Obsah (8)

§ 440§ 444§ 168§ 174§ 175§ 133§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1157

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. Põlva Tehnika Metallitööd OÜ esitas 12.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 7674,00 euro saamiseks. 29.05.2023 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis Põlva Tehnika Metallitööd OÜ nõude Ösel House OÜ vastu 7674 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas Harju Maakohtule 14.06.2023 hagiavalduse, millest tulenevalt müüs hageja kostjale kaks rulltee rulli prooviks novembris 2022 ja hiljem telliti neid juurde 20 tükki. Rullide kohale toomisega lisandusid transpordikulud. Pooled leppisid omavahel kokku, et iga arve on käsitletav kui müügileping. 19.01.2023 seisuga on kostja poolt tasumata kahe arve järgi 7674 eurot. Müüdud esemete kohta esitas hageja kostjale 28.11.2022 arve nr. 20220774 summas 684 eurot, millest on tasumata 684 eurot ja 12.01.2023 arve nr. 20230019 summas 6990 eurot, millest tasuma 6990 eurot. Seega on 19.01.2023 seisuga kostja võlg hageja ees 7674 eurot. Hagiavaldusest tulenevalt palub hageja põhivõla 7674 euro ja viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.
3. Kostja avaldas 03.11.2023 seisukoha hageja avaldusele tsiviilasjas 2-23-
4. Antud seisukohast tulenevalt võttis kostja hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet. Kostja arvates oli võimalik asja lahendada kompromissiga. Lisaks sellele palus kostja menetluskulud poolte endi kanda jätta. Kostja taotles kompromissi läbirääkimiste pikendamiseks 22.11.2023 tähtaja pikendamist ning kohus pikendas tähtaega 29.11.2023 kohtumäärusega kuni 12.12.
5. Kompromissi antud tähtajaks pooled ei sõlminud. 12.12.2023 esitas hageja seisukoha, mille kohaselt ei soovi kompromissiks antavat aega pikendada ja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 30.12.2023 esitas kostja taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus jättis rahuldamata põhjusel, et kompromisslepingu sõlmimise tähtaeg oli möödunud.
6. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas 07.01.2024 menetluskulude nimekirja koos xxx OÜ arvega nr 02.12.
7. Menetluskulude nimekirjas kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 12.04.2023 summas 230,22 eurot, 14.06.2023 summas 434,78 eurot ja 28.08.2023 summas 35 eurot. Lisaks sellele on hageja tasunud juriidilise nõustamise ja hagi koostamise eest 315 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 1015 eurot. Maakohtu põhjendused
8. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 03.11.2023 dokumendis. 6.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2 7.

§ 168

lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 8. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduse lisadena tõendi, millest nähtub, et hageja on pöördunud 03.03.2023 kostja poole ning palunud lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja ei ole kohustusi kohtuväliselt täitnud. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on hagi õigeks võtnud tulenevalt 03.11.2023 avaldatud seisukohast ja lisaks palunud 03.03.2023 võimalust maksta osaliselt tellitud tööde eest, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda

§ 168lg 6 alusel.

9. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 10. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 8594,88 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 9000 eurot tasuda riigilõiv summas 700 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 700 eurot. 11. Hageja on esitanud 07.01.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt lisaks riigilõivule on saanud hageja juriidilist nõustamist ja abi hagi koostamisel xxx OÜ käest summas 378 eurot. Kohus selgitab, et kohtumenetluse vältel on hagejat esindanud T T, kes on Põlva Tehnika Metallitööd OÜ seaduslik esindaja. Hagiavalduse on samuti allkirjastanud T T, sellest tulenvalt on kohus seisukohal, et hagejal ei ole kohtumenetluses lepingulist esindajat olnud. Tulenevalt

§ 175lg 2 teisest lausest nõustaja kulusid ei hüvitata.

Eelnevast tulenevalt ei kuulu taotlus hüvitada kulud, mis tekkisid juriidilisest nõustamisest ja hagi koostamisest summas 315 eurot rahuldamisele. 12.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 13. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson Kohtunik 3