvestades menetluskulude suurust, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude ositi tasumine. Arvestades asjaolu, et vanglas tehtava töö eest makstav tasu ei ole suur, siis ei pea kohus reaalseks, et Dmitri Kotov suudaks menetluskulusid sellises ulatuses tasuda.
2. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud ka menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.
3. Eeltoodu KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 3 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Dmitri Kotovilt menetluskulu sundraha 1230 eurot ja osaliselt kaitsjatasu, s.o summas 573,24 eurot, s.o kokku menetluskulud summas 1803,24 eurot. Kaitsjatasu (kaitsja sõidukulud ja kohtueelses menetluses kokkuleppe menetluses osalemise tasu) kogusummas 356,47 eurot jätta riigi kanda.
4. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Dmitri Kotovil menetluskulu kokku summas 1803,24 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Dmitri Kotov, 1-24-42, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik 17