Obsah (6)

§ 137§ 116§ 145§ 124§ 127§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult teatavaks 12.05.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-17088 Tsiviilasi X (X) avaldus van

§ 137

alusel.

§ 137

lg 1 kohaselt võib juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kumbki vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. 14 10.Ühise hooldusõiguse lõpetamine

§ 137

alusel ei ole samastatav vanema hooldusõiguse piiramisega ja selle vanemalt äravõtmisega

§-de 134 ja 135 järgi. Vanemate lahuselu korral ühise hooldusõiguse lõpetamine ja last faktiliselt kasvatavale vanemale ainuhooldusõiguse andmine sõltub eeskätt otstarbekusest – millisel viisil on vanemad valmis ja suutelised lapse suhtes hooldusõigust teostama, nii et sellega oleks kõige paremini tagatud lapse huvid.

§ 116

lg 2, § 124 lg 1 ja § 127 kohaselt seisneb lapse hooldusõigus suuresti mitmesuguste lapsega seotud praktiliste küsimuste otsustamises ja toimingute tegemises. Sõltuvalt asjaoludest, sh ka vanemate endi vahelistest suhetest, võib ühine hooldusõigus osutuda takistavaks ja seega lapse huve häirivaks teguriks, kui üks vanematest näitab ennast vastutustundetuna ja koostöövõimetuna. Muuhulgas ei ole ühise hooldusõiguse olemasolu tingimata vajalik selleks, et säilitada perekondlikud sidemed lahus elava vanemaga. Isiklike usalduslike suhete toetamiseks võib üldjuhul olla piisav ka suhtlusõiguse teostamine. 11.Kohus on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamine

§ 137

alusel on põhjendatud juhul, kui leiab kinnitust, et vanemad ei ole suutelised omavahel hooldusõiguse teostamisel piisavalt koostööd tegema. Vastasel korral kahjustaks ühise hooldusõiguse säilitamine lapse huve, kuna vanemate vahelised jätkuvad konfliktid avaldavad negatiivset mõju ka lapsele. Ühise hooldusõiguse jätkamine vanemate lahuselu korral eeldab mõlemalt vanemalt paindlikkust, teise vanema positsiooni austamist ja koostöötahet, mida vanemal tuleb lisaks sõnadele väljendada ka oma tegudega. Lapsega lahus elava vanema huvi osaleda lapse kasvatamises teise vanemaga võrdväärse hooldusõiguse kaudu ei kaalu üles lapse huvi stabiilse ja rahumeelse kasvukeskkonna vastu. 12.Kohus leiab, et käesoleval juhul on asja materjalidega veenvalt kinnitust leidnud, et laste vanemad ei ole praegu võimelised teostama ühist hooldusõigust ilma, et sellega saaksid kahjustatud laste huvid.

1. Kohus saab ainuhooldusõiguse täielikult või osaliselt üle anda vaid avalduse esitanud vanemale. Kohus ei saa ette näha midagi, mida taotletud ei ole.
2. X põhinõudeks on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda Xle laste ainuhooldusõigus. Alternatiivselt palus X lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja anda Xle ainuhooldusõigus laste viibimiskoha (sh elukoha), hariduse (sh kooli-ja lasteaiakoha, huviringide) tervise küsimustes.
3. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, on tavahoolduse küsimustes otsustusõigus vanemal, kelle juures laps parasjagu viibib, kuid lapsega seotud olulisi asju otsustavad vanemad ühiselt (

§ 145lg-d 1 ja 2).

Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanemate ühine hooldusõigus, sh õigus määrata ühiselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. 16. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-16 p-s 12 asunud seisukohale, et lapse igakordse viibimiskoha määramine ei ole tavahoolduse küsimus, vaid lapsega seotud olulise asja otsustamine. Seega vaidlusega lapse igakordse viibimiskoha üle on tegemist ka siis, kui vanemad on ühte meelt, et mõlema lapse alaliseks elukohaks on ema elukoht. Isikuhooldus hõlmab vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (

§ 124lg 1).

Lapse viibimiskoha määramine hõlmab lisaks võimalusele määrata, kus laps peamiselt elab, ka seda kellega, kus ja millal laps viibib. Siia juurde kuulub ka õigus saada teavet lapse viibimiskoha kohta (RK lahend 15 3-2-1-35-16). Viibimiskoha määramise õigus hõlmab ka selle otsustamist kuhu laps reisib (RK lahend 2-18-15686). 17. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda (

§ 127

). Varahoolduse lõpetamise asjaoluks saab eelkõige olla näiteks see, kui vanem kasutab lapse pangakontosid lapse huvide vastaselt. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et laste isa oleks seda teinud. Laste isa on ülalpidamiskohustust täitnud 2022.a detsembrist.

1. Kohus leiab, et kuna laste isa laste varahooldusõigust ei ole rikkunud, ei ole põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja laste emale ainuhooldusõiguse andmine. Kohus jätab laste ema põhinõude rahuldamata.
2. Laste ema on taotlenud alternatiivselt vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja laste emale ainuhooldusõiguse andmist laste viibimiskoha, hariduse (sh kooli-ja lasteaiakoha, huviringide) ja tervise küsimustes.
3. Kohus leiab, et kuna laste viibimiskoht (sh elukoht) on olnud siiani ema juures, oleks põhjendatud praeguse olukorra jätkumine ja laste viibimiskoha (sh elukoha) ainuhooldusõigus tuleb anda laste emale. Laste tervise küsimustes laste ainuhooldusõiguse jätmine emale on samuti põhjendatud, et laste ema saaks vajadusel kiiresti reageerida ja oleks välistatud vanemate vahelised vaidlused, millega saaksid kahjustatud laste huvid. Laste emale jääb kohustus teavitada laste isa laste tervislikust olukorrast. Küll aga ei ole põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste hariduse (sh kooli-ja lasteaiakoha, huviringid) küsimustes, mis võivad tekkida tulevikus. Ärakuulamisel selgus, et esialgse õiguskaitse korras toimunud lastega kohtumistel on vanemate suhtlus läinud rahulikumaks, isa soovib kaasa rääkida lastele olulistes asjades, isa on läbinud koolituse. Eeltoodust tulenevalt usub kohus, et tulevikus on vanemad suutelised lastele olulistes asjades, milleks on ka hariduse (kooli-ja lasteaiakoha, huviringide) küsimused, kokku leppima ja selles osas jääb ema nõue rahuldamata.
4. Kohus rahuldab avaldaja alternatiivse nõude osaliselt ja lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise ja tervise küsimustes ning annab laste emale ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha määramiseks ja laste terviseküsimustes.
5. Kohus selgitab

§ 138

lg 1, millest tulenevalt kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. Menetluskulude jaotamine 23.Hagita asjas kannab menetluskulud tsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita menetlusega), kohus rahuldas laste ema avalduse osaliselt, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus menetlusosaliste menetluskulud (välja arvatud lastele määratud esindaja tasu ja kulud) rahaliselt kindlaks määrata. Määratud esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. 16 /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 17